Esileht Erivajadustega laps Diagnoos F83

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Diagnoos F83

Postitas:
Kägu

Hetkel on laps 6a ja käib eritoega klassis Soomes.
Lapsel väiksemana kõne algus jäi hiljaks. Soomes ta alustas lasteaeda 4a.8k vanuselt. Kuna tema rühma õpetaja oli ka eestlane siis ta sai ka ise kohe lapse keelelisest raskusest aru ja saatis vastavad paberid nõuandlasse ja sealt hakkas asi ilusti edasi minema. Vahepeal laps käis logopeedil ja tegelusteraapias ning eelkoolis sai samuti tuge. Lõpuks käisime ka neuropsühholoogilisi teste tegemas. Sealt tuli välja, et vaimne areng ja motoorika on eakohased, kuid kõige suuremad raskused ongi lapsel kõne arenguga. Siiamaani räägib eesti keelt grammatiliselt valesti, kuigi kõne on palju edasi arenenud, aga see on siiski tunduvalt parem tal kui soome keel. Soome keele tase pidavat tal olema hetkel 3-aastase lapse tasemel, ka õpetaja ütles, et lapse sõnavara on suhteliselt puudulik veel.
Psühholoog andis soovituse foniaatria kliinikusse jälgimisse jääda. Nüüd vaatasin e-keskkonnast, et neuroloog on pannud diagnoosiks F83. Samas eelmine aasta kui ma käisin lapsega diagnoosi pannud neuroloogi juures siis ta ütles, et mina ärgu üldse pangu tähele neid diagnoose mida nad kirjutavad sinna, et need on lihtsalt selleks, et laps saaks vajalikku tuge riigilt. Samas see diagnoos on selline täiesti ebamäärane ( nii palju kui soome lehtedelt lugesin ).
Eelmise aasta kevadel tehtud testid ( tegelusterapeut tegi ) ja ka psühholoogi tehtud testid, olid alla igasugust arvestust. Laps ei osanud tol hetkel pm üldse soome keelt. Aga nüüd augustikuus tegi tegelusterapeut uued testid ja ta ise ütles ka, et uskumatu kui palju laps on arenenud. Kõik testid kus tal olid ülimdalad tulemused, on nüüd ilusti eakohased. Ja soome keel on ka paranenud. Suvel laps mängis koguaeg oma sugulasega ja eesti keeles rääkimine ja üldse Eestis olemine mõjus ta eesti keele arengule ka nii hästi. Tihti muretsen kuidas laps tulevikus hakkama saab, täiskasvanueas?

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millega sa rahul ei ole?

F83 Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just lugesin e-keskkonnast psühholoogi kokkuvõtet ja see on täiesti teine kui see, mida mulle räägiti. Mind ajab nii vihale see, kuidas ükski psühholoog ega muu spetsialist ei kuula mind kui ma ütlen, et eesti keeles saab laps hakkama palju paremini kui soome keeles. Psühholoog pani veel ka oma diagnoosi, F80.3. See vastab siis SLI ehk alaalia diagnoosile? Ning, et see on raskekujuline. Et see tähendab seda, et laps ei saa üldse mitte milleski hakkama. Et lapse soome keele oskus on 2-3 aastase lapse tasemel ja kirjutati veel juurde, et ka eesti keele tase vastab samale tasemele, tuginedes sellele, et  laps ei soostunud eesti keele tõlgiga rääkima. Ta ongi selline laps kes ei hakka vabalt jutustama võõrastega. Ma ei eita probleemi, tal on kõnega raskused ja tal on abi vaja aga selliseid järeldusi teha kui arst polegi kuulnud last vabalt suhtlemas ja rääkimas. Või reageerin ma üle? Eelmine aasta teine psühholoog ütles ka, et lapsel on kõnega tõsised probleemid aga laps ei rääkinud sellepärast, et ta ei osanud üldse soome keelt. Väga hirmutab mis tulevik toob. Kuidas ta üldse elus hakkama saab?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Variant on ka eestikeelsesse keskkonda kolida ja saada lapsele tuge eestikeelsetelt spetsialistidelt.

Kõik lapsed ei saa mängeldes võõrkeelses keskkonnas hakkama.

