Teema: Dekreet ja õgimine.
Jäin nüüd dekreeti. 2 nädalat kodus passimisega võrdub pidevalt söömisega.
Kas te ka sööte nüüd kodus olles rohkem ?:D Üritate piirata söömist või lasete viimased nädalad end vabalt tunda?
Minul tekkisid üsna varakult kõrvetised ja viimasel raseduskuul naasis ka iiveldus. Isegi kui isu oli, ei läinud eriti midagi alla (või ei püsinud sees).
Piiran mõistusega. Ei taha ennast ega last paksuks nuumata.
Käisin iga hommik jalutamas, siis tundsin, et hoian tasakaalus, kui rohkem magusat sõin. Aga patustasin nii nagu enne rasedust. Õgimishooge ei olnud, sest rase olemine ei olnud minu jaoks selleks, et kontrollimatult süüa. Lisaks sisustasin lapse tuba jne.
Minu jaoks võrdub tööl käimine istumise ja stressiga, mis ajendab õhtuti sööma. Kodus olles justnimelt ei ole kunagi igav – koristan, loen, jalutan, seoses rasedusega 3 erinevat trenni, samuti lapse asjade planeerimine jms, niiet just kui on vaba aega, saan oma toitumist paremini jälgida ja planeerida. Viimane aeg, et veel endale broneerida nt massaaz ja päevi huvitavalt sisustada 🙂 Su teemapüstitustest tundubki probleemiks “passimine”, minu jaoks dekreet kõige tegusam aeg 😀 Ei taha targutada, et nii on õige teha, aga kuna olen ka suure isuga, siis minu jaoks aitab, kui teen päevaplaani ja panengi enamvähem kellaajaliselt, mis kl hommikusöök, siis koritan, lähen jalutama ja ongi aeg süüa lõunat, siis juba järgmised tegevused jne. Kui pean niisama passima, siis ka sööks kohutavalt.
Minu jaoks võrdub tööl käimine istumise ja stressiga, mis ajendab õhtuti sööma. Kodus olles justnimelt ei ole kunagi igav – koristan, loen, jalutan, seoses rasedusega 3 erinevat trenni, samuti lapse asjade planeerimine jms, niiet just kui on vaba aega, saan oma toitumist paremini jälgida ja planeerida. Viimane aeg, et veel endale broneerida nt massaaz ja päevi huvitavalt sisustada 🙂 Su teemapüstitustest tundubki probleemiks “passimine”, minu jaoks dekreet kõige tegusam aeg 😀 Ei taha targutada, et nii on õige teha, aga kuna olen ka suure isuga, siis minu jaoks aitab, kui teen päevaplaani ja panengi enamvähem kellaajaliselt, mis kl hommikusöök, siis koritan, lähen jalutama ja ongi aeg süüa lõunat, siis juba järgmised tegevused jne. Kui pean niisama passima, siis ka sööks kohutavalt.
Sa peaksid kindlasti tööd vahetama, kui kodu koristamine tundub põnevam ja meelepärasem kui erialane töö 😄
Sõin ka esimese lapsega palju – esiteks oli lapse sünnikaal üle 4kg ja teiseks nägin peale sünnitust välja nagu ei olekski sünnitanud. Teise lapsega võtsin asja mõistusega ning palju lihtsam oli sünnitada peaaegu kilo kergemat last (4300 v 3550) ning teiseks sain endise kaalu suht kiirelt tagasi.
Minul tekitas kontrollimatuid õgimishooge see, et alguses kui ma ämmaemanda juures käisin sain kaalutõusu tõttu pahandada. Sellest tekkis surnud ring, et peale igat ämmaemanda vastuvõttu õgisin kontrollimatult poolteist nädalat ja siis edasi kuni vastuvõtuni hoidsin ennast väga tagasi, et kaalutõus liiga suur ei oleks. Lõpuks võtsin ikka mõlema lapsega pea 20 kilo juurde ja esimene laps oli 3500g ja teine 3200g. Niiet see lapse suureks söömine tundub mulle küll vale jutt.
Minul tekitas kontrollimatuid õgimishooge see, et alguses kui ma ämmaemanda juures käisin sain kaalutõusu tõttu pahandada. Sellest tekkis surnud ring, et peale igat ämmaemanda vastuvõttu õgisin kontrollimatult poolteist nädalat ja siis edasi kuni vastuvõtuni hoidsin ennast väga tagasi, et kaalutõus liiga suur ei oleks. Lõpuks võtsin ikka mõlema lapsega pea 20 kilo juurde ja esimene laps oli 3500g ja teine 3200g. Niiet see lapse suureks söömine tundub mulle küll vale jutt.
