Esileht Koolilaps Distantsõppe tagajärjel koolikatsetel ebakindel

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 66 )

Teema: Distantsõppe tagajärjel koolikatsetel ebakindel

Postitas:
Kägu

Minu lapse jaoks, kes käib tavakoolis, oli matemaatika raske, samas kui klassiõed kes muidu matemaatikas priimused pole, ütlesid et mata oli lihtne :)) Laps ongi hämmingus, et tal muidu matemaatika ja füüsika selge ning kuidas ta nüüd matas hätta jäi, samas füüsika sooritusega jäi rahule. Olen päris kindel, et sel aastal kasutati ka väga palju kõrvalist abi, seega kindlasti paneb see paljud lapsed väga ebavõrdsesse olukorda.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lapse jaoks, kes käib tavakoolis, oli matemaatika raske, samas kui klassiõed kes muidu matemaatikas priimused pole, ütlesid et mata oli lihtne :)) Laps ongi hämmingus, et tal muidu matemaatika ja füüsika selge ning kuidas ta nüüd matas hätta jäi, samas füüsika sooritusega jäi rahule. Olen päris kindel, et sel aastal kasutati ka väga palju kõrvalist abi, seega kindlasti paneb see paljud lapsed väga ebavõrdsesse olukorda.

Minu oma oli eilsete katsetega seoses meeleheitel. Lugesin mitmeid kommentaare, et suurel osal tekkis matemaatikas märkimisväärne ajahäda. Eesti keeles jäi 30 min üle.
Täna oli ta juba karastunud ja ükskõikne, aga füüsikat ja matat pooleldi ei osanud. Eks näha saàb siis!
Aga kui nii sai teha, et ei.teinudki ise, siis ikka väga kehvasti tõesti.
Juba see oli vale mu meelest, et teste kerida ei saanud. Paberil tehtuna on ju hoopis teine olukord. Selle aasta lapsed justkui mingid katsejänesed. Enne testi oleks pidanud tegema proovitestid. Oleks näha olnud kitsaskohad.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas lapsed kommenteerisid katseid? Kuulsin oma lapselt vaid et füüsika oli raske. Selgelt tunda pingelangus praegu 🙂

Minu laps ûtles, et lõpuks pani füûsikas huupi. Ta eile juba nuttis ja tänaseks kûlmanärviline.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lapse jaoks, kes käib tavakoolis, oli matemaatika raske, samas kui klassiõed kes muidu matemaatikas priimused pole, ütlesid et mata oli lihtne :)) Laps ongi hämmingus, et tal muidu matemaatika ja füüsika selge ning kuidas ta nüüd matas hätta jäi, samas füüsika sooritusega jäi rahule.

Pea hoogu. Ülesanded tunduvadki lihtsad neile, kes neist aru ei saa. Ja muidugi ka neile, kes jube hästi aru saavad, aga sinu jutu järgi ma neid klassiõdesid sinna kategooriasse ei liigitaks. Minu poeg tuli Kängurult alati tagasi infoga, et kõik oli jube lihtne, aga koht oli tal alati seal kuskil täitsa lõpus.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas lapsed kommenteerisid katseid? Kuulsin oma lapselt vaid et füüsika oli raske. Selgelt tunda pingelangus praegu 🙂

Minu laps ûtles, et lõpuks pani füûsikas huupi. Ta eile juba nuttis ja tänaseks kûlmanärviline.

Kas sa arvad, et see on kuidagi distantsõppe või e-katsete süü, kui su laps ülesandeid ei osanud? Ta oleks ka päriskatsetelt sama emotsiooniga lahkunud, kui ta füüsikas liiga tugev ei ole.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle aasta lapsed justkui mingid katsejänesed. Enne testi oleks pidanud tegema proovitestid. Oleks näha olnud kitsaskohad.

Tehti ju? Kus sa eelmisel nädalal olid, kui olid proovitestid? Jeerum küll.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lapse jaoks, kes käib tavakoolis, oli matemaatika raske, samas kui klassiõed kes muidu matemaatikas priimused pole, ütlesid et mata oli lihtne :)) Laps ongi hämmingus, et tal muidu matemaatika ja füüsika selge ning kuidas ta nüüd matas hätta jäi, samas füüsika sooritusega jäi rahule. Olen päris kindel, et sel aastal kasutati ka väga palju kõrvalist abi, seega kindlasti paneb see paljud lapsed väga ebavõrdsesse olukorda.

Minu oma oli eilsete katsetega seoses meeleheitel. Lugesin mitmeid kommentaare, et suurel osal tekkis matemaatikas märkimisväärne ajahäda. Eesti keeles jäi 30 min üle.

