See probleem on mul juba aasta, vist. Alguses ei pandnud tähele. Olen 50a. Käin õhtul pelae söömist jalutamas. Ja alati!, peale 10 minutilist või 15 minutilist käimist pean jooksma!!!! koju sittuma, sest kannatada ei suuda. Ma ei söö palju, pole paks. Gaasid on ka tihti, tegelikult igapäevaselt. Söön tervislikult. Viimasel ajal on selline tunne et tahan tihti vetsu. Vahest kannatan, sest see tunne hirmutab juba, ja ei lähe vetsu. Täna käisin juba alates kella 12:00 4 korda vetsus, kakkal. Arstile seda ei lähe kaebama piinlik. Mis see võiks olla, kuidas ennast aidata? Rahustan ennast sellega et minul on ärevushäire eluaeg olnud, kuid samas ennem seda probleemi ju polnud. Ja veel, kui istuda, ja kõhus on gaase, ja ka ilma nendeta vahest südame rütmile hakkab mõjuma see kõik. Ühesõnaga ei tea mida teha:( Jalutada kaugele ei julge, kohvikus süüa sõbrannadega ka mitte, sest siis pean seal vetsus istuma kaua, nõme ja piinlik, sõita ka kuskile ei julgea. Täna käidud kohvikus sõbrannaga, seal istudes ja väikest supikest süües tundsin et ei suuda seda lõpini süüa, juba peale 10 lusikat kõht täis oli, samas pârast ikka suutsid lõpuni süüa, võib olla ka ärevus? või siiski midagi muud. Kas keegi midagi oskab soovitada?
Teema: Delikaatne probleem, käin tihti kakal, vabandus:(
Kui liiga palju värsket sööd, siis ajab ka tihti. Aga kui igapäev õuna, ploomi ei vitsuta siis räägi ikkagi perearstiga.
Ainus soovitus on selle jutuga minna arsti juurde. Arsti jaoks on see tavaline teema, ära mitte loodagi, et sa mingi eriline huviobjekt oled oma sooleprobleemiga.
Tundub, et mingi toidutalumatus? Mine ikka arstile. Ei tasu piinlikkust tunda, tervis on tähtsam.
Pakun, et sa oled see Perekooli staarsüdamehaige? Tema ka ei ole eestlane, väga sarnane tekst. Nii et nüüd leiutasid uue häda endale ?
Minu emal avastati soolevähk selle jutu peale, kuna ka viivitas aastaid, sest oli piinlik, siis lõpu poole tehti opp, eemaldati pool soolt, pandi kott ja 2 kuu pärast matsime. Nii et mine kiiremas korras end kontrollima, pole olemas piinlikku haigust ja need arstid on näinud lugematuid siseelundeid juba tudengi ajast.
Mul paneb ka liikumine seedimise paremini tööle.
Küll aga ei saa ma aru, miks sa arsti pelgad ja piinlikuks pead? Ega nad sinu arust ometi tervetele inimestele mõeldud pole, et noh, käin ajaviiteks näitamas, kui heas vormis ja kombes ma olen? Ikka minnakse häda pärast.
Milles üldse probleem on? Kõik inimesed käivad tualetis. Kui sinul selline eripära, jaluta need 15 minutit kodu ümbruses, käi WC-s ära ja siis pikemale kõnnile.
Käi siis enne õhtusööki juba vetsus ära, saad eelmisest portsust lahti ja uue söögi seedimisega läheb juba kauem aega, nii et jõuad rahulikult oma jalutusringid lõpuni teha.
Mina läheks arsti juurde. Nii palju võimalusi on peale vähi ja kiire seedimise, mis sellist muret tekitavad. Enamik neist siiski ravitavad ja kergemad.
Ma sama vana ja käin päevas 2x. 15min peale söömist hommikul ja õhtuti ka. Mõnikord ka päeval. Nii on kogu aeg olnud.
