Mul on sama kogemus ja korduvalt swedpangas.
Mhh. Kes see tänapäeval pangas kohal käib? Ja veel korduvalt?
Mis sa norid ja ta tegelikust poindist mööda hiilid? Pole see, kellele vastad, aga mina näiteks pidin eelmisel nädalal pangas kohal käima seoses MTÜ juhatuse staatuse muutmisega. Selleks, et lisada MTÜ panga-asjades uusi vastutavaid liikmeid või neid eemaldada, tuleb praegu tõesti kohal käia.
Kas keegi seletaks mulle, et milleks on vajalik selline agresiivne, kliente eemalepeletav ja kohati isegi hirmutav müügitaktika? Iga kord, kui ma olen sunnitud mingil põhjusel sees maksma, satun ma analoogsesse dialoogi:
(Ostan kütust)
Müüja: “Kas klaasipesuvedelik on olemas?”
Mina: “Jah”
Müüja: “Aga kas talvine ka?”
Mina: “Ei, hetkel pole vaja, aitäh”
Müüja: “Aga kui praegu ostate, siis on teil juba olemas kui miinuskraadid tulevad”
Mina: “Aitäh, hetkel siiski ei”
Müüja: “Aga teil läheb varsti ju nagunii vaja”
jne, jne, jne. Täna vihastasin kohe südamest, sest hoolimata sellest, et ma rääkisin kassasse jõudes telefoniga ja kõne sisust oli selgelt aru saada, et kiirustan koosolekule, algas analoogne kemplemine kliendikaardi vormistamisega.
Pakkuda ikka võib. Sellest võib vahel isegi kasu olla kui keegi meelde tuletab, et klaasipesuvedelikku on ka vaja osta, aga tuleks aru saada, et ei on ei ja mitte hakata klienti edasi piinama. Ma saan aru, et müüjatele on ilmselt ette kirjutatud, et just niimodi peavad nad kliendile lähenema, aga kas keegi kes taolise firma kontoripoolel töötaks oskaks mulle anda ammendava vastuse, milleks on selline klientide ja ka müüjate piinamine vajalik? Usun, et ma pole ainuke, kes täiesti väldib selliseid ettevõtteid kus niimodi kuklasse hingatakse.
sest nende lisatasu sõltub teatud summas lisamyygist. ja loomulikult boss ootab myyginumbreid.
Seda nimetatakse kaasamüügiks. Et ostsid ühe asja ja müüja pakub sulle seonduvat asja.
Väga levinud kõigis frantsiisides.
Ma sõidan Tartu Tallinat mitu korda nädalas ja peatun tihti Adavere, seal tanklas küsitakse mult kogu aeg kliendikaarti, et teeme kohe ära. Võtab vähe aega ja saaksite soodustust. Ma vist kirjutan ka kuhug ülespoole sellest, järjest ärritavamaks läheb…
Ma kahjuks soovin ainult kohvi eest tasuda. (jah, seal on isemaksmise automaat ka, kogu aeg unustan, pole harjunud neid kasutama)
Kas keegi seletaks mulle, et milleks on vajalik selline agresiivne, kliente eemalepeletav ja kohati isegi hirmutav müügitaktika? Iga kord, kui ma olen sunnitud mingil põhjusel sees maksma, satun ma analoogsesse dialoogi:
(Ostan kütust)
Müüja: “Kas klaasipesuvedelik on olemas?”
Mina: “Jah”
Müüja: “Aga kas talvine ka?”
Mina: “Ei, hetkel pole vaja, aitäh”
Müüja: “Aga kui praegu ostate, siis on teil juba olemas kui miinuskraadid tulevad”
Mina: “Aitäh, hetkel siiski ei”
Müüja: “Aga teil läheb varsti ju nagunii vaja”
jne, jne, jne. Täna vihastasin kohe südamest, sest hoolimata sellest, et ma rääkisin kassasse jõudes telefoniga ja kõne sisust oli selgelt aru saada, et kiirustan koosolekule, algas analoogne kemplemine kliendikaardi vormistamisega.