Täna oli ta juba karastunud ja ükskõikne, aga füüsikat ja matat pooleldi ei osanud. Eks näha saàb siis!

Aga kui nii sai teha, et ei.teinudki ise, siis ikka väga kehvasti tõesti.

Juba see oli vale mu meelest, et teste kerida ei saanud. Paberil tehtuna on ju hoopis teine olukord. Selle aasta lapsed justkui mingid katsejänesed. Enne testi oleks pidanud tegema proovitestid. Oleks näha olnud kitsaskohad.

Me vist räägime muidugi erinevatest katsetest. Minu laps tegi tegi täna G4 katsed ja iga aine testi pidi 30 minutiga ära sooritama. Raskusastme ja taseme vahet kahjuks ei oska kommenteerida.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lapse jaoks, kes käib tavakoolis, oli matemaatika raske, samas kui klassiõed kes muidu matemaatikas priimused pole, ütlesid et mata oli lihtne :)) Laps ongi hämmingus, et tal muidu matemaatika ja füüsika selge ning kuidas ta nüüd matas hätta jäi, samas füüsika sooritusega jäi rahule. Olen päris kindel, et sel aastal kasutati ka väga palju kõrvalist abi, seega kindlasti paneb see paljud lapsed väga ebavõrdsesse olukorda.

Minu oma oli eilsete katsetega seoses meeleheitel. Lugesin mitmeid kommentaare, et suurel osal tekkis matemaatikas märkimisväärne ajahäda. Eesti keeles jäi 30 min üle.

Täna oli ta juba karastunud ja ükskõikne, aga füüsikat ja matat pooleldi ei osanud. Eks näha saàb siis!

Aga kui nii sai teha, et ei.teinudki ise, siis ikka väga kehvasti tõesti.

Juba see oli vale mu meelest, et teste kerida ei saanud. Paberil tehtuna on ju hoopis teine olukord. Selle aasta lapsed justkui mingid katsejänesed. Enne testi oleks pidanud tegema proovitestid. Oleks näha olnud kitsaskohad.

Me vist räägime muidugi erinevatest katsetest. Minu laps tegi tegi täna G4 katsed ja iga aine testi pidi 30 minutiga ära sooritama. Raskusastme ja taseme vahet kahjuks ei oska kommenteerida.

Minu oma tegi täna ka G4, aga eile nn kolme kooli katseid, sûsteem sama. Eilse kohta paljud kurtsid, et mata jaoks aega kahtlaselt väheks jäi.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle aasta lapsed justkui mingid katsejänesed. Enne testi oleks pidanud tegema proovitestid. Oleks näha olnud kitsaskohad.

Tehti ju? Kus sa eelmisel nädalal olid, kui olid proovitestid? Jeerum küll.

Jah, aga neis vaadati muid asju. Et kas isikutuvastus toimib vôi et midagi kokku ei jookseks. Prooviteste lahendades ei avaldunud ajahäda, mis päris testis oli probleemiks.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, aga neis vaadati muid asju. Et kas isikutuvastus toimib vôi et midagi kokku ei jookseks. Prooviteste lahendades ei avaldunud ajahäda, mis päris testis oli probleemiks.

Mis mõttes “oli probleemiks”? Krt, kui su laps on sinu loogika pärinud, siis pole tal väga põhjust mõnda eliitkooli pürgida. Saad aru, kõigil on võrdsed tingimused. Kui on ajahäda, siis on kõigil. Kui on lihtsalt nõrgem võimekus, siis on teine asi – siis ära nimeta seda ajahädaks. Kõigil tippkoolide katsetel on ülesandeid nii palju ja nii keerulisi, et ka parimate jaoks oleks eristamisvõimalust. Keskmine katsetaja ei jõua kunagi, ka mitte iga-aastastel katsetel kõike ära lahendada. Ainult tipud jõuavad ja nii ongi mõeldud.

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas lapsed kommenteerisid katseid? Kuulsin oma lapselt vaid et füüsika oli raske. Selgelt tunda pingelangus praegu 🙂

Minu laps ûtles, et lõpuks pani füûsikas huupi. Ta eile juba nuttis ja tänaseks kûlmanärviline.

Kas sa arvad, et see on kuidagi distantsõppe või e-katsete süü, kui su laps ülesandeid ei osanud? Ta oleks ka päriskatsetelt sama emotsiooniga lahkunud, kui ta füüsikas liiga tugev ei ole.

