Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Detsembri triibupüüdjad 2019

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 148 )

Teema: Detsembri triibupüüdjad 2019

Postitas:
tutt

Tere! Liitun ka ametlikult triibupüüdjatega.

Olen 24-aastane ja üritame abikaasaga saada oma esimest last. Veidi üle nädala tagasi sain testile triibud, kuid nagu eile selgus, siis oli tegemist keemilise rasedusega… Seega peame minema uuele katsele. Loodan, et tsükkel taastub ilusti, kuna katkemine oli nii varakult (4+5). Kui nii läheb, siis peaks ovulatsioon toimuma aastavahetuse paiku. Järgmisel nädalal plaanin ka igaks juhuks arstile kontrolli minna.

Kuna tegu oli minu päris esimese rasedusega ja kahjuks lõppes see kiiresti ja kurvalt, siis küsin – kas kellelgi on olnud kogemusi keemiliste rasedustega? Kui jah, siis kui kaua kestis veritsemine ja kas oli üldjoontes nagu tavalised päevad? Kui õnnestus pärast seda uuesti rasestuda, siis kui kaua läks selleks aega?

Ma ei ütleks, et see kindlasti keemiline rasedus oli. Keemiline katkeb kohe pärast pesastumist. Keemilise puhul peaksidki olema suht tavalised päevad. Varajase katkemise puhul ikka koetükkidega. Ma ei tea, kas on mõistlik kohe uuesti proovida, sest emakas tahab ikka natuke taastuda ja emakakael on paar nädalat avatud ja niimoodi väga vastuvõtlik infektsioonidele. Aga küsi kindlasti oma arstilt. Mina olen aru saanud, et arstid soovitavad vähemalt ühed päevad ära oodata pärast katkemist.

+1
0
Please wait...

Postitas:
simsim

Ma olen aru saanud, et keemiliseks peetaksegi kuni 5. nãdalani toimuvaid katkemisi? Päris nagu tavalised päevad mul praegu muidu pole küll. Väga tugevad krambid hoolimata valuvaigistitest ja veri veidi tükiline, vabandan kui liiga palju infot. Samas päevad mul alati valulikud ja veres ka tükid tavaliselt.

Igaljuhul plaanin arstile minna, kui veritsus järgi jääb ja vaatab siis, mis ta ütleb.

0
0
Please wait...

Postitas:
tutt

Ma olen aru saanud, et keemiliseks peetaksegi kuni 5. nãdalani toimuvaid katkemisi? Päris nagu tavalised päevad mul praegu muidu pole küll. Väga tugevad krambid hoolimata valuvaigistitest ja veri veidi tükiline, vabandan kui liiga palju infot. Samas päevad mul alati valulikud ja veres ka tükid tavaliselt.

Igaljuhul plaanin arstile minna, kui veritsus järgi jääb ja vaatab siis, mis ta ütleb.

Nojah, võib olla küll nii. Mina sain aru, et keemilisega pesastub ainult hetkeks, 5. nädalal juba keskmiselt 2 nädalat “küljes” olnud. Mul endal oli ka veits peale 5. nädalat katkemine ja oi kui halb ja valus mul oli, pidin ära minestama ja oksele hakkama peaaegu. Tükid olid mul ikka teistsugused, kui muidu ja valud tugevamad. Mõistlik ongi arstiga rääkida sellest. Minu arst kutsus alles pärast esimesi päevi kontrolli…

0
0
Please wait...

Postitas:
stustu

Tere kõik see triibupüüdjate pere!