 

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui leiad, et hindamise olukord ei võimalda adekvaatselt hinnata, siis nt filmi lapse spontaanset kõnet ja vajadusel pane subtiitrid alla (nii jäävad ka süstemaatilised vead paremini silma) ja edasta lapse kõnega tegelevale spetsialistile. Nii ei saa, et vastandudki, et üks ei kuula ja teine ei saa aru jne ja laps jääb kaotajaks.

Kurb teie saagat lugeda juba mitu aastat… Just lapse tuleviku pärast on tähtis, et saaksite toimima koostöö tugispetsialisti(de)ga, aga see on kahepoolne protsess.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa oled siia varem ka kirjutanud ja saanud soovituse kolida Eestisse tagasi ja saada logopeedi jm abi lapse emakeeles. Usu, selle soovituse järgmisest oleks lapsele palju abi!

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kahjuks ei käi elus asjad nii, et laps selga ja kolime. Mul on teine laps ka siin koolis ja mees. Ma ei saa kahjuks pere lõhki tirida.
Ja ma ise usun, et Soomes on erivajadustega lapsele abi kättesaamine palju lihtsam kui Eestis. Juba see kui lihtne on saada lapsele koolis eritoega klassi koht, kõik abiteenused koolis, riigi poolt pakutavad teraapiad, mingeid arstiaegu ise otsima ei pea, kõik käib automaatselt. Mina pm käin lapsega ainult arsti juures ja mulle antakse saatekirju kuhu vaja.
Samas mulle jälle tundub, et väga ei kuulata lapse vanemaid, võimalik, et nad teevad ka lihtsalt nii innukalt tööd, et laps saaks kõik võimalikud toed ja seda saab ainult diagnoosiga. Tegelusterapeut soovitas ka süsteemist võtta kõik mis pakkumisel on.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõige vähem on mõtet muretseda mingi diagnoosi pärast. Ega diagnoosi ei panda suvaliselt, isegi siinsetest kirjutistest on näha, et sinu lapse areng ei ole olnud tavapärane. F83 on üks leebemaid diagnoose. Kui sa ei saa tulla lapsega Eestisse, siis tee oma lapsele teene ja räägi ainult soome keeles. Sinu laps ei suuda isegi ühte keelt korralikult omandada, veel vähem kahte keelt. Tõsise kõneprobleemiga lapsel kujuneb tavaliselt välja ka tõsine õpiraskus, sest ta lihtsalt ei suuda koolis kõiki teadmisi kõne mittemõistmise tõttu omandada. Võta vastu kogu abi, mis su lapsele pakutakse.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja ma ise usun, et Soomes on erivajadustega lapsele abi kättesaamine palju lihtsam kui Eestis. Juba see kui lihtne on saada lapsele koolis eritoega klassi koht, kõik abiteenused koolis, riigi poolt pakutavad teraapiad, mingeid arstiaegu ise otsima ei pea, kõik käib automaatselt. Mina pm käin lapsega ainult arsti juures ja mulle antakse saatekirju kuhu vaja. Samas mulle jälle tundub, et väga ei kuulata lapse vanemaid, võimalik, et nad teevad ka lihtsalt nii innukalt tööd, et laps saaks kõik võimalikud toed ja seda saab ainult diagnoosiga. Tegelusterapeut soovitas ka süsteemist võtta kõik mis pakkumisel on.

Minu kogemused Eestis on täpselt sama ladusad. Kui meie Rajaleidjas käisime, siis öeldi kohe, et vanemate arvamus loeb kõige rohkem. Ühegi arsti juurde saamiseks ei pidanud midagi ootama. Kevadel pöördusime Rajaleidjasse ja sügisel läks laps ilusti väikeklassi, olles eelnevalt kõik vajalikud nõustamised ja uuringud läbinud (sh Lapse Vaimse Tervise Keskuse omad).

