9. klass. Enamus ainetes mingit videoõpet pole toiminud. Vanemad õpetajad, näiteks matemaatikas, annavad lihtsalt ülesandeid ja ise tuleb hakkama saada. Pusivad klassikaaslastega siis üksteist aidata jne. Nüüd ees gümnaasiumikatsed ja laps paanikas ja ebakindel. Ütleb, et ei tee eluski ära matemaatikat ega inglise keelt, sest kõik on meelest läinud. Et niigi kardab teste ja nüüd veel hullem. Kandideerib humanitaarsuundadesse, aga ega sealgi matemaatikata saa. Iseenesest hinded head ja alati tubli olnud ja ega kogu tarkus ju kahe kuuga peast ei haitu ent..testid jm on alati sellised spetsiifilised asjad ja vajab nn vormis olemist. Samas on ta kohutav pabistaja ja nö paisutab ka asju üle, aga mingi iva tundub ta jutus olevat. Hakkan juba ise salamisi pabistama. Koolikatsed siis seoses elukoha vahetusega ja lihtsalt on vaja sisse saada????. Katsetab kolmes kohas.
Teema: Distantsõppe tagajärjel koolikatsetel ebakindel
rahune maha, kõik õpilased on distantsõppel olnud ning ebakindlad, seega olukord on kõigile võrdne
Tallinnas on kõige raskemad G4 katsed ja need pidid algselt toimuma 14.03. Selle ajani käidi koolis. Ma ei usu väga, et katsete ülesannete hulka nüüd veel uut materjali lülitatakse. Pigem tehakse juba valmis ülesanded veidi ümber veebi jaoks. Ehk siis see materjal pidi lastel juba 2 kuud tagasi selge olema. Eelkõige tuleks hetkel tegeleda lapse maha rahustamisega, aga siin olen ma ka ise ülemäära pabistava lapsega hädas.
Kas kõik on G4 kutse juba saanud? Minu laps sai esimese kirja, et on katsetele registreeritud, aga viimast kirja pole saanud.
Äkki on matemaatika puhul see abiks:
https://www.ttu.ee/uus-veebikeskkond-reaalabi-aitab-koolilapsi-e-oppe-reaalainetes-ning-toetab-opetajaid-ja-lapsevanemaid
rahune maha, kõik õpilased on distantsõppel olnud ning ebakindlad, seega olukord on kõigile võrdne
Päris nii siiksi pole. Esiteks sobib ühtedele õpilastele distantsõpe paremini kui teistele ning teiseks on ühetedes koolides saadud selle korraldamisega paremini hakkama kui teistes.
anemad õpetajad, näiteks matemaatikas, annavad lihtsalt ülesandeid ja ise tuleb hakkama saada. Pusivad klassikaaslastega siis üksteist aidata jne.
Aga kas õpetaja mingitki tagasisidet ei anna, et mis õigesti, mis valesti? Kui ta need ülesanded on siiani õigesti pusitud saanud, siis poleks ju nagu eriti mõtet muretseda?
Esiteks sobib ühtedele õpilastele distantsõpe paremini kui teistele
See on peenelt öeldud versioon, mõte on, et osad õpilased ei vajagi kaikaga õpetajat kõrvale seisma, sest nad on õpihimulisemad ja motiveeritumad kui teised. Minu arust on igati okei, et just sellised gümnaasiumi saavad, mitte need, kellel peab õpetaja kõrval seisma, et laps õpiks.
Aga et koolides on erinev distantsõppe korraldamise tase, see on loomulikult õige. Samas see 1 kuu nüüd mingit totaalset kaost ühe seni korralikult õppinud noore peas küll ei tekita.
2 kuud????
Tegelikult ei ole ainult laisad ja virgad. Ûhel on kuulmismälu, teine mõistab paremini vaikselt lugedes jne. Inimesed on erinevad.
Nohjah. Ka sellest kahest valikust on igati õiglane, kui gümnaasiumi saab see, kes ise lugedes õppida suudab, mitte see, kellele peab ette lugema. See pole mitte lihtsalt erinevus, nagu näiteks erinev muusikataju, vaid erinev võimekus. Mälu ei puutu eriti asjasse – mõni lihtsalt ei oska teksti mõista.
Ma antud olukorras võtaks õpetajaga ühendust, et kas oleks võimalik teha järeleaitamise videotund. Tavaolukorras tehakse ka ju spetsiaalsed ekstra tunnid enne katseid neile, kes seda vajavad.
