Teema: Carol – film keelatud armastusest

Plaanin järi vaadata.
Tuli meelde, et mõni nädal tagasi Terevisioonis oli just juttu filmidest, muuhulgas ka sellest, et super näitlejatööd naistelt jne Mis teemaga seoses see oli?
Ühe kõrvaga kuuldes arvasin, et uusi filme tutvustatakse, nüüd aga tuleb välja, et see juba 5a vana film

#3549398:

Järele, mitte järgi.

Oo, uus tase!
Kui täpne olla, siis tundub, et ma kirjutasin üldse “järi”.
Plaanin oma järi vaadata, millest sa aru ei saanud?
p.s. Järgi vaatama on ka väljend!

Vaatasin. Ei ütleks, et praegu lihtsam oleks. EKRE jt klikiaegsed teevad selleks kõik, et teistsuguse orientatsiooniga inimesed ennast halvasti tunneks.

Mul endal on mitmeid samasoolistest paaridest tuttavaid. Mõned on tõesti ilmselgelt algusest peale geid-lesbid, ent teistel on see pigem elu jooksul õpitud, tuleb ja läheb.

Üks näiteks oli väga viletsas kooselus, no oli sattunud vilets mees talle. Ja siis tuli ta ellu üks teine naine, kes ta tähelepanuga üle külvas. Nii tekkiski tal kujutluspilt endast kui lesbist, jättis mehe maha ja alustas kooselu tolle teise naisega. Paari aasta pärast aga avastas, et ta tegelikult siiski ei ole lesbi ja tema arvamus endast (et ta lesbi on) oli lihtsalt tingitud võrdlusest vilets mees versus tähelepanu osutav teine naine. Selleks ajaks aga olid neil juba kunstviljastusega hangitud kaksikud. Niisiis seegi pere lagunes, tulid tülid laste jagamise teemal (täpselt nagu tavaperedelgi). Praegu on ta mehega abielus ja tundub, et klapivad.

Nii et elus ei ole kõik mustvalge. Ent miskipärast eitavad seda tõde peaaegu kõik meile kättesaadavad n-ö ametlikult heakskiidetud filmid, ilukirjanduslikud raamatud ja kõik muugi temaatiline info. Filmides on 100% nii, et kui mõni inimene, olgu ta siis laps või täiskasvanu, äkki lihtsalt otsustab, et tema on nüüd lesbi/gei, siis järelikult see ongi tõde, igavene tõde.

Tegelikult aga on olemas põhimõttelised heterod ja põhimõttelised geid/lesbid, aga päris palju on ka selliseid, kes mingil eluperioodil satuvad sinna vahepeale, nad on mõjutatavad siia-sinna. Millegipärast on selliste inimeste olemasolu täiesti maha vaikitud, ehkki neid on tegelikult palju. Eriti noored, kes alles katsetavad ja otsivad oma orientatsiooni. Kui selline otsiv noor satub LGBT+ haardesse, siis loomulikult langetab ta otsuse, et on lesbi. Sest see nende maailmavaade ja propageerimine on niivõrd võimas ja psühholoogiliselt oskuslik. Järgnevad rindade kinnisidumine, seejärel nende amputeerimine, eluaeg hormoonrohtude tarvitamine, võimalikud sugupoolevahetuse operatsioonid. Ja nii mõnigi kord avastab täiskasvanu, et tegelikult ta polnudki gei ega lesbi, vaid täitsa harilik inimene. Ent selleks ajaks on ta kehaga tehtud pöördumatud muutused.

