Teema: Demokraatia on kohutavalt väsitav

#3149652:

Olen täitsa nõutu, jube kurnav on.

Loomulikult on kurnav, kui pead oma maali alla oma nime kirjutama, aga pool on petsi joonistatud ja pool veel kellegi kolmanda.

Mis teha, kui see suurem palk korvab vaeva, siis kannata edasi ja kui mitte, siis vaheta töökohta.

No aga äkki õnnestub teha ettepanek töökorralduse muutmiseks? Et pandaks kokku mingi konkreetne tiim, kes eelnevalt ideed genereerib – et sa ei peaks kogu tööd valmis tegema ja siis muutma hakkama, vaid et see ideede kogumine oleks kuidagi teisiti korraldatud.

Saan aru, et oled kunstiinimene ja ei ole harjunud oma tööle väga tagasisidet, muutmisettepanekuid saama.

Kujuta nüüd ennast ette näiteks juristi kingadesse, kes peab teiste soovi järgi lepingu koostama – leping saab valmis ja siis hakkab igast suunast muutmisettepanekuid tegema, kuna üks ei saa aru ühest lihtsast lausest ja teine arvab, et kogu VÕS tuleks lepingusse kirjutada ja kolmas tahab üldse mingeid ulmetingimuis, mille vaidluse korral iga kohtunik välja naeraks… ja siis ürita koostada üks normaalne lepinguprojekt, millega ise oled rahul, teised on rahul ja mis vaidluse korral peaks ka …

#3149762:

Mäletan et ükskord kandideerisin rahvusvahelisse it firmasse kus töö seisnes umbes kontori töö korralduses, kohvi automaadi ubade ja lõuna tellimises ja et kirjavahendeid oleks ja et koristaja kohale tuleb.. No ütleme nii et mitte kõige kõrgem amet, isegi telefoni ei pidanud vastu võtma. Ja siis läksin kohale ja kujutage ette et terve kollektiiv, üks peale ühe käis mind küsitlemas, oma 15 inimest. Umbes olin neile mingi lõunapausi meelelahutus.

Peale viimast inimest mõtlesin s.tta küll ma siia tööle tulen idikad.

Ülemus tuli veel välja saatma ja küsis mis minu mulje oli ja siis ütlesin et pean ikka MÕTLEMA aga kindel et ei tule.

Jäi siis veel sinna otsa vaatama nagu loll. Pärast veel helistas et kahjuks nad pole kedagi leidnud et ehk mõtlen ümber. No otsi lolli et ei leidnud , kujutasin juba ette et kui vetsu lähen pean igalt kontori pikapatsilt luba küsima.

Vigadeta kirjutada sa küll ei oska. Mis tööd võiks sulle pakkuda? Oledki õige valik inimeste meele lahutamiseks oma suuorgani abiga. “Töökorraldus”, “kohviautomaat”. Liitlauses käib sõna “et” ette koma.

Demokraatia ongi kurnav. Aaastaid ja aastaid töötasin ma suurprojektidega tehnilisel erialal kollektiivis, kus igasuguste arengute ja suurte otsuste tegemiseks tehti ajurünnakuid, kirjalikke ja suulisi.Seline demokraatia, et kõik peaksid saama rääkida, enne kui otsus tehakse.

Ma ütlesin esimese pooltunniga pärast info saamist, et teeme nii…sellele järgnes kiire vastus, et EI, nii me ei sa teha ja kuulame teised ka ära. Siis kümneid tunde koosolekuid ja 40 e-kirja vestlust ja siis öeldi, et teeme nii. Pärast umbes 3. aastat ma olin nii julge, et küsisin otse, et projektid a, b, c, d, e, f, g, h, i, j ja k on otsustatud teha nii, nagu ma nõupidamise esimesel pooltunnil ütlesin ja need õnnestusid. Miks te edaspidi kohe ei võiks teha, nagu ma ütlen?

Ei, nad ei saanud. Asjapulki, kes soovisid midagi arvata, oli umbes 7-8. Mehi, ülemusi, naisi, tarkpäid. Lõpuks olin ma seltskonnas ka kõige noorem. Demokraatia. Kik peavad saama midagi öelda.
See jätkus veel aastaid. Mia lõpuks ainult istusin, pea kätel ja päris lõpuks, ehk siis 2 viimaseks aastaks mind enam koosolekutele ei kutsutud. Aga ka nende viimaste aastatega koos üldse arutatud 60st projektist ja kriisisituatsioonist tehti lõpuks ikka nii, nagu mina lahendusena alguses pakkusin, ca 54 juhul. Ja õnnestunult nig muudatusteta.

Ma polnud ülemus, lihtsalt vanemspetsialist. Ilmselt käis närvidele ülemustele mõte, et teeks kohe nii, kuidas alluv ütles. Imelik, et tohutu ajaraiskamine neile meeldis.