Aga kui see on TA viimase aasta probleem ja probleeme on ka ärevusega, läheks arsti juurde.
Kui tõsised haigused on uuringutega välistatud, tegeleks vaimse tervisega.
Ka ärevushäire võib sellist käitumist põhjustada.
Mul on ärevushäirega laps. Kogemus on selle teemaga.
Minu ema käis ka tihti wc-s ja kõhus mürises-kolises pidevalt ja tal leiti helicobakter.
Toidutalumatus avaldub küll gaasidena ja kõhulahtisusena.
Soolehaigus äkki.
Ärritunud soole sündroom.
Minul on muidu korras, aga kui väljas jalutan, max tund, siis on kiiresti vaja jõuda WC-sse, tuleb kas tohutu kogus gaase või gaase+häda nr.2 vedelamal kujul. Ei aita ka kui hommikul asjal ärakäimine. Lausa hirm on liikuda. Mind on erinevad arstid palju uurinud, tulemusteta.
Proovi laktoosivaba dieeti.
Ah, ära lase endale ajada seda udujuttu: “Ah , see kõik on sul ärevusest” Okei – mingid ajutised seedehäired võivad küll tulla ärevusest. Aga kui kõht on pidevalt gaase täis/lahti – siis see näitab, et seedimisel on pidev probleem, näiteks millegi toidus sisalduva talumatus.
Ainult et niimoodi foorumi kaudu on väga raske hakata oletama, mida just sa ei talu – erinevaid toidutalumatusi on mitmeid, peale rohkem tuntud gluteeni ja laktoosi on ka näit. FODMAP-ühendid, histamiin…. Väljaselgitamiseks on vaja teha ärajätmis/tagasilülitamiskatseid (kõigepealt jäetakse kõik kahtlusalust ainet palju ja keskmiselt sisaldavad toidud menüüst välja, seejärel hakatakse ükshaaval menüüsse tagasi lülitama). Kergem on seda teha asjatundliku inimese juhendamisel.
Häbeneda pole vaja, soovitan pöörduda funktsionaalse toitumisterapeudi poole. Näiteks Ülle Hõbemägi, Eliisa Lukk, Sirli Kivisaar – olid vist mõned Eestis veel, kes on ennast just funktsionaalseks toitumisterapeudiks koolitamas (“funktsionaalne toitumisterapeut ” on kõige kõvema taseme toitumisterapeut, tegeleb terviseprobleemidega inimeste toitumise nõustamisega). Nemad kuulevad neid gaaside ja kõhulahtisuse jutte pidevalt ja nõustavad selliste probleemidega inimesi pidevalt – ei ole sinu vetsu jooksmised ühe toitumisterapeudi jaoks mingi šokeeriv teema nüüd küll.
Ei ole vaja häbeneda. Ära jää üksi kannatama – otsi abi.
Minul on muidu korras, aga kui väljas jalutan, max tund, siis on kiiresti vaja jõuda WC-sse, tuleb kas tohutu kogus gaase või gaase+häda nr.2 vedelamal kujul. Ei aita ka kui hommikul asjal ärakäimine. Lausa hirm on liikuda. Mind on erinevad arstid palju uurinud, tulemusteta.
Gastroenentereoloogid Eestis võtavad üldiselt nii, et kui muid haigusi pole, läheb diagnoosiks “ärritatud soolestiku sündroom” ning patsient saadetakse väga üldiste ja ebamääraste soovitustega koju. Inimese elukvaliteet jääbki kehvaks.
Patsiendi toitumisega konkreetsemaks minema, näiteks ärajätmis/tagasilülitamiskatseid juhendama, gatroenteroloog reeglina ei hakka. See pole nagu tema töö. Toitumisterapeudi juurde edasi (kes oskaks juhendada) aga mingipärast ei saadeta/ei soovitata. Võibolla on asi selles, et toitumisterapeute on Eestis üldse vähe (see on suhteliselt uus ala) ja neid, kes töötavad suurtes kliinikutes (näit. TÜ Kliinikumis on Saarsalu), on üksikuid ja nad on niigi hõivatud.