Pakkuda ikka võib. Sellest võib vahel isegi kasu olla kui keegi meelde tuletab, et klaasipesuvedelikku on ka vaja osta, aga tuleks aru saada, et ei on ei ja mitte hakata klienti edasi piinama. Ma saan aru, et müüjatele on ilmselt ette kirjutatud, et just niimodi peavad nad kliendile lähenema, aga kas keegi kes taolise firma kontoripoolel töötaks oskaks mulle anda ammendava vastuse, milleks on selline klientide ja ka müüjate piinamine vajalik? Usun, et ma pole ainuke, kes täiesti väldib selliseid ettevõtteid kus niimodi kuklasse hingatakse.
sest nende lisatasu sõltub teatud summas lisamyygist. ja loomulikult boss ootab myyginumbreid.
Seda nimetatakse kaasamüügiks. Et ostsid ühe asja ja müüja pakub sulle seonduvat asja.
Väga levinud kõigis frantsiisides.
Ma sõidan Tartu Tallinat mitu korda nädalas ja peatun tihti Adavere, seal tanklas küsitakse mult kogu aeg kliendikaarti, et teeme kohe ära. Võtab vähe aega ja saaksite soodustust. Ma vist kirjutan ka kuhug ülespoole sellest, järjest ärritavamaks läheb…
Ma kahjuks soovin ainult kohvi eest tasuda. (jah, seal on isemaksmise automaat ka, kogu aeg unustan, pole harjunud neid kasutama)
Väga valikuline mälu sul: selle unustad kogu aeg, et kohvi eest saab ka ise maksta, aga et teenindaja kliendikaardiga pakub see püsib meeles? Suur osa siinsetest vastajatest nagu meelega tekitab olukorra, mille üle saaks hiljem vigiseda, selle asemel, et ilma teenindajaga suhtlemata tasuda automaadis oma bensiinide, kohvide või muude arvete eest.
On ikka inimestel elus probleemid, kui tühipaljas müügipakkumine viib endast välja. Üks lahendus on osta see kanister klaasipesu vedelikku ja närvirakke ei kulugi:)
On ikka inimestel elus probleemid, kui tühipaljas müügipakkumine viib endast välja. Üks lahendus on osta see kanister klaasipesu vedelikku ja närvirakke ei kulugi:)
Kui ma iga jumala kord bensiinijaama külastades pean “oma närvirakkude säästmiseks” ostma kanistritäie klaasipesuvedelikku, siis kõrguksid mul kodus maast laeni kasutamata kanistritäied ja elanikele polekski ruumi.
Kas sa seal bensujaamas inimestele nui neljaks klaasipesuvedelikku kaela määrides oled kaotanud igasuguse ambitsioonikuse? Äkki prooviksid ka mujal elus läbi lüüa, noh nii vahelduse mõttes?
Kas sa seal bensujaamas inimestele nui neljaks klaasipesuvedelikku kaela määrides oled kaotanud igasuguse ambitsioonikuse? Äkki prooviksid ka mujal elus läbi lüüa, noh nii vahelduse mõttes?
Ei mina ei tööta bensiinijaamas, aga mind selline müügijutt endast välja ei viiks ka. Ma kasutan lahendust, et tangin automaatjaamas ja maksan seal nii, et putkasse sisse ei lähegi. Seega mingit müügijuttu ma kuulama ei pea. Tee sinagi nii!
Inimestele meeldib jaurata ja kaevelda. Kui kõik need kaeblejad oleksid saatnud kasvõi ÜHE kirja tanklaketi juhatusele, siis nad ehk kaaluksid millegi muutmist pärast 150. kirja. Aaaaaga ei. Tahad jaurata, aga mitte eriti vaikselt!
Ostan kütust)
Müüja: “Kas klaasipesuvedelik on olemas?”
Mina: “Jah”
Müüja: “Aga kas talvine ka?”