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on hulk kehvasid valikuid – tulla tagasi Eestisse vs jääda võõrasse riiki vs koduneda soomekeelseks pereks.. Sisuliselt tuleb mõelda, kelle huvides mingi asi on ja kuidas võimalikult väikeste kahjudega maksimaalne tulemus saavutada. Ma ei julgeks väita, et Eestis võimalused väiksemad oleks. Mul on hev-lapsega koolikogemus neljandat aastat ja võti peitub pere ja kooli teineteist toetavas ja avatud koostöös, rahastust jagub. Rahastust jagub ka meditsiinisüsteemis, jällegi – võti peitub koostöös. Ainus, millest ma ei ole suutnud end läbi närida, on sotsiaalsüsteem, siin tuleks minul lapse õiguste kaitseks ilmselt kohtusse pöörduda. Ütleme, et nii suur see vajadus ilmselt pole ja natuke haridussüsteem kompenseerib puudulikku sotsiaalsüsteemi.
Oled nüüd tükk aega proovinud, kuid palun lähtu lapsest. Nagu eelpool öeldud, ta ei suuda kahe keele vahel ümber lülituda ja ópiraskused on siin kiired tulema. Võimalik, et see sillutab teed muudele vaimsetele probleemidele nagu enesehinnangu langus. Edasiste sammude seadmiseks proovi leids veel võimalusi diagnoosi täpsustamiseks. Geneetiku analüüsid kõigele võimalikule, uneuuringud. Mõtle veidi laiemalt, sest see f83 kirjeldab olukorda, kuid põhjusteni ei jõua. Ravivõimalus täpsustamise puhul ei ole oluline, ka fakt, et lapsel on x diagnoos, mida küll veel ravida ei suudeta ja millega kaasnevad y ja z, on perele suureks abiks olukorra mõistmisel, kohandumisel ja tulevikuplaanide seadmisel. Räägin kogemusest.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen oma töö tõttu ka vahepeal kuude kaupa Soomes töötanud. Mingil hetkel olin ca pool aastat Soomes tööl ja minu vanem laps, kes sel ajal oli 2,5 a vana, läks soomekeelsesse lasteaeda. Eesti keeles oli laps selleks hetkeks just kuidagi algeliselt rääkima hakanud. Soomekeelne lasteaed mõjus lapsele nii, et ta lõpetas üldse igasuguse rääkimise ära.

Kuna Soomes töötamine oli ajutine, siis tulime tagasi Eestisse, aga probleem kõnega lapsel jäi. Kuna tegemist oli esimese lapsega ja ise olime ka võibolla veidi liiga muretud, siis pöördusime logopeedile alles siis, kui laps oli 5,5 a vana. Logopeed (väga kogenud) esimese kohtumise järgselt ütles kohe, et siin tuleb kohe panna laps logopeedilisse lasteaeda. Sellest esimese ehmatusega keeldusin. Hiljem hakkasin ise seda võimalust uurima, aga siis juba logopeed ütles, et vast saab muidu ka hakkama. Logopeedi käe all oli lapse areng väga kiire ja nüüd on laps lausa katsetega kesklinnakoolis keelteklassis.

Kokkuvõtteks, et tõesti kõik lapsed ei omanda väiksena mängeldes mitut keelt. Minu laps oleks Soomes ka jäänud kindlasti keeleliselt probleemseks lapseks ja see oleks seganud tema haridust.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, sina oled ilmselt seesama, kes on siin varem ka mitmel korral kirjutanud ja kellele on soovitatud põhiliselt kahte asja – kas tuua laps eestikeelsesse keskkonda või kasvatada ta soomlaseks.

Nüüd on aeg juba nii palju edasi läinud, et sinu valikuvõimalused on üsna kokku kuivanud. Kui sa oleksid lapse toonud Eestisse, siis tõenäoliselt oleks lapsel olnud kergem ja areng kiirem, aga siiski on rõõmustav kuulda, et teil ikkagi on juba olemas üsna korralikud edusammud. Ainus häda ongi nüüd see, et kui laps peab elama Soomes ja ise on ikkagi pmst eestikeelne laps (sest ma saan aru, et need edusammud on siiki peamiselt eesti, mitte soome keeles) , kellel on nii emakeele kui soome keele omandamisega raskused, siis ilmselt on tal ikkagi väga keeruline just Soomes koolis. Sa teeksid lapsele teene, kui ei sunniks teda selleks.