Mind tabas see nädal täielik masekas.
Kõigepealt jaurasin OV testidega. Ei läinud need ikkagi kuidagi positiivseks ja basaal ka ei tõusnud. No see selleks.
Muserdas mind veel see, et käisin verd andmas ja tehti kordusproovid.
No alustan siis algusest.
Naistekas suunas mind endokrinoloogile, diagnoosiga PCOS, puudulik OV ning kuna TSH näit oli 2,73 siis günekoloog arvas, et hea oleks kui endokrinoloog mind üle vaatab (fT4 oli 12). Naistekas kirjutas välja ka metformiini 500mg 2x päevas. See metformiin tõmmas algul ikka seedimise väga keeruliseks aga nädalaga organism harjus.
Esimesel endokrinoloogi vastuvõtul suurendas tohter metformiini annust 750mg-le 2x päevas. Ja lisaks pani peale väikese annuse türoksiini (25mg hommikuti). Lisaks uued vereanalüüsid kuu aja pärast.
No see metformiini suurendamine tõmbas uuesti seedimise ikka nii kreisiks. Töö juures paarilisele ka juba naersin, et mul on pardisoolikad. Peale lõunat oli ikka suht keeruline töölainel püsida. WC oli lemmikkoht kus “aega veeta”. Ja selle doosiga organism ei harjunudki. 2 nädalat piinlesin ja siis loobusin ning hakkasin uuesti võtma 500mg 2x päevas.
Käisin siis kolmapäeval kordusanalüüse andmas ja oh imet. TSH hoopiski tõusnud 3.09-le. Kas see näit ei peaks ravimitega alla poole minema. Nii palju kui naistekas seletas, siis rasestumiseks peaks see näit olema alla 2,5
fT4 näit oli 13,89 mis eeldan, et on ok kuna differentsid on 12-22

See võitlusvaim hakkab minus raugema, arstide vahet sõelumine ajab tigedaks. Kevadel ootavad ees veel muud arstivisiidid (kasvajamarkerite kontrollimine, koloskoopia, kompuuteruuringud jms).
Täielik alla andmise tunne 🙁

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keemiline rasedus (nagu ka nimi ütleb) on lihtsalt hormoonide keemiline reaktsioon, mingit pesastumist sellega ei toimu. Ma olen 2x 9DPO positiivse testi saanud mis 11DPO on heledam olnud ja 14DPO on test negatiivne juba. Päevad on oodatavast ajast paar päeva hiljem hakanud & uue tsükli ovulatsiooni on paar päeva nihkes olnud.
Ma ei ole arsti juurde roninud, sest üldiselt arst ei kinnita/kontrolli raseduse olemasolu 7-8 nädalani (ei ela Eestis).
Peale keemilisi olen rasestunud kohe järgmisel kuul mõlemal korral.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tere kõik see triibupüüdjate pere!

Mind tabas see nädal täielik masekas.

Kõigepealt jaurasin OV testidega. Ei läinud need ikkagi kuidagi positiivseks ja basaal ka ei tõusnud. No see selleks.

Muserdas mind veel see, et käisin verd andmas ja tehti kordusproovid.

No alustan siis algusest.

Naistekas suunas mind endokrinoloogile, diagnoosiga PCOS, puudulik OV ning kuna TSH näit oli 2,73 siis günekoloog arvas, et hea oleks kui endokrinoloog mind üle vaatab (fT4 oli 12). Naistekas kirjutas välja ka metformiini 500mg 2x päevas. See metformiin tõmmas algul ikka seedimise väga keeruliseks aga nädalaga organism harjus.

Esimesel endokrinoloogi vastuvõtul suurendas tohter metformiini annust 750mg-le 2x päevas. Ja lisaks pani peale väikese annuse türoksiini (25mg hommikuti). Lisaks uued vereanalüüsid kuu aja pärast.

No see metformiini suurendamine tõmbas uuesti seedimise ikka nii kreisiks. Töö juures paarilisele ka juba naersin, et mul on pardisoolikad. Peale lõunat oli ikka suht keeruline töölainel püsida. WC oli lemmikkoht kus “aega veeta”. Ja selle doosiga organism ei harjunudki. 2 nädalat piinlesin ja siis loobusin ning hakkasin uuesti võtma 500mg 2x päevas.

Käisin siis kolmapäeval kordusanalüüse andmas ja oh imet. TSH hoopiski tõusnud 3.09-le. Kas see näit ei peaks ravimitega alla poole minema. Nii palju kui naistekas seletas, siis rasestumiseks peaks see näit olema alla 2,5

fT4 näit oli 13,89 mis eeldan, et on ok kuna differentsid on 12-22

See võitlusvaim hakkab minus raugema, arstide vahet sõelumine ajab tigedaks. Kevadel ootavad ees veel muud arstivisiidid (kasvajamarkerite kontrollimine, koloskoopia, kompuuteruuringud jms).

Täielik alla andmise tunne 🙁

Stustu, mina mõistan sind täielikult. Ma olen läbinud arstide vahet sõelumist, vähi ja selle tüsistused, lapse surma. Ma mõistan su tundeid. Hetkel on endalgi hing ja keha marraskil.