Mina: “Ei, hetkel pole vaja, aitäh”
Müüja: “Aga kui praegu ostate, siis on teil juba olemas kui miinuskraadid tulevad”
Mina: “Aitäh, hetkel siiski ei”
Müüja: “Aga teil läheb varsti ju nagunii vaja”
jne, jne, jne. Täna vihastasin kohe südamest, sest hoolimata sellest, et ma rääkisin kassasse jõudes telefoniga ja kõne sisust oli selgelt aru saada, et kiirustan koosolekule
Esiteks on teenindajaga suhtlemise viivu ajal telefoniga rääkimine äärmiselt ebaviisakas. Kui ma olen kassa ees ja mulle helistab kasvõi kõige tähtsam isik, siis mõistagi ütleb vähegi kasvatatud isik “Heistan kohe tagasi” või vajutab helina kinni ja helistab minuti pärast tagasi. Algatada ise kõnet enne suvalise kassa või muu teenindaja poole pöörnumist, on täiesti absurdne.
Teiseks, kas sa siiralt mõtled, et teenindaja kuuleb, tahab kuulata ja lahti mõttestada, mida üks ebaviisaas klient parajasti televonis räägib.
Kolmandaks. Sotsiaalsed ostused on alla arvestust. Kui tõesti on maru kiire, siis kui sind on samas tanklas juba enne samasuguste küsimustega “tülitatud”, siis kassane liginedes ütleb iga vähegi kasvatatud inimene: “Tere. Palun (sejasee). Juurde midagi kindlasti ei soovi. Aitäh, head päeva”. KUi see on aga esmakordne juhus, siis ütled sama asja pärast esimest küsimust “Ei aitäh, ma ei soovi kindlasti midagi juurde ja kiirustan. Suur tänu”.
Tere. Palun (sejasee). Juurde midagi kindlasti ei soovi. Aitäh, head päeva”. KUi see on aga esmakordne juhus, siis ütled sama asja pärast esimest küsimust “Ei aitäh, ma ei soovi kindlasti midagi juurde ja kiirustan. Suur tänu”.
See kurtja on samast seeriast Kägu, kelle jaoks konkreetsus kombinatsioonis laitmatu viisakusega on ennekuulmatu nähtus. Ta pole kuulnud, näinud ega ammugi arva, et see olemas on või et pks naissoost isik saaks ja võiks seda kasutada.
Eriti teenindajatega.
Ma ise tangin automaatjaamades (Neste, Alexela), kus ei pea pukasse maksma minema.
selleks ei pea isegi automaatjaamades tankima – ka täisteenindusjaamades on väljas maksmise võimalus olemas. vaid väga üksikud sellised tanklad on jäänud, kus väljas maksta ei saagi.
ma ei käiks circle k tanklates üldse kassas, kui nad oleksid suutnud lahendada ära iseteeninduskassast oma topsiga kohvi ostmise võimaluse. kuni seda pole, senikaua tuleb käia teenindajaga suhtlemas.
Lugesin enne seda teemat ja ka üks eelnev postitus on minu tehtud. Tulen praegu just circle tanklast ja põnevuse pärast läksin sisse maksma. Mida ma nägin. Tõsi, mulle pakuti kaht asja lisaks. See aga ei olnud ju eraldi ajana 🙂 See toimus täpselt sel ajal, kui ta ostu masinasse lõi, mulle kinnisest letist ühe toote ulatas – seda ei saa seal ise võtta – ja ma viipasin maksmiseks. Kokku 10-15 sekundit, mis ma olekisn NIIKUINII seal leti ääres olnud, kui ma sinna sisse juba läksin. Mitte sekundimurdosa viivitamist. Mida kiunu 🙂
Ostan kütust)
Müüja: “Kas klaasipesuvedelik on olemas?”
Mina: “Jah”
Müüja: “Aga kas talvine ka?”
Mina: “Ei, hetkel pole vaja, aitäh”
Müüja: “Aga kui praegu ostate, siis on teil juba olemas kui miinuskraadid tulevad”
Mina: “Aitäh, hetkel siiski ei”
Müüja: “Aga teil läheb varsti ju nagunii vaja”
jne, jne, jne. Täna vihastasin kohe südamest, sest hoolimata sellest, et ma rääkisin kassasse jõudes telefoniga ja kõne sisust oli selgelt aru saada, et kiirustan koosolekule
Esiteks on teenindajaga suhtlemise viivu ajal telefoniga rääkimine äärmiselt ebaviisakas. Kui ma olen kassa ees ja mulle helistab kasvõi kõige tähtsam isik, siis mõistagi ütleb vähegi kasvatatud isik “Heistan kohe tagasi” või vajutab helina kinni ja helistab minuti pärast tagasi. Algatada ise kõnet enne suvalise kassa või muu teenindaja poole pöörnumist, on täiesti absurdne.