Ei. Eile tegi sama sûsteemiga teise kooli katseid. Ja nuttis mata ajanappusest, mis nagu selgus, oligi probleemiks paljudele lastele. Sinna oleks kaasa aidanud nn kerimisvôimalus, et oleks enda jaoks lihtsamad saanud enne lahendada. Nimelt lôpus ilmnesid ûlesanded mida vabalt oskas, aga ajaliselt ei jôudnud. Seevastu ees aga paar väga ajamahukat, mis tal läksid raskemalt.
Tänane füüsika ei puutu praegu asjasse.😊. Lihtsalt laps oli peale eilset juba pingevaba ja kommenteeris kerge südamega, et midagi pani füüsikas huupi. See tema huupi vôis ka vabalt õige lahendus olla.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõigil tippkoolide katsetel on ülesandeid nii palju ja nii keerulisi, et ka parimate jaoks oleks eristamisvõimalust. Keskmine katsetaja ei jõua kunagi, ka mitte iga-aastastel katsetel kõike ära lahendada. Ainult tipud jõuavad ja nii ongi mõeldud.

Minu abiturient tegi 3a tagasi katseid ja mainis ka ajahäda ülesannete lahendamisel, siis oli küll võimalus “tagasi ja edasi kerida” vastavalt vajadusele. Toonane üle 80% tulemus matemaatikas oli siiski piisavalt hea, et ta sai soovitud kooli ilma vestluseta sisse koos katsetest vabastatud lastega. Sel aastal sai matemaatikas 100% nelikatsetel ainult 2 last, ühte nendest ma tean ja tema pole küll tippude tipp, pole gümnaasiumi jooksul ühelgi rahvusvahelisel olümpiaadil esinenud, tark laps aga selliseid on klassis palju.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

i. Eile tegi sama sûsteemiga teise kooli katseid. Ja nuttis mata ajanappusest, mis nagu selgus, oligi probleemiks paljudele lastele. Sinna oleks kaasa aidanud nn kerimisvôimalus, et oleks enda jaoks lihtsamad saanud enne lahendada. Nimelt lôpus ilmnesid ûlesanded mida vabalt oskas, aga ajaliselt ei jôudnud. Seevastu ees aga paar väga ajamahukat, mis tal läksid raskemalt.

Ah mida sa ajad. Summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Ja selle unustad sa jätkuvalt, et kõigil olid samad tingimused. Võidavad parimad, need kellel ei tekkinud ajapuudust. Sorri, kui sinu laps nende hulka ei kuulunud, kuid süüdi pole selles süsteem.

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Summa ei sõltu liidetavate järjekorrast.

Antud juhul sõltub ikka väga kõvasti, sest edasi-tagasi liikumise võimalus puudus. Õpilane Kati, kes oskab alguse ülesandeid halvasti ja lõpu ülesandeid hästi saab palju halvema tulemuse, kui õpilane Mari, kes oskab alguse ülesandeid hästi ja lõpu ülesandeid halvasti. Selles näites polnud Mari Katist matemaatikas tugevam, vaid tal vedas lihtsalt rohkem järjekorraga.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ajapiir oli G4 katsetel ilmselt seetõttu, et ei jõuaks kõrvalist abi kasutada. Ma ise küll hästi ette ei kujuta, kuidas abi kasutamine oleks välja näinud. Isa või sõber istub kõrval ja lahendab paralleelekraani
taga? Mul sulgus laps oma tuppa ja kõik ülejäänud käisid kodus kikivarvukil 🙂 Samuti olid erinevad versioonid ülesannetest. Võrdlesid parima sõbraga õhtul ülesandeid nii palju kui meelde jäi.

Siit sain aru, et kolme kooli katsed magasime üldse maha 🙁

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

i. Eile tegi sama sûsteemiga teise kooli katseid. Ja nuttis mata ajanappusest, mis nagu selgus, oligi probleemiks paljudele lastele. Sinna oleks kaasa aidanud nn kerimisvôimalus, et oleks enda jaoks lihtsamad saanud enne lahendada. Nimelt lôpus ilmnesid ûlesanded mida vabalt oskas, aga ajaliselt ei jôudnud. Seevastu ees aga paar väga ajamahukat, mis tal läksid raskemalt.

Ah mida sa ajad. Summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Ja selle unustad sa jätkuvalt, et kõigil olid samad tingimused. Võidavad parimad, need kellel ei tekkinud ajapuudust. Sorri, kui sinu laps nende hulka ei kuulunud, kuid süüdi pole selles süsteem.