Nässu

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
biancaA

Mina olen uurinud lisaks muid soovitusi ja võimalusi viljatutele paaridele ja nt kiropraktikut soovitatakse, on aidanud peale aastaid seletamatu viljatusega paaridel laps saada. Lisaks nõelravi kohta ka edulugusi kuulnud. Ja eriti siis justnimelt toitumise. Nt üks Ameerika paar on, kel IVFid lihtsalt ei õnnestunud ja kui õnnestus, siis püsima see beebi ei jäänud. Kui ta oma toitumist muutis gluteenivabaks ja tal oli seal lisaks veel mingeid asju, siis peagi jäi IVF beebi püsima ja sündis ära ka ilusti. Varsti sai ta teise beebi emaks ja loomulikul teel rasestudes, nende puhul olid arstid selle üldse välistanud, kuna munaraku kvaliteet olevat nii kehva. Ta muutis endal toitumist täielikult, hakkas vaikselt jälgima ka seda, et mis ta kehale ei sobi, ehk mis tekitas puhitust, gaase, aknet vmt sümptomeid. Kui rohkem huvi pakub, siis tal koduleht https://www.mymindfulme.com/ Kui selliseid paare on, kes niimoodi rasestuvad, siis järelikult peab paljudel olema kinni asi toitumises ja oma immuunsussüsteemis.

Minul praegu 9DPO. Nelja aastaga ma ikka õppinud ei ole ja vahepeal käin oma countdowntopregnancy lehel sümptomeid uurimas nagu loll 😀 Iga väiksem muutus mõtlen ka, et ohh äkki nüüd õnnestus. See kuu rinnad nt pole niimoodi tundlikud, kui tavalielt selleks ajaks ja aknet on näos null, kuigi tavaliselt peale OV on nägu täis aknet. Aga kui kainelt mõelda, siis selle nelja aasta sisse varemgi selliseid sümptomeid jäänud. Märtsiks panin aja enda valitud uuele viljatusraviarstile. Seni siis proovime veel ise ja järgmine aasta kavatsen ‘projectbaby’ käsile võtta täielikult. Natuke kardan seda, et kõik jälle selle ümber ainult keerleb, sest kunagi ei tea kas ja mis, aga noh, proovin juba muid plaane ka teha aasta sisse, et kõik ainult selle ümber ei pöörleks. Kuna esimese kahe aastaga sai selgeks, et kukkumine seda valusam, mida rohkem ainult beebi ootamisele keskenduda.

Aitäh heade soovituste eest!
Nôeravi proovisin nüüd suvelöpust alates 2kuud järjest 3x nâdalas. Viimasest seansist möödas 1,5kuud.
Tervisesporti teen Mina nagunii, mehel on liiikuvat laadi töö, oleme norm kaalus ja pigem aktiivsed inimesed. Aga gluteenivaba toitumist ei ole uurinud. Nöelravis sai ka toitumine üle vaadatud arsti soovitusel, aga ausalt, magusat söön ikka palju.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen uurinud lisaks muid soovitusi ja võimalusi viljatutele paaridele ja nt kiropraktikut soovitatakse, on aidanud peale aastaid seletamatu viljatusega paaridel laps saada. Lisaks nõelravi kohta ka edulugusi kuulnud. Ja eriti siis justnimelt toitumise. Nt üks Ameerika paar on, kel IVFid lihtsalt ei õnnestunud ja kui õnnestus, siis püsima see beebi ei jäänud. Kui ta oma toitumist muutis gluteenivabaks ja tal oli seal lisaks veel mingeid asju, siis peagi jäi IVF beebi püsima ja sündis ära ka ilusti. Varsti sai ta teise beebi emaks ja loomulikul teel rasestudes, nende puhul olid arstid selle üldse välistanud, kuna munaraku kvaliteet olevat nii kehva. Ta muutis endal toitumist täielikult, hakkas vaikselt jälgima ka seda, et mis ta kehale ei sobi, ehk mis tekitas puhitust, gaase, aknet vmt sümptomeid. Kui rohkem huvi pakub, siis tal koduleht https://www.mymindfulme.com/ Kui selliseid paare on, kes niimoodi rasestuvad, siis järelikult peab paljudel olema kinni asi toitumises ja oma immuunsussüsteemis.