Teiseks, kas sa siiralt mõtled, et teenindaja kuuleb, tahab kuulata ja lahti mõttestada, mida üks ebaviisaas klient parajasti televonis räägib.
Kolmandaks. Sotsiaalsed ostused on alla arvestust. Kui tõesti on maru kiire, siis kui sind on samas tanklas juba enne samasuguste küsimustega “tülitatud”, siis kassane liginedes ütleb iga vähegi kasvatatud inimene: “Tere. Palun (sejasee). Juurde midagi kindlasti ei soovi. Aitäh, head päeva”. KUi see on aga esmakordne juhus, siis ütled sama asja pärast esimest küsimust “Ei aitäh, ma ei soovi kindlasti midagi juurde ja kiirustan. Suur tänu”.
Ja müüjat huvitab, et sa kiirustad? Ja kaks korda “ei aitäh”? Seda enam sa ju aega raiskad…
Kole lugu, mujal küsivad müüjad, kas sa kotti tahad ja tšekki.
Ja kaks korda “ei aitäh”?
Üks.
Ei aitäh, ma ei soovi kindlasti midagi juurde ja kiirustan. Suur tänu
Mind viisakused ei sega.
Mina ei kurdagi. Saan sama ajaga hakkama, kui makset teen makseterminalis.
mujal küsivad müüjad, kas sa kotti tahad ja tšekki.
Mina aga näiteks, kui ka näiteks käin inimesega poekassas, ütlen pärast teret kohe, et tšekki pole vaja. Seda, et ma maksan kaardiga, näeb ta sellest, et mul on kaart käes.
mujal küsivad müüjad, kas sa kotti tahad ja tšekki.
Mina aga näiteks, kui ka näiteks käin inimesega poekassas, ütlen pärast teret kohe, et tšekki pole vaja. Seda, et ma maksan kaardiga, näeb ta sellest, et mul on kaart käes.
Ta ei vahi su käsi. Ja tal on terminal ees.
mujal küsivad müüjad, kas sa kotti tahad ja tšekki.
Mina aga näiteks, kui ka näiteks käin inimesega poekassas, ütlen pärast teret kohe, et tšekki pole vaja. Seda, et ma maksan kaardiga, näeb ta sellest, et mul on kaart käes.
Ta ei vahi su käsi. Ja tal on terminal ees.
Siis ütlen 🙂 Aga pole aastaid pidanud ütlema, sest terminal pole tal ees. Ma ostlen Selveris või Rimis ja mõlemas kohas on maksmine pool sammu edasi. Aga vaata, makseterminali ja minu kätt, mis hoiab selle kohal kaarti, näeb ta igal juhul, ta lausa peab seda nägema. Sul paha tuju v?
mujal küsivad müüjad, kas sa kotti tahad ja tšekki.
Mina aga näiteks, kui ka näiteks käin inimesega poekassas, ütlen pärast teret kohe, et tšekki pole vaja. Seda, et ma maksan kaardiga, näeb ta sellest, et mul on kaart käes.
Ta ei vahi su käsi. Ja tal on terminal ees.
Siis ütlen
Aga pole aastaid pidanud ütlema, sest terminal pole tal ees. Ma ostlen Selveris või Rimis ja mõlemas kohas on maksmine pool sammu edasi. Aga vaata, makseterminali ja minu kätt, mis hoiab selle kohal kaarti, näeb ta igal juhul, ta lausa peab seda nägema. Sul paha tuju v?
Sina hakkasid lambist rääkima kaardimaksest.
Sina hakkasid lambist rääkima kaardimaksest.
Aaa, ma ei teadnud, et TA maksis sulas.
Ei saa sellest pealetükkivuses süüdistada. Need “pakkumised” on neil ülevaltpoolt ette kirjutatud ning teenindajaid jälgitakse kaameratest. Cirkle K jaamades mingi aeg tagasi oli teenindajatel keelatud istuda isegi siis kui müügisaalis kliente polnud… Nahutaks pigem seda “kõrgemat jõudu”, kes neid reegleid välja mõtleb.