Seega, minu meelest on niisugune reeglipärane omasooiharate heroiseerimine ja juurdetootmine filmide-raamatute jms kaudu vastutustundetu. Kui inimene vaatab filmi punkaritest ja otsustab ka ise punkariks hakata, siis lasku käia! Teeb endale harjasoengu pähe ja torgib keeleneedi jaoks augu keelde. Mingil ajal see möödub, siis saab temast “igav” kontoritöötaja. Ent kui inimene, eriti noor, saab mõjutatud omasoolisi heroiseerivatest filmidest ja nende eeskuju valib, siis ei pruugi tal meele taas muutudes enam tagasiteed olla. Seega oleks aus, kui omasooliste “tõelist” armastust propageerivate filmide vastukaaluks julgeks keegi teha ka sellise filmi, kus inimene mingil ajahetkel arvab, et on omasooline, ent filmi lõpuks otsustab siiski oma traditsioonilise sünnisoo juurde naasta. Selliseid filme ei ole, aga päriselus on.

Mul hakkavad need homofilmid täiega üle viskama! Kui kümme aastat tagasi oli kohustuslik, et igas filmis oleks mõni mustanahaline, siis nüüd peab igas filmis mõni homo olema. Vastik!

Austagem siiski esivanemate tarkust. Kui miski oli keelatud, siis oli see keelatud põhjusega ja tänase allakäinud moraaliga ajastu inimesed ei ole mingid otsustajad milline suhe on ilus ja milline ei ole.

Selliste filmidega mõjutatakse meie laste teadvust sallima asju, mida sallida ei tohi. Sellises suhtes pole midagi ilusat ega vaatamisväärset ja kõik homosuhetest rääkivad filmid ja raamatud on pelgalt propagandateosed.

Pange tähele, kui homosuhted oleks rangelt karistatavad, siis otsiks kõik praegused homod endale ikkagi vastassoost paarilise või elaks üksinda. Kui niimoodi saab meie rahvas juurde kasvõi mõnikümmet liiget, tasuks selline seadus end juba küllaga ära.

Ja ärge tulge ütlema, et kõik oleks väga õnnetud. Enamik ilmikuid ja jumalateotajaid ei tea õnnest üldse mitte midagi.

Oi kui igav film. Vaatasin ja täielik aja raiskamine.

#3549598:

#3549577:

Ma olen vaadanud heteroseksuaalsetest filme ja midagi külge ei jäänud.

Sinule ei jäänud, kuna sa ei otsi ennast. Aga need, kes mingil eluhetkel on kahevahel, neid võivad need lõputud filmid omasoolistest kui armunud kannatajatest küll kallutada.

Ja mis siis on, kui kallutab (või selgust saab) – kui ta nii lõpuks oma õnne leiab?

#3549524:

#3549418:

#3549398:

Järele, mitte järgi.

Oo, uus tase!

Kui täpne olla, siis tundub, et ma kirjutasin üldse “järi”.

Plaanin oma järi vaadata, millest sa aru ei saanud?

p.s. Järgi vaatama on ka väljend!

Miks nii okkaline? Märkus oli ju täiesti õige. “Järgi vaatama” pole mingi väljend. “Järgi” on sama mis “põhjal: seaduse järgi, tema jutu järgi.

Vaatas laste järele.

Läks lapsele järele.

Seisin ritta tema järele.

Vaata järele, kas ta on kodus!

Järele proovima, järele ahvima, järele jooksma, järele vaatama, järele jätma …

Oled sa siin kedagi näinud, kes veale viidates tänaks, parandaks ja edaspidi õppust võtaks? No ok, neid vist on, aga ilmselt kaks sajast. Enamasti ollakse vihased, ülbed ja tõrjuvad, sest kes se ikka rumal tahab olla võ seda tunnistada. Lisaks on neil ka hämmastavalt suur kiidukoor…

#3549660:

palun vanematel inimestel end rohkem harida seksuaalsuse teemadel.

Palun mitte diskrimineerida “vanemaid inimesi”, ma olen 48 ja mul ei ole biseksuaalsuse, aseksuaalsuse semiseksuaalsuse ega üldse mingi täiskasvanute omavahelise konsensusliku suhte aktsepteerimisega probleeme. Pigem tundub, et need probleemid ja eelarvamused on levinud alla 25-ste seas.