Samas on loomulikult arusaadav, et peab arvestama ka pere teiste liikmetega. Kui abikaasa ja vanem laps saavad Soomes väga hästi hakkama ja nende elu on seal, siis loomulikuilt pole lihtne hakata seda elu lammutama. Seega jääb sul nüüd üle ainult vastu võtta kogu abi, mida Soomes pakutakse, sest nagu ma aru saan, pakutakse päris palju. Lihtsalt kui tulemuslik see on, kui sa last ikka eestlaseks kasvatad? Ma tõesti arvan, et sa oleksid teinud õigemini, kui selle lapse oleksid algusest peale eemaldanud kakskeelsusest ja teda ainult soomlasena kasvatanud, ausalt. Praegu ongi see oht, et laps jääb elukasjaks nö teistest maha ja ei jõuagi järele, koolis on raske, võib kiusamise ohvriks langeda ja tema tulevikuväljavaated jäävad väga niruks.

Kui sul olemas vanemad Eestis, või õed-vennad, s.t mingigi perekond, siis oleks ikkagi ehk mõttekas vähemalt kaaludagi selle lapsega mõnekski ajaks Eestisse tulemist. Isegi selle hinnaga, et pere nö poolitatakse. Tegelikult tuleb nii välja, et asi taandub sellele, kumba sa tähtsamaks pead, kas seda, et ülejäänud perel oleks Soomes edasi normaalne elu ja kannatab ainult üks pereliige (mis tegelikult mõjutab ka teisi pereliikmeid) või tuua ohver ja võimaldada ka sellele ühele pereliikmele normaalne elu nt Eestis. Mulle isiklikult tundub, et selle otsuse oleksid sa pidanud juba paari aasta eest ära tegema. Nüüd vist on juba hilja, eriti kuna sa ei ole valmis seda last Eestisse tooma. Lisaks on ta vahepeal juba liiga suureks saanud…

Samas, mina pole mingi spetsialist selliste probleemide lahendamise alal ja minu arvamus on puhtalt ainult minu arvamus, seega ära seda liialt südamesse võta. Sinu jutust ma saan aru nii, et tegelikult lapse kõne ikkagi on tublisti edasi arenenud, ehkki räägib eesti keelt vigadega (aga miks ta üldse peab selllisel juhul eesti keelt rääkima, aru ma ei saa? Hiljem ei oska ta õieti ei eesti ega soome keelt) ja soome keeles on sõnavara väike. Kas soome keelt muidu grammatiliselt räägib paremini kui eesti keelt? Kas sa tahad kindlasti punnitada laps mõlemat keelt rääkima? Kui sa ise soome keelt valödad, mees ja teine laps ka, siis las laps ometi maadleb siis ainult ühe keelega. Või sa loodad ikkagi veel, et temast tuleb kakskeelne inimene, kellel on kahel maal head võimalused elus edukas olla? Ma kardan, et kui laps satub koolis õpiraskustesse või tekivad sotsiaalsed probleemid, siis pole tal lõpuks võimalusi ei seal ega ka siin. Las ta siis vähemalt sulandub täiesti soome ühiskonda, tee talle see asi ometi lihtsamaks!

Ja võta aga tänuga vastu kogu abi, mida pakutakse.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõni laps omandab mängeldes mitu keelt, teisele võib selline keskkond, kus vaja kahe keelega hakkama saada, täiesti laastavalt mõjuda, see lihtsalt on nii. Kui eesti keel on praegu tugevam tal, kas siis sellist varianti pole, et laps saaks mõned aastad Eestis koolis käia? Vanavanemaid, kes ta enda hoolde võtaksid? Saaks siin korralikult eesti keele selgeks, ei takerduks kasinast keeleoskusest põhjustatud õpiraskustesse ja sellest tulenevatesse tagajärgedesse – ja kui juba suurem, siis õpiks soome keelt sihipäraselt ja tuleks mingil hetkel sinna kooli üle?  Saan aru, et pole tore lapsest lahus olla, aga kui selline lahendus oleks temale parim, siis ma küll liiguksin selles suunas.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõni laps omandab mängeldes mitu keelt, teisele võib selline keskkond, kus vaja kahe keelega hakkama saada, täiesti laastavalt mõjuda, see lihtsalt on nii. Kui eesti keel on praegu tugevam tal, kas siis sellist varianti pole, et laps saaks mõned aastad Eestis koolis käia? Vanavanemaid, kes ta enda hoolde võtaksid? Saaks siin korralikult eesti keele selgeks, ei takerduks kasinast keeleoskusest põhjustatud õpiraskustesse ja sellest tulenevatesse tagajärgedesse – ja kui juba suurem, siis õpiks soome keelt sihipäraselt ja tuleks mingil hetkel sinna kooli üle? Saan aru, et pole tore lapsest lahus olla, aga kui selline lahendus oleks temale parim, siis ma küll liiguksin selles suunas.