No on ikka tumbad seal – ei saa aru, et suur ja tähtis vipp, isegi telefoniga plärab katkematult, sest ega mingi pööbliga ei saa ju suvatsetud otse suhelda.
Lisaks kitub PK modedele, kui talle kommentaar ei meeldi. Vägev!
huvitav, mulle pole sõna otseses mõttes mitte kunagi circle k-s midagi müüa üritatud. kütuse eest maksan reeglina väljas, aga kohvi ostan kogu aeg seest.
Järgmine kord torma teenindussaali, mobla vastu kõrva, ja üürga midagi tähtsast koosolekust.
😀
Mul on sama kogemus ja korduvalt swedpangas.
Pakuti igasuguseid klaasipesuvedelikke sel ajal kui sina tähtsalt telefoniga koosolekust rääkisid?
Seda on hea teada et mõne inimese pereelu on tanklas.
Ei saa sellest pealetükkivuses süüdistada. Need “pakkumised” on neil ülevaltpoolt ette kirjutatud ning teenindajaid jälgitakse kaameratest. Cirkle K jaamades mingi aeg tagasi oli teenindajatel keelatud istuda isegi siis kui müügisaalis kliente polnud… Nahutaks pigem seda “kõrgemat jõudu”, kes neid reegleid välja mõtleb.
Aga need kõrgemad jõud ongi just sellised TA-laadsed, tähtsad koosokeku-inimesed 🙂
Kas teil on ka nii, et mõnes poes on nii, et müüa peab tulema juurde ja küsima
kas saan aidata?
Segab see teid või mitte?
Mina tahan rahulikult vaadata ilma, et segataks.
Või arutan kellegiga midagi ja müüa platsis segamas.
Minu peletab see poest minema.
Kas teil on ka nii, et mõnes poes on nii, et müüa peab tulema juurde ja küsima
kas saan aidata?
Segab see teid või mitte?
Mina tahan rahulikult vaadata ilma, et segataks.
Või arutan kellegiga midagi ja müüa platsis segamas.
Minu peletab see poest minema.
See sõna on müüJA. Imelik õpetada vanu inimesi, kes nii elementaarseidki reegleid ei tea.
Kas teil on ka nii, et mõnes poes on nii, et müüa peab tulema juurde ja küsima
kas saan aidata?
Segab see teid või mitte?
Mina tahan rahulikult vaadata ilma, et segataks.
Või arutan kellegiga midagi ja müüa platsis segamas.
Minu peletab see poest minema.
See sõna on müüJA. Imelik õpetada vanu inimesi, kes nii elementaarseidki reegleid ei tea.
Ja see tein sõna on kelleGAGI.
Segab see teid või mitte?
Mind ei sega, las ta tuleb.
Mul on sama kogemus ja korduvalt swedpangas.
Mhh. Kes see tänapäeval pangas kohal käib? Ja veel korduvalt?
Mis sa norid ja ta tegelikust poindist mööda hiilid? Pole see, kellele vastad, aga mina näiteks pidin eelmisel nädalal pangas kohal käima seoses MTÜ juhatuse staatuse muutmisega. Selleks, et lisada MTÜ panga-asjades uusi vastutavaid liikmeid või neid eemaldada, tuleb praegu tõesti kohal käia.
Juhatuse staatuse muutmisega…Taga targemaks läheb.
Kas teil on ka nii, et mõnes poes on nii, et müüa peab tulema juurde ja küsima
kas saan aidata?
Segab see teid või mitte?
Mina tahan rahulikult vaadata ilma, et segataks.
Või arutan kellegiga midagi ja müüa platsis segamas.
Minu peletab see poest minema.
MüüJa. KelleGAGI.
Kui müüja seda teeb, ütlen rahulikult: “Ei, ma lihtsalt vaatan ringi” ja ta jätab mu rahule. Ammugi ei hakka kuhugi tormama.
Mingid foobikud siin teemas, et ei saa rahulikult ja kindlalt ei ütelda?
