Teema: Distantsõpe juba paistab

#3511982:

#3511975:

#3511934:

Õppekavas peaks tänapäeval olema kodumajandus ehk ained, kus õpetatakse, kuidas teha perele eelarvet, kuidas väikese rahaga tervislikku toitu valmistada, kuidas lihtsamat õmblus- ja remonditöid teha, mida saaks koduaias kasvatada jmt. Lisaks võiks olla mingi psühholoogia algkursus. Mingid lihtsad, samas igapäevaseks eluks ja iseseisvaks toimetulekuks vajalikud asjad. Krt teab, mis ajad meid veel ees ootavad.

See võib vabalt jääda vanemate õpetada. Ega kool ei saagi KÕIKI eluks vajalikke oskusi ja teadmisi anda. Vanematel on suur roll ja see on normaalne, et see nii on.

Mis siis kooli ülesanne on? Mille jaoks kool PÄRISELT olemas on? Kui ELUSOLEMISEKS TEGELIKULT OLULISED asjad on lapsevanema kanda?

Tsiteeritud posituses on sõna “kõiki” lausa suurte tähtedega, aga Kägu saab loetust ikka valesti aru… Ehk märgib veel postituse ebasobivaks?

Aga teemasse: kool on akadeemiliste teadmiste jaoks, samuti sotsiaalsete suhete õppimiseks jms. Loomulikult õpetab pereeelarvet koostama, süüa tegema, rasestumisvastaseid vahendeid kasutama jne ikka kodu. Kool õpetab nende aluseks olevat matemaatikat, bioloogiat, füüsikat jne. Või mida siis vanemad üldse oma lastele õpetama peaks?

#3512078:

Ma oma lapse kooli puhul imestan kahte asja.

Kui raadiot kuulad – meil võib nüüd kehalise tundides ka rulaõpet nt teha muude asjade seas. Kui lapse e-kooli vaatan – kõrgushüppenorm, kaugushüppenorm, …norm, …norm.

No palju on neid inimesi, kes hüppaks väljaspool kooli kõrgust?

Teine asi on tööõpetus. Mul on kodus kaks tüdrukut. Vaikimisi on eeldatud, et soost tulenevalt tahavad nad koolis kogu aeg lõngaga möllata. Mul on käsitöökalduvusega tütar, aga puutööd võib ainult kodus teha. Kohalikus FB grupis “laikis” kooli direktor sellist kommentaari, et võib arvata, et selle direktori ajal jäävad tüdrukud lõputult kuduma ja heegeldama.

Kas teie koolis ei olnud 5. klassi eel võimalust otsustada, kumba tööõpetust tüdruk tahab õppida? Mu teada on tänapäeval see võimalik, aga see tuleb kohe otsustada, kuna tase tõuseb ju pidevalt ja hiljem liitudes on juba lapsel raske järele jõuda aine nõudmistele. Mingi algajate eraldi rühma tegemiseks hiljem puuduvad koolil vahendid, enamasti on ainult üks tööõpetuse õpetaja ja poiste tööõpetuse klassiruum.

USA-s nakatus vahetult peale kooliminekut koroonaga ligi 100 000 last:

https://eestinen.fi/2020/08/usa-s-nakatus-vahetult-peale-kooliminekut-koroonaga-ligi-100-000-last/

Usub keegi, et meil see jääb olemata?

Ei olnud võimalik valida tööõpetust. Suure vaevaga said tüdrukud alla 10 puutöötunni. Pigem oli see arv isegi 6 või 8.

#3512078:

Ma oma lapse kooli puhul imestan kahte asja.

Kui raadiot kuulad – meil võib nüüd kehalise tundides ka rulaõpet nt teha muude asjade seas. Kui lapse e-kooli vaatan – kõrgushüppenorm, kaugushüppenorm, …norm, …norm.

No palju on neid inimesi, kes hüppaks väljaspool kooli kõrgust?

Teine asi on tööõpetus. Mul on kodus kaks tüdrukut. Vaikimisi on eeldatud, et soost tulenevalt tahavad nad koolis kogu aeg lõngaga möllata. Mul on käsitöökalduvusega tütar, aga puutööd võib ainult kodus teha. Kohalikus FB grupis “laikis” kooli direktor sellist kommentaari, et võib arvata, et selle direktori ajal jäävad tüdrukud lõputult kuduma ja heegeldama.