Kahjuks pole selline lahendus mõeldav. Laps on niigi minus kinni ja ma ei saadaks teda elu seeski üksinda Eestisse elama. Mul on vanemad küll Eestis aga nad on kiire eluga tööinimesed ja sellist vastutust ei saa võtta. Soomes laps käib juba 1.klassis, Eestisse tulles oleks ta veel lasteaiaealine. Soomes on käidud juba kõik vajalikud arstid läbi, testid tehtud, taotlused saadetud, nõusolekud saadud- ma ei saa nüüd järsku kõike prügikasti visata ja jälle Eestis otsast alata. Ega see lapselegi ei mõju hästi. Ta on selline laps kellele meeldib ringi seigelda aga ta tahab alati oma tuttavasse keskkonda tagasi. Ta ise ei tahaks juba siit ära minna.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kahjuks ei käi elus asjad nii, et laps selga ja kolime. Mul on teine laps ka siin koolis ja mees. Ma ei saa kahjuks pere lõhki tirida.

Ja ma ise usun, et Soomes on erivajadustega lapsele abi kättesaamine palju lihtsam kui Eestis. Juba see kui lihtne on saada lapsele koolis eritoega klassi koht, kõik abiteenused koolis, riigi poolt pakutavad teraapiad, mingeid arstiaegu ise otsima ei pea, kõik käib automaatselt. Mina pm käin lapsega ainult arsti juures ja mulle antakse saatekirju kuhu vaja.

Samas mulle jälle tundub, et väga ei kuulata lapse vanemaid, võimalik, et nad teevad ka lihtsalt nii innukalt tööd, et laps saaks kõik võimalikud toed ja seda saab ainult diagnoosiga. Tegelusterapeut soovitas ka süsteemist võtta kõik mis pakkumisel on.

Vabanda, aga sa tegelikult üldse ei mõista, mida kõik sulle siin soovitavad. Küsimus ei ole miljonis suurepärases abivõimaluses, mis sul Soomes oleks, vaid selles, et ilmse mahajäämuse ja erivajadusega laps on tirida/tõugata kakskeelses taustas. See on väljakutse ka täiesti tervele, hakkajale ja keskmisest nupukamale lapsele, aga sina surud oma erivajadusega lapse sellesse kakskeelsesse mustrisse ja samas hädaldad, et kuidas ta küll hakkama saab ja mis elu toob.

Sul on kaks varianti – kas tahad pere koos hoida ja püsid Soomes või kolid Eestisse, kus erivajadusega lapsel pinged paljugi maas. Esimesel juhul palun lõpeta see retooriliste küsimuste esitamine foorumisse, a la mis küll saab. Sulle on sada korda adekvaatset nõu antud. Mingit teistsugust imenõu ei ole olemas.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga sarnane juhtum enda peres. Laps 7a, vaimne alaareng ja vastab 2a lapse tasemele. Pervasiivne arenguhäire (autism) ka. Kakskeelne pere võõramaalasest vanema tõttu. Elame Eestis. Kodus koguaeg soovitatud eesti keelt ainult kasutada kui siia elama plaanime jääda, aga laps on ise teist keelt eelistanud ja nii see on läinud. Viimase aasta jooksul oleme rangelt ainult eesti keeles lapsega rääkinud ja areng on logopeedi sõnul märgatav! Laps, les varem ei osanud endale juuagi küsida, räägib nüüd täislausetes.