Soovitan ikka arstil ära käia. Nii kiire toidu läbi käimise puhul, kas jõuavad toitained ikka ära imenduda sooltes? Nt kui pähkleid, seemneid sööd, siis peaks näha olema, millal see “ports” välja tuleb. Tavaliselt läbib üks toit seedetrakti umbkaudu 24-72 tunniga. Natuke erinev on, et kas lihtsalt tihti peab käima või toiduports suust potti liiga kiiresti jõuab. Ma ei tea, pole arst. Peaks õppinud arstilt ikka küsima. Edu.
Gaasid ja kõhuvaevused peale sööki – äkki on laktoositalumatus? Võib muu talumatus ka olla või lihtsalt soolebakterid on tasakaalust väljas (probiootikume proovida), võib-olla tõsisem soolehäda, ei tea, ei tea.
Laktoositalumatust saab ise kodus katsetada. Lihtsalt ei tarbi piimatooteid ega toite, mille koostises on piim. Nt hapukoor, kartulisalat, kohvikoor, piimašokolaad, keefir, juust, või, jogurt, jäätis, mõnede küpsiste ja kookide koostises on ka piim või laktoos, peab koostisosade kirja lugema
Ok toidud on nt tatar, makaronid, pudrud vee või laktoosivaba piimaga, liha, köögiviljad, leib, sai, must kohv jne. Kui peale laktoosivaba toidu päeva, sooled paremad, siis asi selles.
Aga palju muid põhjuseid võib ka olla, arst uurib välja, ega midagi tõsist pole.
Sarnase probleemigs olen teinud Linexi kuure.nädala üks kapsel päevas ägeda surve puhul hommikul ja õhtul üks kapsel. Kui kuuri järgsel päeval või ülejärmisel päeval tundub uuesti hädale ajavat teen uue kuuri järgi nädala ja on möödunud. Mingi kord kvartalis ehk kordub.
Kes on miinuseid pannud, võiks selgitada ka, mis kommentaarides ei meeldi. Minu probleemid hakkasid pihta kõrvetiste ja suurte gaasidega, hiljem lisandus krooniline kõhulahtisus. Lõpuks olid igapäevased kõhulahtisused (mitu korda päevas tuli käia ja vedel) koos nõrkuse, suurte gaaside ja gaasivaludega. Tavalised kõrvetiseravimid kõrvetisi maha ei võtnud ja hommikupoole ööd ärkasin sageli kõrvetiste peale üles ning enam magama ei jäänud. Gastroeneteroloog ütles: “Ärritatud soolestikuks nimetakse seda, tüütu jah, aga paljud inimesed elavad sellega, ega siin palju midagi teha polegi.”
Toitumisterapeut aga minu kirjelduse peale hakkas kahtlustama kahte toidus sisalduvat ainet. Alguses sain kaks nimekirja, mida mõlemat pidin vältima. Seedehäired kadusid. Siis hakkaksin ühe nimekirja toiduaineid menüüsse tagasi panema ning midagi ei juhtunud. Tähendab, asi polnud nendes. Teise nimekirja toiduaineid ma aga menüüsse tagasi panna ei saanud – tulid seedehäired tagasi. Süüdlane oligi leitud.
Igapäevastest kõhulahtisustest ja gaasidest olen nüüd vaba ja inimese tunne on. Öösel san rahulikult magada. Toitumist pean jätkuvalt hoolega jälgima (tööle võtan toidu kaasa, seltskonnas minu jaoks probleemseid asju ei söö). Samuti pean olema ettevaatlik toidulisanditega – paljud mulle ei sobi.
Mõtlen, et miks ma juba varem toitumisterapeudi juurde ei jõudnud, miks arstid aastate jooksul mind kordagi sinna minna ei soovitanud.