Minul praegu 9DPO. Nelja aastaga ma ikka õppinud ei ole ja vahepeal käin oma countdowntopregnancy lehel sümptomeid uurimas nagu loll 😀 Iga väiksem muutus mõtlen ka, et ohh äkki nüüd õnnestus. See kuu rinnad nt pole niimoodi tundlikud, kui tavalielt selleks ajaks ja aknet on näos null, kuigi tavaliselt peale OV on nägu täis aknet. Aga kui kainelt mõelda, siis selle nelja aasta sisse varemgi selliseid sümptomeid jäänud. Märtsiks panin aja enda valitud uuele viljatusraviarstile. Seni siis proovime veel ise ja järgmine aasta kavatsen ‘projectbaby’ käsile võtta täielikult. Natuke kardan seda, et kõik jälle selle ümber ainult keerleb, sest kunagi ei tea kas ja mis, aga noh, proovin juba muid plaane ka teha aasta sisse, et kõik ainult selle ümber ei pöörleks. Kuna esimese kahe aastaga sai selgeks, et kukkumine seda valusam, mida rohkem ainult beebi ootamisele keskenduda.

Aitäh heade soovituste eest!
Nôeravi proovisin nüüd suvelöpust alates 2kuud järjest 3x nâdalas. Viimasest seansist möödas 1,5kuud.
Tervisesporti teen Mina nagunii, mehel on liiikuvat laadi töö, oleme norm kaalus ja pigem aktiivsed inimesed. Aga gluteenivaba toitumist ei ole uurinud. Nöelravis sai ka toitumine üle vaadatud arsti soovitusel, aga ausalt, magusat söön ikka palju.
Kiropraktiku peale ei ole üldse môelnud. Muidu nôelravi arst ikka váànas ka seal mu puusi paika.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul täna 9 DPO, eile hommikul tuli õrn triip, täna tegin uuesti lõuna paiku, triip oli tumedam. Aga näis, kas sellest ka midagi välja tuleb. See kuu just hakkasime katsetama.

A.K.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Rännak

Hei! Liitun (taas) teiega. Üks pisike on õnnelikult olemas ja ootab, et talle õde-vend tuleks. Eelmisel korral läks aega u 17 kuud pillide ärajätmisest ja õnnestus lõpuks stimuleerimisega. Muidugi mureks, et päevad ei taha kuidagi hakata, ilmselt on pcos ja imetamine teemaks. Seda viimast üritan vaikselt ikka lõpetada. Mis muud kui pöidlad pihku 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul ov seljataga ja nüüd üks 10 päeva praadimist. Ov nädal olime väga tegusad, seega lootused suured.

E.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
viiiv

Nja, mul ka see kuu ei läinud õnneks, aga silver lining – saab korralikult aastavahetust tähistada vist siis.

TUleb välja et nüüd on magades valusad rinnad siis mul mingi uus menstruatsioonieelne sümptom sest test on CD31 padunegatiivne.

Aga kõigile soovin edu ja jaksu!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on täna 11 DPO, triip jäi veidi tumedamaks. Loodan väga, et õnnestus rasestuda ning kõik läheb Hästi.

https://www.upload.ee/image/10857421/DD454665-3ACC-4B94-BDEF-FB8BB8C125E6.jpeg

A.K.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hei naised,
palju õnne kõigile, kel vahepeal häid uudiseid on saabunud ja liitun uuesti teie ridadega. Olin siin sügisel ja sain oktoobris oma oodatud triibud. Kõik kulges imeilusalt, kuni Oscari ultrahelil saabus tõehetk, et rasedus on juba ilmselt nädalaid varem peetunud ja mind suunati edasi medikamentoossele raseduse katkestamisele. See oli kogemus omaette ja toibun alles vaikselt, kuid sooviks on siiski võimalikult kiiresti uuesti rasestuda, seega loodan kohe kui tunne jälle inimlik uuesti proovima hakata. Lootused ei ole kõrgel, sest enne rasestumist olid väga pikad ja ebaregulaarsed tsüklid ja kardan et pärast med. aborti ammugi… ikkagi kolm kuud hormonaalset rasedustralli ja amenorröad selja taga ju. Igal juhul rahulikku jõulu- ja triibuootust ja kohtumiseni uuel aastal!