Ma tõesti ei ole seadusandlusega kursis ja ei tea, kas kool peab kõigile lastele pakkuma võimalust valida, mida tööõpetuses teha aga selliseid postitusi lugedes on mul alati küsimus, et kas riiklikul tasemel tullakse kunagi Eestis 21. sajandisse või kui see paberil on tehtud, siis kas keegi järelvalvet ka teostab?

Oma laste koolis õnneks noor direktor ja vägagi tänapäevane. Näiteks tööõpetuses on küll vaja valida oma põhisuund aga kõigil on kohustus mingis ulatuses võtta ka teise suuna tunde st mingiks ajaks vahetavad grupid kohad ja kõik saavad teha kõike. Ehk siis igal juhul saavad poisid teada, kuidas nööpi õmmelda ja tüdrukud, kuidas haamrit käes hoida 🙂

Eks sügis näitab meile kõigile kätte, mis saama hakkab. Ega ennustada ei julgegi. Olen ka õpetaja ametis ning samal ajal ka kolme lapse ema. Lugesin huviga läbi erinevad kommentaarid ning tegelikult tegid kurvaks need lood, kus öeldi et õpetajad suurt midagi ei teinud. Koolid ja õpetajad on erinevad, kuid ma tegin sisuliselt hommikust õhtuni tööd, vahepeal lastele süüa, siis selgitasin lastele nende enda töid, sest väiksemad lapsed siiski vajavad juhendamist. Kasvõi sellel baasil, et hakka nüüd õppima. Hea näide oli, laps läks oma mingit pinalit tooma ja ma tegin samal ajal tööd, mingi pool tundi hiljem avastastasin, et laps mängib ja ammu unustanud, et õppetükk on pooleli. Kuna klasse oli palju, kellele tunde ette valmistada, teemad läbi käia, videod teha ning ka teha näidised, sest ei saanud eeldada, et laps kodus saab midagi üldse välja printida. Õpetajana pidin kogu aeg mõtlema, millised võimalused peredel on ning ka live tunde paljude erinevate klassidega teha ei saanud, sest polnud ka endal seda võimalust, et istun päev otsa zoomis ja annan tunde. Samal ajal ka oma lapsi õpetades ja ma jätsin selle pigem klassijuhatajatele ja keerulisemate (matemaatika) ainevaldkondade õpetajatele. Kusjuures vahet polnud, mida teed, ikka leidus mõni lapsevanem, kellele ei sobinud üks või teine variant ning hoia alt, kui mõne sõna või lause kirjutasid heast südamest, aga lapsevanem suutis sellest leida mingi tagamõtte.
Kuid seoses viiruse levikuga, siis koolide algusega kindlasti suureneb nakkuse levik ja ma õpetajana ikka pelgan, sest kui päevas annad viiele erinevale klassile tunde, siis kokkupuude ja nakkusoht klassiruumis on väga suur.

Üks võimalus on teha väikesed grupid ning õppetööst koolis võtavad osa ainult osa lapsi ning kes suudavad koduõppes tegutseda, saaksid võimaluse kodus õppida. Nt kui õpetaja annab tundi koolis, oleks igas klassis automaatselt live tunni osa ja kord kuus tooksid õpilased, kes kodus õpivad edasi oma tehtud tööd. Õpetajal kaoks sel juhul ära eraldi koduõppe ettevalmistus ja samas oleks klasside koosseis väiksem. Sellised mõtted.

#3513024:

#3513008:

Eks sügis näitab meile kõigile kätte, mis saama hakkab. Ega ennustada ei julgegi. Olen ka õpetaja ametis ning samal ajal ka kolme lapse ema. Lugesin huviga läbi erinevad kommentaarid ning tegelikult tegid kurvaks need lood, kus öeldi et õpetajad suurt midagi ei teinud. Koolid ja õpetajad on erinevad, kuid ma tegin sisuliselt hommikust õhtuni tööd, vahepeal lastele süüa, siis selgitasin lastele nende enda töid, sest väiksemad lapsed siiski vajavad juhendamist. Kasvõi sellel baasil, et hakka nüüd õppima. Hea näide oli, laps läks oma mingit pinalit tooma ja ma tegin samal ajal tööd, mingi pool tundi hiljem avastastasin, et laps mängib ja ammu unustanud, et õppetükk on pooleli. Kuna klasse oli palju, kellele tunde ette valmistada, teemad läbi käia, videod teha ning ka teha näidised, sest ei saanud eeldada, et laps kodus saab midagi üldse välja printida. Õpetajana pidin kogu aeg mõtlema, millised võimalused peredel on ning ka live tunde paljude erinevate klassidega teha ei saanud, sest polnud ka endal seda võimalust, et istun päev otsa zoomis ja annan tunde. Samal ajal ka oma lapsi õpetades ja ma jätsin selle pigem klassijuhatajatele ja keerulisemate (matemaatika) ainevaldkondade õpetajatele. Kusjuures vahet polnud, mida teed, ikka leidus mõni lapsevanem, kellele ei sobinud üks või teine variant ning hoia alt, kui mõne sõna või lause kirjutasid heast südamest, aga lapsevanem suutis sellest leida mingi tagamõtte.