Kas lõpetajad ei pidanud olema ühed vähestest, kes koolimajadesse kontaktõppesse lastakse. Eks tavalisel kooliajal pole ka seis võrdne – see on jälle nö vaikse lugeja jaoks ebamugavam.
Õnneks või kahjuks ei ole distantsõpe kõigile ebakindlust-tekitavalt mõjunud. Mu laps on nt väga rahul, et lõpuks ometi saab matemaatikas rahulikult asja uurida. Muidu “tulistas” õpetaja kiirelt uue osa ja näiteülesanded.
9. klassis jõuti matemaatikaga ilmselt märtsikuuks peaaegu niikaugele, et uut osa jäi väga minimaalselt.
Alati on 9. klassi viimasel trimestril suurem aur läinud kordamisele. Seega veidi uut osa võib su lapsel seal veel olla – aga gümnaasiumisse astumise testid põhinvad peamiselt juba enne märtsi õpitud osal.
Enamasti ongi ju sisseastumistestid märtsis.
Matemaatikas on väga palju õppevideosid nii youtubes kui muidu internetis saada – lihtsalt toksigu googlisse teema sisse ja hakaku vaatama.
Mina näen, et suur osa lapsi ei viitsi vaadata – neil pole püsivust 10 minutilise õppevideo ära vaatamiseks või mõnes õpikeskkonnas teooria lugemiseks ja harjutusülesannete tegemiseks. Nad tahavad kohe asuda tegema ülesandeid, mis kodutööks jäid.
Su laps pidigi olema märtsiks umbes niikaugel, et kogu peaaegu kõik osad võetud ning nüüd suudab neid omavahel kombineerida ja kasutada.
Jama on siis kui ta on varem olnud laisk õppija – ülelaskja – omadused-valemid õppimata näiteks korralikult, mõisted omandamata.
Mina olen nõus lastele seletama uut osa. Vana osa kohta soovitangi konspekti, vihikut, näiteülesandeid – kahjuks muidugi haigutab mõnel selle koha peal tühjus või mõttetud kriipsud. Ma e tea, mis osadel lastel viga on, et nad ka veel üheksandas klassis piitsaga järele vaatamist vajad. Muidu keelduvad konspekti kirjutamast…
Loodan, et ei tee tublidele lastele liiga. Aga jah – gümnaasiumisse peaks pürgima see, kel on motivatsiooni seal ka õppida, mitte ei hakka peale lõputu hala teemal, et mul pole seda ja teist vaja ja miks ma pean seda õppima üldse… Miks siis üldse gümnaasiumisse minna?
Mul on laps reaali üheksandik, mate on enamasti tulemusele 10 sooritatud. Füüsika on veidi nõrgem olnud. Ise oleksin eelistanud loomulikult katsete tegemist kohe märtsis, kui füüsika ettevalmistuskursus lõppes.
Ta ise ütleb, et ei pabista. Minul endal on küll veidi kõhe tunne ning mõistan teemaalgatajat täielikult. Viimased kuud on nii kurnavad olnud. Lohutan end mõttega, et kõik katsete tegijad on võrdses seisus, kõik on kodusel õppel olnud viimased kuud.
Kas kõik on G4 kutse juba saanud? Minu laps sai esimese kirja, et on katsetele registreeritud, aga viimast kirja pole saanud.
Täna tuli kiri, et proovitestid on 11. ja 12. mai EIS keskkonnas
Ta ise ütleb, et ei pabista. Minul endal on küll veidi kõhe tunne ning mõistan teemaalgatajat täielikult. Viimased kuud on nii kurnavad olnud. Lohutan end mõttega, et kõik katsete tegijad on võrdses seisus, kõik on kodusel õppel olnud viimased kuud.
Ärgu pabistagu jah. Kui laps Reaali matemaatikas 10-line on, siis pole tal eriti midagi põdeda, kui just närvid mäkra ei mängi. Suurem osa reaali 9-ndikke saab ju lõdvalt soovitud kooli sisse ja miks peaks see tubli õpilane sinna üksikute mittesaajate hulka kuuluma.
Kas kõik on G4 kutse juba saanud? Minu laps sai esimese kirja, et on katsetele registreeritud, aga viimast kirja pole saanud.
Minu meilile tuleb ühiskatsete infot vist peaaegu iga päev, lisaks oli kooli kodulehel ka täpne info olemas.