Guguu

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Armas Guguu, mul on väga kahju , kuid mul on sinuga sarnane kogemus. Ma ei tea, kas oled lugenud. Minul ei ole organism päris taastunud. Kui soovid, võin kogemusest lähemalt rääkida.

Nässu

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
chikibriki

Oi kui kahju guuguu 🙁

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh, armsad! Nässu, väga hea meelega kuulaks kogemust. Mul praegu täiesti ootamatult mingi emotsionaalne tuimus, võiks öelda et lausa teatav kergendus, et vähemalt ühel pool äkki. Võib-olla veel mingis eitusfaasis omadega. Olen muidu väga sentimentaalne inimene, hull nutja ja ülereageerija, teistele kaasa elades vesistan alati ja muidu ka emotsioonide pidevas virrvarris, aga praegu oleks nagu mingis võõras ja tasakaalukas kehas 🙂

Guguu

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
tutt

Väga kahju, Guguu, et Sa seda läbi elama pead 🙁

Aga mul on hea meel, et Sa tahad võimalikult kiiresti uuesti proovida. Teaduslikud uuringudki on tõestanud, et pärast katkenud rasedust on suurem tõenäosus jätkusuutlikuks raseduseks just poole aasta jooksul. Ilmselt siis keha on juba valmis selleks. Jõudu ja jaksu Sulle taastumiseks. Tihti rasedus hoopis sätib hormoonid rohkem paika, niiet ei pruugi asi nii halb olla 🙂 Aga eks ainult aeg näitab. Ise ka ootan esimesi päevi pärast katkemist. Arst mingit pausi ei käskinud teha, proovin ainult ureaplasma välja ravida ja enne esimesi päevi uuesti ei proovi rasestuda. Saan väga hästi aru, mida Sa tunned, Guguu. Mul oli täpselt samamoodi. Aga siis mingi hetk kui pidin sellest rääkima, siis hakkasin lihtsalt nutma. Aga seda ei pruugigi juhtuda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Guguu, kahju lugeda seda! Sa jõudsid nii kaugele ka.. Suured kallid ja paid sulle. Kui vaja nutta, siis nuta, kõik tunded lase välja. See oli ikkagi sinu beebi juba, kellesse kiindusid ja ootasid, aga läks nii..

Mul katkes 9+5 ära ise (kodus ootamatult), peale seda on kuidagi tundetu olla, aga samas kui väga mõelda sellele siis teeb kõvasti haiget.
Mul arst ütles, et 1 tsükkel oleks ära ja siis võib uuesti proovida, aga me andsime kohe rohelise tule kui veritsus otsa sai. Nüüd ootan ja ootan ei tea mida, sest ovulatsiooni pole kinni püüdnud ja päevi ootan nagu segane, et saaks edasi liikuda. Olen lugenud, et päevad taastuvad 6-8 nädalaga, aga oleneb naisest. Välismaa foorumites on silma jäänud ka see, et mõni on üle 2 kuu oodanud ja ma ei jaksa nii kaua oodata.
Eks rasestume siis, kui keha selleks valmis on. Nii kaua söön vitamiine ja püüan liigselt mitte sellele mõelda, nii frustreeriv on see kõik.
Uut rasedust ootan, aga samas nii kardan et kõik kordub ja et laps kõhus tunneb, kuidas ma ei suuda algul temasse liigselt kiinduda.
Jõudu meile kõigile!

H.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Belleke

Kirjutan ka üle pika aja

Olen 36 ja 7 aastane laps kodus. Mees sama. Triipe püüdnud teadlikult juuli kuust. Tabletivaba 1 aasta 2 kuud. Septembris oli munajuhade läbipuhumise protseduur ja ov kontrollitud. Mingeid hormoone ka möödeti, et pole väga hull kuid ka mitte noore naise vilajkus. See kuu läksid päevad üle 3 päeva. Tavaliselt käivad kui kella värk. Vahepeal mõtlesin, et ei süvene enam nendele triipudele. Samas kui neid ei tule siis ikka hakkad mõtlema miks? Vitamiine võtan. Lugesin siin, et mis tähendab stimuliseerimise teel jäin rasedaks🙄

0
0
Please wait...

Postitas:
stustu

Tere kõik see triibupüüdjate pere!

Mind tabas see nädal täielik masekas.

Kõigepealt jaurasin OV testidega. Ei läinud need ikkagi kuidagi positiivseks ja basaal ka ei tõusnud. No see selleks.