Spetsialistidel pole süüd, pere peab lihtsalt ise ka pingutama ja koostööd tegema. Isegi kui see vahel väga raske on. Siin alafoorumis pole vist vanemat, kes vahel patja ei nutaks… 🙂

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on kogemus lapsega, kes väga halvasti teise keelega kohanes. Kodune keel oli meil eesti keel, aga elasime Rootsis. Laps läks lasteaeda 1,5-aastaselt, eesti keeles rääkis siis 2-sõnaliste lausetega. Kui eesti keel arenes enam-vähem okeilt, siis esimesed rootsikeelsed sõnad tulid 3-aastaselt, ta käis kaks aastat niimoodi 5 päeva nädalas lasteaias, et ta üldse ei rääkinud. Siis läksin temaga logopeedi vastuvõtule. Hinnang oli hävitav, logopeed esialgu ei uskunud mind, et laps emakeeles vabalt liitlausetega räägib. Logopeediline abi hinnati hädavajalikuks, aga logopeed oli väga hädas, sest tema oli harjunud töötama lapse emakeele edendamise mitte võõrkeele õpetamisega. Ühel hetkel, kui ta oli kuulnud korduvalt last minuga pikki jutte emakeeles rääkimas, ta lihtsalt tõstis käed üles ja ütleski, et see laps ei vaja logopeedilist abi. Rootsi keelt rääkima hakkas laps ühel hetkel nagu üleöö umbes viieselt: üks hetk lihtsalt tulid laused, kuigi eelneval nädalal olid vaid mõned sõnad olnud. Aga ka kakskeelsete ealaaslastega võrreldes (rääkimata rootslastest) oli ja jäi tema keeleoskus teistest kõvasti maha. Meie kolisime igatahes Eestisse tagasi, sest mina ei näinud, et mu laps oleks rootsikeelses koolis eakohasel tasemel hakkama saanud.

Sa võid ju tunda, et kõik tugiteenused on lapse jaoks Soomes olemas. Aga kas ikka päriselt on, kui ta ei saa vajalikku logopeedilist abi oma emakeeles? Kas ta soome keelest saab aru võrdväärselt teiste endavanustega? Kas lapsele on tagatud emakeelne õpiabi? Eestikeelne logopeediteenus? Ma saaks veel aru, kui sa prooviks teda kohandada soome keele ja soomekeelse kooliharidusega, kui ta oma emakeelt räägiks enam-vähem probleemideta. Olukorras, kus laps vajab teraapiat elementaarsel tasemel emakeele omandamiseks ja ta seda keelebarjääri tõttu ei saa, ei saa ta tegelikult ku vajalikku abi.

Mina sinu asemel üritaksin leida Soomest eesti keelt valdava logopeedi ja üritaks saada lapsele emakeele normaalselt suhu. Häda pärast saab äkki veebisilla vahendusel ka mõne Eestis oleva spetsialistiga vajalikku tööd teha (nt korra kuus käite Eestis vastuvõtul ja muidu kohtute veebis). Kui sa ise ka tunned, et lapse Eestis viibimine mõjus ta keele arengule hästi, siis sa pead ise ka pingutama, et ta saaks seda eestikeelset keskkonda, kohtuks teiste Soomes elavate eesti lastega või suhtleks eestlastest sugulaste lastega veebis. Kui vundament on nõrk ja pragudega, siis sellele ei saa maja peale ehitada – see kehtib ka keeleõppes.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

minu lapsel on sama diagnoos, lisaks autistlikud jooned. st mitu diagnoosi.

täpselt samamoodi käitub, meeldivad tuttavad kohad, ei avane võõrastele kergesti, pelgab tundmatuid kohti.

elame Eestis ja eesti keel on tulnud vaevaliselt. samas inglise keelega oli vaid 1.klassis probleeme kuna oli meil arvutist eemal hoitud laps aga hiljem on see keel väga heal tasemel.

hetkel 6.klassis.

Eestis on abi väga hea, eriti Tallinnas. Vbl tõesti kuskil väiksemas kohas on abivõimalused väiksemad aga see on ka Soomes nii. Pole vaja Eesti süsteeme maha teha. Juhul kui vanem tunnistab ka ise abivajadust ja ei tööta spetsialistidele vastu.

Ka meie perel on teadlik valik vaatamata kõigele elada Eesti sest lapsed ei oleks kakskeelses keskkonnas kohanenud. Pereisa töötas vahepeal aastaid Soomes.

Kui otsustate olla välisriigis, tuleb usaldada sealseid spetsialiste ja toimetada nende nõuannete kohaselt , mitte kahelda ja vastu töötada.

 

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Erivajadustega laps Diagnoos F83