Täna siis selline:
Teade koolidelt:
7. mail muutus e-testide sooritamise keskkond ning aeg.
E-testide juhendid ja info vastuvõtuprotsessi muudatuste kohta leiad siit: https://go.stuudium.net/sisseastumine2020g4
Teisipäeval selline:
Nelja kooli eesti keele, matemaatika, füüsika ja inglise keele sisseastumistestid viiakse läbi e-testidena 19. mail.
E-testide juhendid ja info vastuvõtuprotsessi muudatuste kohta leiad siit: https://go.stuudium.net/sisseastumine2020g4
Kooli poolt teisipäeval ka teade: https://real.edu.ee/blog/2020/05/07/sisseastumistestid2020/
Tundub üsna piisav, viimast lahti võtnud ja lugenud pole, aga tõenäoliselt seal rohkem uut teavet teisipäevasele ei leia (loodetavasti laps ikka viitsib kõik üle vaadata).
Matemaatikaõpetja saatis ekoolis küsimuse, mida lapsed veel enne katseid üle vaadata ja korrata sooviks.
See reaalis 10tele õppinud laps võib vist üsna muretu olla, isegi kui 60% saab. Oma kooli õpilased on pigem eelisseisus, eriti ilmselt sel aastal kui katsed ei pruugi nii objektiivsed olla kui varasemalt.
Kas keegi teab selle EISi ülesehitust – kas on võimalik vastusega mööda panna kui vormistuses on kõrvalekaldeid (ntx kasutad tühikuid seal, kus programmi poolt pole ette nähtud)?
2 kuud????
Tegelikult ei ole ainult laisad ja virgad. Ûhel on kuulmismälu, teine mõistab paremini vaikselt lugedes jne. Inimesed on erinevad.
Nohjah. Ka sellest kahest valikust on igati õiglane, kui gümnaasiumi saab see, kes ise lugedes õppida suudab, mitte see, kellele peab ette lugema. See pole mitte lihtsalt erinevus, nagu näiteks erinev muusikataju, vaid erinev võimekus. Mälu ei puutu eriti asjasse – mõni lihtsalt ei oska teksti mõista.
9. klassi õpilane peaks tõesti olema tasemel, et suudaks iseseisvalt õppida ja ka õpitust aru saada. Kes väidab, et tal on kahe koduõppel oldud kuu jooksul kõik meelest läinud, on sel ajal lihtsalt lõdvalt võtnud ja pole järjepidevalt edasi õppinud.
anemad õpetajad, näiteks matemaatikas, annavad lihtsalt ülesandeid ja ise tuleb hakkama saada. Pusivad klassikaaslastega siis üksteist aidata jne.
Aga kas õpetaja mingitki tagasisidet ei anna, et mis õigesti, mis valesti? Kui ta need ülesanded on siiani õigesti pusitud saanud, siis poleks ju nagu eriti mõtet muretseda?
Mis see õpilasele annab kui õpetaja töö ära parandab, saan teada et valesti lahendasin, aga edasi. Minu lapsed veel 9.klassis ei ole, paar aastat veel aega, aga mure sama mis teemaalgatajal.
anemad õpetajad, näiteks matemaatikas, annavad lihtsalt ülesandeid ja ise tuleb hakkama saada. Pusivad klassikaaslastega siis üksteist aidata jne.
Aga kas õpetaja mingitki tagasisidet ei anna, et mis õigesti, mis valesti? Kui ta need ülesanded on siiani õigesti pusitud saanud, siis poleks ju nagu eriti mõtet muretseda?
Mis see õpilasele annab kui õpetaja töö ära parandab, saan teada et valesti lahendasin, aga edasi. Minu lapsed veel 9.klassis ei ole, paar aastat veel aega, aga mure sama mis teemaalgatajal.
See annab seda, et õpilane saab teada, kus ta eksis ning mis teemad vajavad täiendavat harjutamist. Matemaatikas on tänapäeval ka nii palju programme (äppe), mis õpilase eest ülesandeid lahendavad. Saab ka neid kasutada ning vaadata, kuidas lahenduskäik tekib.
Meil tuleb ikka viimaselajal kirju sealt Tallina katsete systeemist. Kyll aitäh tunnistuse eest või teise lapse puhul, et ei saa avada faili
Kuidas lapsed kommenteerisid katseid? Kuulsin oma lapselt vaid et füüsika oli raske. Selgelt tunda pingelangus praegu 🙂