Muserdas mind veel see, et käisin verd andmas ja tehti kordusproovid.

No alustan siis algusest.

Naistekas suunas mind endokrinoloogile, diagnoosiga PCOS, puudulik OV ning kuna TSH näit oli 2,73 siis günekoloog arvas, et hea oleks kui endokrinoloog mind üle vaatab (fT4 oli 12). Naistekas kirjutas välja ka metformiini 500mg 2x päevas. See metformiin tõmmas algul ikka seedimise väga keeruliseks aga nädalaga organism harjus.

Esimesel endokrinoloogi vastuvõtul suurendas tohter metformiini annust 750mg-le 2x päevas. Ja lisaks pani peale väikese annuse türoksiini (25mg hommikuti). Lisaks uued vereanalüüsid kuu aja pärast.

No see metformiini suurendamine tõmbas uuesti seedimise ikka nii kreisiks. Töö juures paarilisele ka juba naersin, et mul on pardisoolikad. Peale lõunat oli ikka suht keeruline töölainel püsida. WC oli lemmikkoht kus “aega veeta”. Ja selle doosiga organism ei harjunudki. 2 nädalat piinlesin ja siis loobusin ning hakkasin uuesti võtma 500mg 2x päevas.

Käisin siis kolmapäeval kordusanalüüse andmas ja oh imet. TSH hoopiski tõusnud 3.09-le. Kas see näit ei peaks ravimitega alla poole minema. Nii palju kui naistekas seletas, siis rasestumiseks peaks see näit olema alla 2,5

fT4 näit oli 13,89 mis eeldan, et on ok kuna differentsid on 12-22

See võitlusvaim hakkab minus raugema, arstide vahet sõelumine ajab tigedaks. Kevadel ootavad ees veel muud arstivisiidid (kasvajamarkerite kontrollimine, koloskoopia, kompuuteruuringud jms).

Täielik alla andmise tunne 🙁

Käisin eile taas endokrinoloogi vastuvõtul. Vaatas minu vereanalüüside tulemust ja soovitas hetkel rasestumisest hoiduda. Jätkan metformiini ja türoksiiniga ning annan veebruaris uued analüüsid. Andis lootust et ehk saan vabariigi aastapäevaks loa tegudele asuda.
🙁 🙁 🙁 🙁

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundub, et siin on palju uusi nimesid, üritajaid, aga kuidas juba pikemalt triipe püüdnud ja varasemalt sõna võtnud naistel läheb? Nt Elli-Ly, Neiu32, Blondu jt?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Elli-Ly

Hei-hei!

Tänan küsimast 🙂 Elli-Ly jätkuvalt triibupüüdja, juba 1a ja 5kuud/19s tsükkel käsil. Üle-eelmisel tsüklil sain ime õrnad triibukesed kätte koos kõhulahtisuse ja korraliku iiveldusega ning paari päevaga tekkinud triibukumad sama kiirelt ka kadusid. PP algas õigel ajal.

Eelmisel tsüklil triipe testile küll ei saanud (tegin vist kokku 2 testi), kuid toimus esmakordselt tsüklisisene ühekordne määrimine u DPO8, mis võiks anda aimu võimalikust pesastumiskatsest (kindlalt muidugi ei tea) ja päevad olid eriti kahtlased. DPO11 algas uuesti määrimine, mis tundus üle minevat päevadeks (võtsin juba tampooni kasutusse), kui hoopiski lõppes üleüldse igasugune veritsemine/määrimine terveks päevaks, lootused olid laes. Järgmisel hommikul oli siiski punaste uputus kohal. Käesoleval tsüklil on kõigi eelduste kohaselt OV toimunud eriti vara, juba CD11 (täna CD14) ja nüüd siis ootan, kas aastavahetus tuleb punane või triibuline.

Mees alustas raviga peaaegu 2 kuud tagasi, viimased nädalad veel tarvitada rohte ja siis uued analüüsid ja konsultatsioon arsti juures uuel aastal. Mina ise kavatsen uuel aastal kellegi uue arsti juurde minna, kes ei kehitaks õlgu määrimiste peale ja on valmis mulle siiski uued vereproovid tegema ja vastavalt siis uutele proovidele vajadusel ka ravi määrama (hetkel ju TSH näiduga 3.04 ravi ei määratud, sest fT4 näit oli korras, aga vb just see näit ongi see, mis on taktistuseks…) Eks vaatan sujuvalt, mis ja kuidas. Hetkel aga püüan kogu beebiprojekti jõuludeks koju jätta ja vanemaid külastades sellele mitte mõelda.