Kuid seoses viiruse levikuga, siis koolide algusega kindlasti suureneb nakkuse levik ja ma õpetajana ikka pelgan, sest kui päevas annad viiele erinevale klassile tunde, siis kokkupuude ja nakkusoht klassiruumis on väga suur.

Üks võimalus on teha väikesed grupid ning õppetööst koolis võtavad osa ainult osa lapsi ning kes suudavad koduõppes tegutseda, saaksid võimaluse kodus õppida. Nt kui õpetaja annab tundi koolis, oleks igas klassis automaatselt live tunni osa ja kord kuus tooksid õpilased, kes kodus õpivad edasi oma tehtud tööd. Õpetajal kaoks sel juhul ära eraldi koduõppe ettevalmistus ja samas oleks klasside koosseis väiksem. Sellised mõtted.

Kas sa räägid ôpetajana oma tööst mille eest sulle palka makstakse vôi emana. Mis suurt tööd tegid palgalise ôpetajana. Jahud kuidas pidid lastele toitu tegema ja neid juhendama. Olen nôus, sinu palgalise töö tegin mina ju ära sinu eest. Ma ei ole ôpetaja, käisin kevadel iga päev tööl, valmistasin lastele toitu ja ôhtul ôppisin lastega materjali mida sina ekooli jôudsid suurevaevaga oma laste kôrvalt üles panna. Aga su pôhitöö laste ôpetamine jäi ju tegemata, selle tegin ära mina, aga hirmus raske oli sul. Minu lapsed siluvad sinu rasket tegemata tööd peaegu.

Loodetavasti vôtavad edaspidi ôpetajad oma pôitööd edaspidi siiski tôsisemalt ja arvestavad et lapsed on kôigil ja abi vajavad ka mitte ôpetajate lapsed.

Mis sa plärtsud, teine inimene kirjutab vägagi selgelt ja lihtsalt, millega tema kui mitme lapse ema ja samal ajal ka õpetaja distantsõppe ajal tegelema pidi. Ta ei üldistanud ega öelnud, et nii oligi kogu aeg ja kõigi õpetajate puhul. Vastupidi, kommentaari alguses oli kohe välja toodud, et koolid ja õpetajad on erinevad. Sina aga hakkasid kohe haukuma. Natuke funktsionaalset lugemist võiksid pigem harjutada, tuleb edaspidi kasuks 🙂

#3513040:

#3512417:

#3512078:

Ma oma lapse kooli puhul imestan kahte asja.

Kui raadiot kuulad – meil võib nüüd kehalise tundides ka rulaõpet nt teha muude asjade seas. Kui lapse e-kooli vaatan – kõrgushüppenorm, kaugushüppenorm, …norm, …norm.

No palju on neid inimesi, kes hüppaks väljaspool kooli kõrgust?

Teine asi on tööõpetus. Mul on kodus kaks tüdrukut. Vaikimisi on eeldatud, et soost tulenevalt tahavad nad koolis kogu aeg lõngaga möllata. Mul on käsitöökalduvusega tütar, aga puutööd võib ainult kodus teha. Kohalikus FB grupis “laikis” kooli direktor sellist kommentaari, et võib arvata, et selle direktori ajal jäävad tüdrukud lõputult kuduma ja heegeldama.

Kas teie koolis ei olnud 5. klassi eel võimalust otsustada, kumba tööõpetust tüdruk tahab õppida? Mu teada on tänapäeval see võimalik, aga see tuleb kohe otsustada, kuna tase tõuseb ju pidevalt ja hiljem liitudes on juba lapsel raske järele jõuda aine nõudmistele. Mingi algajate eraldi rühma tegemiseks hiljem puuduvad koolil vahendid, enamasti on ainult üks tööõpetuse õpetaja ja poiste tööõpetuse klassiruum.

