Tegin rasedustesti hommikul, mis oli nii negatiivne kui vähegi olla saab. Nuuks. Homme/ülehomme on tõenäoliselt punased sõbrad külas ja olengi jälle mängust väljas. Tore on vähemalt see, et esimene selline triibupüüdmise kuu, kus ma peale negatiivset testi pillima ei hakka. Samas küll veel jõuab. 😀
Meie triibupüüdmine hakkas märtsis, mille sisse mahtus ka üks katkemine mais. Mõistus ütleb, et okei, see ei ole veel nii pikk aeg, et ma hullult muretsema peaks, aga südames on nii vastik tunne. Paar kuud olen ov teste teinud ja need on ka natuke imelikud. Triip ei ole vist nii tume kui peaks, tahest tahtmata tekivad mõtted, et kas mul on ikka kõik korras…
Pikemaajalised triibupüüdjad, millal te esimest korda arsti juurde läksite murega, et ei ole õnnestunud rasestuda? Ma kardan, et kui ma praegu kuskile läheks, mind naerdakse lihtsalt välja ja saadetakse koju tagasi ootama, pole ju isegi aastat veel täis.
Loodan, et teie kõigi poolt tuleb siia teemasse veel palju palju triipe! 🙂
P
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.12 08:32; 07.12 08:36; 12.12 08:09; 13.12 06:53;