Mehega võtsime vastu otsuse seekord mitte vahekorras olla peale OVi, sest eelmise kuu tsüklisisene määrimine esineski just vahekorra järgselt (varem pole seda kunagi olnud). Eesmärk siis lihtsalt katsetada, kas ehk rahu andmine pesastumise ajaks võib lõpuks tulemust anda. Ehk siis selle järgi tundub, et aasta 2019 panused said meil antud ning loodan, et sellest siis oli kasu ka. Testida kavatsen igaks juhuks 31.detsembril, et teaks mis kraadiga aastavahetust tähistada (kui just päevad juba enne seda ei alga).

Stustu – kui rasestumisest hoidumine on tingitud tarvitatavatest ravimitest, siis arusaadav, kuid kui lihtsalt näitude pärast, siis see pole kindlasti põhjus triibupüüdmise pausile panemiseks. Kui keha on valmis raseduseks, siis see rasedus ka tekib ja kui ei, siis rasedus ka ei teki. Millega varasemalt hoidusid rasedusest? Ma siin mõtlesin, et kui asjad mul endal paika ei saa, siis teengi paariks kuuks suisa pillidega pausi, et ei oleks võimalustki end rasedaks mõelda ja seksi alateadlikult ajastada jne. Ja kes teab, vb pillid aitavad siis lõpuks hoopiski rasedusele kaasa peale nende lõpetamist… Ma muidugi ei tea Su täpset olukorda, aga kui tõesti muud moodi ei saa, siis ehk see paar kuud pausi teeb lõpuks hoopiski head? Paid Sulle igal juhul!

Siin tõesti väga-väga palju uusi nimesid ja mina olen juba mitu kuud siit eemale hoidnud teatud vahesündmuste tõttu, aga aeg-ajalt piilun siiski siia eesotsas endale tuttavate nimede pärast 🙂

Õnnesoovid kõigile vahepeal triibud saanutele, “kahtlastele” soovin kannatlikku meelt ja tulemuslikku praadimist ning kurbadele teen pikad paid!

Elli-Ly

+3
0
Please wait...

Postitas:
Preggo

Elly-Ly, ma soovitan sul perearstilt saada saatekiri endokrinoloogi juurde. TSH väärtsega 3 ei ole suur ja nö tavainimesele täiesti normaalne näit, aga rasestumiseks ja tervisliku raseduse säilitamiseks tsipake liiga palju. Ma käisin kunagi D-vitamiini näitude asjus endokrinoloogi juures ja mul oli TSH ka yle 3- ytles, et ravi ei ole vaja, aga beebiplaanidega tulgu ma tagasi. Mul oli D-vitamiin olematu, aga selle kordasaamisel (võtsin 6000-8000 iU päevas) läks TSH ise 1,4 peale. D-vitamiin tegeleb ka hormoonide normaliseerimisega. Lisaks soovitan sul hakata tarbima Inofolicut. Mul sõbranna proovis ka aasta aega rasestuda ja Inofolicuga (2x päevas) jäi kohe. Võibolla lihtsalt kokkusattumus.

Loomulikult mehepoolsete probleemidega on asi veidi keerulisem. Samas piisab ju ainult yhest seemnerakust, kes prouani ujub.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Elli-Ly

Preggo – mul perearst tegigi vereproovi ja ütles, et tema jaoks andmed korras (n-ö tavanormide järgi), et edasi tegeleb TSH näiduga viljatusraviarst ja vajadusel kirjutab tema saatekirja, kui ta selleks vajadust näeb (ma lolli peaga mainisin, et aeg juba kirjas). Aga viljatusraviarst selles probleemi ei näinud. Ühtlasi olen kuulnud, et endokrinoloogid saavad samuti ravi määrata eesotsas tavanormide järgi ja rasestumissoovide puhul määrab tavanormide piires olevatele näitudele ikkagi viljatusraviarst ravi.