#3549592:

Austagem siiski esivanemate tarkust. Kui miski oli keelatud, siis oli see keelatud põhjusega ja tänase allakäinud moraaliga ajastu inimesed ei ole mingid otsustajad milline suhe on ilus ja milline ei ole.

Mina olen nõus, kõik hakkas allamäge minema sellest hetkest, kui hakati naistele ka kirjatähti õpetama ning lõpuks neid isegi ülikooli ja valima lubati. Tuleks siiski esivanemate tarkust austada ja naised kindlalt mehe rusika ja pliidi vahel hoida, nii palju muresid kohe vähem.

#3549653:

#3549598:

#3549577:

Ma olen vaadanud heteroseksuaalsetest filme ja midagi külge ei jäänud.

Sinule ei jäänud, kuna sa ei otsi ennast. Aga need, kes mingil eluhetkel on kahevahel, neid võivad need lõputud filmid omasoolistest kui armunud kannatajatest küll kallutada.

Ja mis siis on, kui kallutab (või selgust saab) – kui ta nii lõpuks oma õnne leiab?

Sa ei saanud üldse pihta. Kust sa tead, et kahevahel olija puhul peitub õnn ja selgus ainult homo-olemises? Vähemalt täpselt sama suur tõenäosus on, et kahevahel olija taipab lõpuks, et tema äkki ei olegi homo. Ent selleks ajaks on ta keha hormoonravimite, rindade amputeerimise ja kõige muu juurdekuuluvaga pöördumatult rikutud.

Kui filmid, kirjandus, artiklid jm sel teemal rääkimine kedagi üldse ei mõjuta, mispärast siis on seadusega keelatud/taunitav enesetappudest kirjutamine? Ajakirjanikele on antud selged juhised enesetappe võimalikult harva kajastada, kuna see võib kaasa tuua järgijate (ehk enesetappude) laine. Jah, vaevalt nüüd tavaline õnnelik inimene mingist artiklist end sedavõrd mõjutada laseb, et suitsiidi teeb – küll aga peitub see oht nende puhul, kes on kahevahel ja seda kaaluvad.

P.S. Sain juba Perekoolilt hoiatuse postitus 48 tunni jooksul muuta või maha kustutada, või muidu edastavad mu andmed Õigusorganitele. Põhjusena kirjas vigane tekst: “Postitus tehtud teist inimese nime all”. See on vale, kuna kasutan ainult oma arvutit 🙂 Kardetavasti on põhjuseks, et teist aspekti selles teemas välja tuua ei tohi. Nii et keda siin tegelikult taga kiusatakse?

#3549960:

Sa ei saanud üldse pihta. Kust sa tead, et kahevahel olija puhul peitub õnn ja selgus ainult homo-olemises? Vähemalt täpselt sama suur tõenäosus on, et kahevahel olija taipab lõpuks, et tema äkki ei olegi homo. Ent selleks ajaks on ta keha hormoonravimite, rindade amputeerimise ja kõige muu juurdekuuluvaga pöördumatult rikutud.

Sa ajad siin segamini homo ja trans, need on ikka kaks pääris ise asja. Sellega ma olen nõus, et enne lõikamisi ja hormoonravisid peab ikka VÄGA kindel olema, et just seda vaja on (ja minu meelest suures osas on üldse asi ühiskonna viga – kui mingi meesterahvas tahab kleiti kanda ja minu meelest see on imelik, siis oleks õige lahendus see, et mina muudan oma suhtumist või vähemalt ei eksponeeri seda, mitte ei pea teine inimene soovahetusoperatsioonile ja hormoonteraapiale minema). Aga see ühest või teisest soost partneriga eksperimenteerimine on küll suures plaanis vähem elumuutev kui punkari ninaneet.

#3552063:

Ääää …. ma olen nüüd suures segaduses. Miks peaksid homoseksuaalsed oma rinnad kinni siduma, siis laskma ära amputeerida? Äkki on siin kellelgi lootusetult segamini homoseksuaalsus ja transseksuaalsus?

Ilmselgelt!