Meil küll poisid, aga ka nende klassis ei olnud valikuvabadust. Üks läks 5. klassi 2 aastat tagasi, teine aasta tagasi ja mitte mingit valikuvõimalust ei antud. Direktor on muidu üpris kaasaegsete vaadetega naine.

Kui mu poeg oli esimeses klassis, siis kuulutati välja käsitööring esimeste klasside tüdrukutele, kusjuures tehti seal just selliseid asju, mis mu pojale kõige rohkem meeldis. Pange tähele, et esimestes klassides on tööõpetus veel ju kõigil koos…

mul tütar 9 klassi teisel poolaastal ütles, et tema tahab nüüd puudtööd teha ja sai ka siis poiste juurde. Aga õpetaja suhtumine olevat olnud üsna shovinistlik, kuigi tüdruk sai kenasti hakkama ja sai oma mööblitüki valmis ka.

#3513024:

#3513008:

Eks sügis näitab meile kõigile kätte, mis saama hakkab. Ega ennustada ei julgegi. Olen ka õpetaja ametis ning samal ajal ka kolme lapse ema. Lugesin huviga läbi erinevad kommentaarid ning tegelikult tegid kurvaks need lood, kus öeldi et õpetajad suurt midagi ei teinud. Koolid ja õpetajad on erinevad, kuid ma tegin sisuliselt hommikust õhtuni tööd, vahepeal lastele süüa, siis selgitasin lastele nende enda töid, sest väiksemad lapsed siiski vajavad juhendamist. Kasvõi sellel baasil, et hakka nüüd õppima. Hea näide oli, laps läks oma mingit pinalit tooma ja ma tegin samal ajal tööd, mingi pool tundi hiljem avastastasin, et laps mängib ja ammu unustanud, et õppetükk on pooleli. Kuna klasse oli palju, kellele tunde ette valmistada, teemad läbi käia, videod teha ning ka teha näidised, sest ei saanud eeldada, et laps kodus saab midagi üldse välja printida. Õpetajana pidin kogu aeg mõtlema, millised võimalused peredel on ning ka live tunde paljude erinevate klassidega teha ei saanud, sest polnud ka endal seda võimalust, et istun päev otsa zoomis ja annan tunde. Samal ajal ka oma lapsi õpetades ja ma jätsin selle pigem klassijuhatajatele ja keerulisemate (matemaatika) ainevaldkondade õpetajatele. Kusjuures vahet polnud, mida teed, ikka leidus mõni lapsevanem, kellele ei sobinud üks või teine variant ning hoia alt, kui mõne sõna või lause kirjutasid heast südamest, aga lapsevanem suutis sellest leida mingi tagamõtte.

Kuid seoses viiruse levikuga, siis koolide algusega kindlasti suureneb nakkuse levik ja ma õpetajana ikka pelgan, sest kui päevas annad viiele erinevale klassile tunde, siis kokkupuude ja nakkusoht klassiruumis on väga suur.

Üks võimalus on teha väikesed grupid ning õppetööst koolis võtavad osa ainult osa lapsi ning kes suudavad koduõppes tegutseda, saaksid võimaluse kodus õppida. Nt kui õpetaja annab tundi koolis, oleks igas klassis automaatselt live tunni osa ja kord kuus tooksid õpilased, kes kodus õpivad edasi oma tehtud tööd. Õpetajal kaoks sel juhul ära eraldi koduõppe ettevalmistus ja samas oleks klasside koosseis väiksem. Sellised mõtted.

Kas sa räägid ôpetajana oma tööst mille eest sulle palka makstakse vôi emana. Mis suurt tööd tegid palgalise ôpetajana. Jahud kuidas pidid lastele toitu tegema ja neid juhendama. Olen nôus, sinu palgalise töö tegin mina ju ära sinu eest. Ma ei ole ôpetaja, käisin kevadel iga päev tööl, valmistasin lastele toitu ja ôhtul ôppisin lastega materjali mida sina ekooli jôudsid suurevaevaga oma laste kôrvalt üles panna. Aga su pôhitöö laste ôpetamine jäi ju tegemata, selle tegin ära mina, aga hirmus raske oli sul. Minu lapsed siluvad sinu rasket tegemata tööd peaegu.

Loodetavasti vôtavad edaspidi ôpetajad oma pôitööd edaspidi siiski tôsisemalt ja arvestavad et lapsed on kôigil ja abi vajavad ka mitte ôpetajate lapsed.