miks arstid ja ämmakad pahandavad, on sellepärast, et väga paljud söövad palju suhkrurikkaid puuvilju jms magusat, mis lapsed paratamatult suureks kasvatavad. palju esineb gestatsioonidiabeeti selle tõttu. pahandamine pole mitte halva pärast, vaid et teil endil oleks kergem sünnitada ning et hilisemas elus ei oleks soodsamat võimalust saada teise tüübi diabeeti
Minul tekitas kontrollimatuid õgimishooge see, et alguses kui ma ämmaemanda juures käisin sain kaalutõusu tõttu pahandada. Sellest tekkis surnud ring, et peale igat ämmaemanda vastuvõttu õgisin kontrollimatult poolteist nädalat ja siis edasi kuni vastuvõtuni hoidsin ennast väga tagasi, et kaalutõus liiga suur ei oleks. Lõpuks võtsin ikka mõlema lapsega pea 20 kilo juurde ja esimene laps oli 3500g ja teine 3200g. Niiet see lapse suureks söömine tundub mulle küll vale jutt.
miks arstid ja ämmakad pahandavad, on sellepärast, et väga paljud söövad palju suhkrurikkaid puuvilju jms magusat, mis lapsed paratamatult suureks kasvatavad. palju esineb gestatsioonidiabeeti selle tõttu. pahandamine pole mitte halva pärast, vaid et teil endil oleks kergem sünnitada ning et hilisemas elus ei oleks soodsamat võimalust saada teise tüübi diabeeti
Ei usu sellesse, et puuviljad või muu last suureks kasvatavad, või et väiksemat last on kergem sünnitada. Minu kogemus 4 lapsega ei kinnita neid müüte igatahes.
Võib juhtuda ka nii, et kogu raseduse ajal võtab naine juurde kõigest 7-8 kg, aga laps sünnib 4-kilosena.
Üks peamisi loote kasvu mõjutavaid faktoreid on insuliin. Mida kõrgem on veresuhkur, seda rohkem vabastatakse vastukaaluks insuliini (mida loode toodab endale oma pankreases ise). Veresuhkur aga omakorda on mõjutatud sellest, mida ja kui palju me sööme. See, et kõrge veresuhkur korreleerub potentsiaalselt tüsistusena makrosoomse beebiga, ei ole müüt, vaid tõenduspõhine meditsiin. Järeldusi ei saa teha ainult ühe üksikisiku isikliku kogemuse põhjal, loomulikult on inimeste organismid erinevad.
Minul tekitas kontrollimatuid õgimishooge see, et alguses kui ma ämmaemanda juures käisin sain kaalutõusu tõttu pahandada. Sellest tekkis surnud ring, et peale igat ämmaemanda vastuvõttu õgisin kontrollimatult poolteist nädalat ja siis edasi kuni vastuvõtuni hoidsin ennast väga tagasi, et kaalutõus liiga suur ei oleks. Lõpuks võtsin ikka mõlema lapsega pea 20 kilo juurde ja esimene laps oli 3500g ja teine 3200g. Niiet see lapse suureks söömine tundub mulle küll vale jutt.
miks arstid ja ämmakad pahandavad, on sellepärast, et väga paljud söövad palju suhkrurikkaid puuvilju jms magusat, mis lapsed paratamatult suureks kasvatavad. palju esineb gestatsioonidiabeeti selle tõttu. pahandamine pole mitte halva pärast, vaid et teil endil oleks kergem sünnitada ning et hilisemas elus ei oleks soodsamat võimalust saada teise tüübi diabeeti
Ja pärast on ka lihtsam vabaneda lisakilodest. On suur vahe, kas rasedusega juurde on tulnud 7 kg või 20+kg.
Jäin nüüd dekreeti. 2 nädalat kodus passimisega võrdub pidevalt söömisega.
Kas te ka sööte nüüd kodus olles rohkem ?:D Üritate piirata söömist või lasete viimased nädalad end vabalt tunda?
Loomulikult piiran!
Minul tekitas kontrollimatuid õgimishooge see, et alguses kui ma ämmaemanda juures käisin sain kaalutõusu tõttu pahandada. Sellest tekkis surnud ring, et peale igat ämmaemanda vastuvõttu õgisin kontrollimatult poolteist nädalat ja siis edasi kuni vastuvõtuni hoidsin ennast väga tagasi, et kaalutõus liiga suur ei oleks. Lõpuks võtsin ikka mõlema lapsega pea 20 kilo juurde ja esimene laps oli 3500g ja teine 3200g. Niiet see lapse suureks söömine tundub mulle küll vale jutt.
Aga miks sa õgid? Mis see sulle annab? Ei saa aru.
Nii lihtne on, kui juures 7 kilo, laps 3500, veed ja platsenta ja juba kolmandal päeval peale lapse sündi oled kergem kui enne rasedust.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.