Kõige rohkem teebki mind pahaseks see, et viljatusravi arst ütles, et pole isegi põhjust uut vereproovi teha, kuigi eelnevatest vereproovidest oli möödas juba mitu kuud (kes teab, kas ja kuhu poole näit muutub). Samas tema arvas, et asjaga tegeleme edasi siis, kui mehe vastused on teada, mis nüüd ravi tulemusena selgub alles kunagi jaanuaris. Üldiselt jäi mulje, et enne kui ikka 2 aastat püüdnud triipe pole, siis ega kiiret ei ole millegi uurimisega…

Nüüd plaaningi minna hoopiski erakasse. Seega, kui keegi oskab soovitada mõnda konkreetset viljatusraviga tegelevat PÕHJALIKKU arsti mõnes Tartu erakas, kus oleks ka haigekassa aegu võimalik panna, siis ootan soovitusi! 😉 Boonuseks on lühemad järjekorrad – eelistaksin minna jaanuari keskpaigas.

Mis puutub D-vitamiini, siis ma olen erineva tugevusega tablakaid 1,5 a sisse söönud Vb mul hetkel see näit kenasti korras ja pole üldse mingit probleemi (vb hoopis näit palju kehvemaks muutunud), eks uuelt arstilt nõuan vereproovi ja saan teada.

Infolicuga tean, et seda tasub ikka põhjusega tarvitada ja ausalt öeldes pole ma aru saanud, mis need põhjused täpsemalt on, miks seda võetakse. Hetkel nosin rauatablette, kus ühtlasi ka foolhape 400, B6 ja B12, seleen, vask, (ja miskit veel). Aga kuna see saab nüüd uue nädalaga läbi, siis vaatan, mis ma uueks aastaks ostan (näpud ristis, et saaksin osta hoopis rasedusele vajalikke vitamiine 😛 ).

Elli-Ly

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hetkel nosin rauatablette, kus ühtlasi ka foolhape 400, B6 ja B12, seleen, vask, (ja miskit veel).

Elli-Ly, milliseid rauatablette kasutad ja kas enda algatusel või arsti soovitusel?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
simsim

Mina siis käisin eelmisel nädalal arstil pärast varajast katkemist (4+5). Arst ei osanud muud öelda, kui et looduslik valik, selleks ajaks oli kõik ilusti ise puhastunud ka (verejooks oli kokku u ainult 6 päeva). Vereproov tehti ka, hcg oli 0. Seega läheme nüüd uuele katsele. Ovulatsioon peaks toimuma millalgi sellel nädalal. Kuna mu tsükkel kõigub paari päevaga, siis ei tea täpselt millal, aga võtsin kasutusele ovulatsioonitestid. Oleme juba praegu igaks juhuks üsna tihedalt panustanud.

Siit ka küsimus – kui tihti nö viljakal ajal panustate tavaliselt?

0
0
Please wait...

Postitas:
stustu

Elli-ly, pausile pani arst puhtalt näitude pärast, aga mainis ikkagi et kui peaks jääma rasedaks siis loodet need ravimid kuidagi ei kahjusta, lihtsalt selliste näitudega ei pruugi rasedus kestma jääda.
Varasemalt (enne triibujahti) hoidusime rasedusest beebipillidega.

0
0
Please wait...

Postitas:
Triibukas27

Rahulikku jõuluaega kõigile!🎄😊

Minul on rahulikkusest asi kaugel.
12 detsember oli OV(testiga kindlaks tehtud). Täna pidid päevad hakkama. Siiani ei midagi.. eile hommikul oli test veel negatiivne. Rohkem pole katsetanud.
Kui esmaspäevaks pole alanud siis teen uue testi. Põneeev ja ma olen nii lootust täis, et kui päevad hakkavad siis on küll kukkumine väga kõrgelt. Sest sellist elevust pole ammu olnud😀

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere ka minu poolt ja häid pühi!
Mina samas paadis nagu Triibukas27, aga ovulatsioon oli testide järgi 13-14.detsember. Seega peaksid päevad ka lähipäevadel (reede või laupäev) algama. Ei taha nagu testi ka teha, sest ei taha pettuda. Tunnen, et mida aeg edasi, seda rohkem hingeliselt valusam on päevade algamine. Muidugi ei tule ka need “abistavad” nõuanded kasuks. A la, et ära pabista, ära mõtle nii palju sellele, sa stressad üle ja sellepärast ei tulegi midagi. Nagu thanks but no thanks.

Kuku

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 148 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Detsembri triibupüüdjad 2019