Mida sa tahad sellelt õpetajalt saada? Tahad öelda, et ta oleks pidanud jätma oma kolm last täitsa omapead, söögi ka tegemata pidanud jätma ja ainult zoomi tunde pidanud korraldama sinu lastele? Ta ju kirjutab, et andis oma parima ka tööalaselt. See olukord oligi uus, nii peredele, õpilastele kui õpetajatele ja vähe on ilmselt neid, kes said ideaalselt hakkama. Distantsõppel ongi piirid, kõigile lastele see ei sobi ja eriti halvasti sobib see ilmselt õpiraskustega lastele.

#3517450:

Kui juba Zoom jutuks võetakse, on kohe selge, millise tasemega kooliga tegu. Minu lapse koolis õpetajad seda EI kasuta, liialt ebaturvaline. On paremad veebitundide võimalused. Zoom ja Zoom, mõne jaoks vist tõesti tehnoloogiaalaste võimete tipp.

Selline kommentaar näitas muidugi ära, kellega tegemist.

#3517297:

#3513024:

#3513008:

Eks sügis näitab meile kõigile kätte, mis saama hakkab. Ega ennustada ei julgegi. Olen ka õpetaja ametis ning samal ajal ka kolme lapse ema. Lugesin huviga läbi erinevad kommentaarid ning tegelikult tegid kurvaks need lood, kus öeldi et õpetajad suurt midagi ei teinud. Koolid ja õpetajad on erinevad, kuid ma tegin sisuliselt hommikust õhtuni tööd, vahepeal lastele süüa, siis selgitasin lastele nende enda töid, sest väiksemad lapsed siiski vajavad juhendamist. Kasvõi sellel baasil, et hakka nüüd õppima. Hea näide oli, laps läks oma mingit pinalit tooma ja ma tegin samal ajal tööd, mingi pool tundi hiljem avastastasin, et laps mängib ja ammu unustanud, et õppetükk on pooleli. Kuna klasse oli palju, kellele tunde ette valmistada, teemad läbi käia, videod teha ning ka teha näidised, sest ei saanud eeldada, et laps kodus saab midagi üldse välja printida. Õpetajana pidin kogu aeg mõtlema, millised võimalused peredel on ning ka live tunde paljude erinevate klassidega teha ei saanud, sest polnud ka endal seda võimalust, et istun päev otsa zoomis ja annan tunde. Samal ajal ka oma lapsi õpetades ja ma jätsin selle pigem klassijuhatajatele ja keerulisemate (matemaatika) ainevaldkondade õpetajatele. Kusjuures vahet polnud, mida teed, ikka leidus mõni lapsevanem, kellele ei sobinud üks või teine variant ning hoia alt, kui mõne sõna või lause kirjutasid heast südamest, aga lapsevanem suutis sellest leida mingi tagamõtte.

Kuid seoses viiruse levikuga, siis koolide algusega kindlasti suureneb nakkuse levik ja ma õpetajana ikka pelgan, sest kui päevas annad viiele erinevale klassile tunde, siis kokkupuude ja nakkusoht klassiruumis on väga suur.

Üks võimalus on teha väikesed grupid ning õppetööst koolis võtavad osa ainult osa lapsi ning kes suudavad koduõppes tegutseda, saaksid võimaluse kodus õppida. Nt kui õpetaja annab tundi koolis, oleks igas klassis automaatselt live tunni osa ja kord kuus tooksid õpilased, kes kodus õpivad edasi oma tehtud tööd. Õpetajal kaoks sel juhul ära eraldi koduõppe ettevalmistus ja samas oleks klasside koosseis väiksem. Sellised mõtted.

Kas sa räägid ôpetajana oma tööst mille eest sulle palka makstakse vôi emana. Mis suurt tööd tegid palgalise ôpetajana. Jahud kuidas pidid lastele toitu tegema ja neid juhendama. Olen nôus, sinu palgalise töö tegin mina ju ära sinu eest. Ma ei ole ôpetaja, käisin kevadel iga päev tööl, valmistasin lastele toitu ja ôhtul ôppisin lastega materjali mida sina ekooli jôudsid suurevaevaga oma laste kôrvalt üles panna. Aga su pôhitöö laste ôpetamine jäi ju tegemata, selle tegin ära mina, aga hirmus raske oli sul. Minu lapsed siluvad sinu rasket tegemata tööd peaegu.

Loodetavasti vôtavad edaspidi ôpetajad oma pôitööd edaspidi siiski tôsisemalt ja arvestavad et lapsed on kôigil ja abi vajavad ka mitte ôpetajate lapsed.

Mida sa tahad sellelt õpetajalt saada? Tahad öelda, et ta oleks pidanud jätma oma kolm last täitsa omapead, söögi ka tegemata pidanud jätma ja ainult zoomi tunde pidanud korraldama sinu lastele? Ta ju kirjutab, et andis oma parima ka tööalaselt. See olukord oligi uus, nii peredele, õpilastele kui õpetajatele ja vähe on ilmselt neid, kes said ideaalselt hakkama. Distantsõppel ongi piirid, kõigile lastele see ei sobi ja eriti halvasti sobib see ilmselt õpiraskustega lastele.

Ka minu lapsed olid näljas? Ma käisin samuti tööl. tegin oma töö ära ja siis hakkasin tegema õpetaja tööd. Ootaks samuti tõsisemat suhtumist oma palgatöösse mille õpetaja ise valinud on ja mille eest ta ka palka saab.

Viiruse osas ei võta sõna, aga tööõpetuse osas küll, sest oma lapsega seoses kunagi selle teemaga sai süvitsi tegeldud. Teoreetiliselt – teoreetiliselt! – peaks olema võimalus valida. Praktikas on koolis üks õppeklass, mis mahutab u 15 õpilast, puu- ja plekitöö jaoks. Ehk selline ruum, kus saab treida võinuge, lõikelaudu, pahtlilabida taolisi esemeid, plekk-karpe jms asju, mida on tavaks peetud poiste tööõpetuseks nimetada.
Siis on teine ruum, mis jällegi mahutab u 15 õpilast, mis on õppeköök ja kus lapsed õpivad süüa tegema ja ehk ka tikkima, kuduma.
Kui klassis on 30 last ja poisse-tüdrukuid võrdselt, siis selleks, et üks poiss saaks minna õppekööki süüa tegema, peaks üks tüdruk tulema vastukaaluks õppetöökotta lõikelauda treima.
Minu lapse koolis tahtsid kõik (see on ehk kerge liialdus, aga enamus kindlasti) poisid õppida süüa tegema. Seda neile aga ei võimaldatud, sest siis oleks pidanud kõik tüdrukud minema plekk-karpe tegema. Jäigi nii nagu kümme ja viiskümmend aastat tagasi: tüdrukud tegid muretainast ja poisid puukuule.

#3530148:

#3512483:

USA-s nakatus vahetult peale kooliminekut koroonaga ligi 100 000 last:

https://eestinen.fi/2020/08/usa-s-nakatus-vahetult-peale-kooliminekut-koroonaga-ligi-100-000-last/

Usub keegi, et meil see jääb olemata?

Allikas on muidugi väga usaldusväärne, pluss USAs elab ligi 330 miljonit inimest, nii et jah … Valepositiivseid teste jagub ka seal tuhandetes. Aga mõnele kohe meeldib paanika, midagi pole teha.

Huvitaval kombel on selle juures ka allikas toodud, aga kes vähegi inglise keelt mõikab, saab aru, et seal on juttu hoopis muust. Muuseas USAs ei lähe lapsed juulikuus kooli ega läinud ka sel aastal.

#3530573:

#3526259:

Praktikas on koolis üks õppeklass, mis mahutab u 15 õpilast, puu- ja plekitöö jaoks. Ehk selline ruum, kus saab treida võinuge, lõikelaudu, pahtlilabida taolisi esemeid, plekk-karpe jms asju, mida on tavaks peetud poiste tööõpetuseks nimetada.

Siis on teine ruum, mis jällegi mahutab u 15 õpilast, mis on õppeköök ja kus lapsed õpivad süüa tegema ja ehk ka tikkima, kuduma.

Kui klassis on 30 last ja poisse-tüdrukuid võrdselt, siis selleks, et üks poiss saaks minna õppekööki süüa tegema, peaks üks tüdruk tulema vastukaaluks õppetöökotta lõikelauda treima.

Saaks ju nii teha, et esimesel poolaastal teevad tüdrukud süüa, poisid treivad ja teisel poolaastal on vastupidi. Vastavad oskused kuluvad ju kõigile marjaks ära.

Mu poisid läksid 7. klassi kooli, kus “poiste” tööõpetuse kabinetti pole üldse olemaski. Tööõpetus käis kordamööda (üle nädala), tüdrukutele oli õmblemist-kudumist vist ka, aga poisid ainult kokkasid. (Lisaks anti neile iga kord koduseks ülesandeks klassitöö iseseisev kordamine, ehk et iga kahe nädala tagant oli üks õhtusöök minupoolse mureta.)