Miks osadel inimestel on vaja, et keegi süüdi oleks.😊
Ma lihtsalt kirjeldan, kuidas asi oli ja oma lapse reaktsiooni. Sul ei oleks pinge peal nii tähtsalt perioodil? Kerimine oleks võib-olla abiks olnud. Samas võib-olla need keerukamad alguse ülesandes andsid talle piisavalt punkte. Ei tea! Kuna mul laps soovib humanitaari, siis rôhk oli eesti keelel, aga ikkagu iga mata punkt tulnuks kasuks.
Võidavad parimad? Siin ei ole veel mingeid võite ja kaotusi!

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ajapiir oli G4 katsetel ilmselt seetõttu, et ei jõuaks kõrvalist abi kasutada. Ma ise küll hästi ette ei kujuta, kuidas abi kasutamine oleks välja näinud. Isa või sõber istub kõrval ja lahendab paralleelekraani

taga? Mul sulgus laps oma tuppa ja kõik ülejäänud käisid kodus kikivarvukil 🙂 Samuti olid erinevad versioonid ülesannetest. Võrdlesid parima sõbraga õhtul ülesandeid nii palju kui meelde jäi.

Siit sain aru, et kolme kooli katsed magasime üldse maha 🙁

Mul sulgus laps oma tuppa ja kõik ülejäänud käisid kodus kikivarvukil 🙂

Sama😊. Võtsin uksekella ka igaks juhuks välja.😀

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõigil tippkoolide katsetel on ülesandeid nii palju ja nii keerulisi, et ka parimate jaoks oleks eristamisvõimalust. Keskmine katsetaja ei jõua kunagi, ka mitte iga-aastastel katsetel kõike ära lahendada. Ainult tipud jõuavad ja nii ongi mõeldud.

Minu abiturient tegi 3a tagasi katseid ja mainis ka ajahäda ülesannete lahendamisel, siis oli küll võimalus “tagasi ja edasi kerida” vastavalt vajadusele. Toonane üle 80% tulemus matemaatikas oli siiski piisavalt hea, et ta sai soovitud kooli ilma vestluseta sisse koos katsetest vabastatud lastega. Sel aastal sai matemaatikas 100% nelikatsetel ainult 2 last, ühte nendest ma tean ja tema pole küll tippude tipp, pole gümnaasiumi jooksul ühelgi rahvusvahelisel olümpiaadil esinenud, tark laps aga selliseid on klassis palju.

Eks aega jãäb alati puudu, aga natuke kindlam on jätta enda jaoks raskem lõppu.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks aega jãäb alati puudu, aga natuke kindlam on jätta enda jaoks raskem lõppu.

Aga selles ju probleem oligi, et raskemat ei saanud lõppu jätta. Üldse ei saanud ülesannete järjekorda ise valida. Jätsid midagi vahele, siis see jäigi üldse tegemata, tagasi minna ei saanud. Samas laps ju ei tea, millised ülesanded järgmised on, kas sellest raskest hullemad või lihtsamad.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks aega jãäb alati puudu, aga natuke kindlam on jätta enda jaoks raskem lõppu.

Aga selles ju probleem oligi, et raskemat ei saanud lõppu jätta. Üldse ei saanud ülesannete järjekorda ise valida. Jätsid midagi vahele, siis see jäigi üldse tegemata, tagasi minna ei saanud. Samas laps ju ei tea, millised ülesanded järgmised on, kas sellest raskest hullemad või lihtsamad.

Just. Paberil saab seda teha. Sellepärast ongi selle aasta lapsed katsejänesed 😐

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Just. Paberil saab seda teha.

Arvutiga saaks seda samamoodi teha, kui nad oleksid programmi nii seadistanud.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Õpilane Kati, kes oskab alguse ülesandeid halvasti ja lõpu ülesandeid hästi saab palju halvema tulemuse, kui õpilane Mari, kes oskab alguse ülesandeid hästi ja lõpu ülesandeid halvasti. Selles näites polnud Mari Katist matemaatikas tugevam, vaid tal vedas lihtsalt rohkem järjekorraga.

Reaalsuses ikkagi ei ole nii, et üks oskab alguse ja teine lõpu ülesandeid paremini. On kergemad ülesandeid, mida oskavad kõik ja on raskemad ülesandeid, mida oskavad vähesed. Kui Mari oskas rasket ülesannet lahendada, kuid ei jõudnud lõpu ülesandeid valmis, Kati aga rasket teha ei osanud, kuid lahendas lihtsad ära, siis minu arust oleks äärmiselt ebaõiglane, kui Kati saaks sisse ning Mari mitte. Mari on loomulikult Katist matemaatikas tugevam, kui ta suudab lahendada raske ülesande. Kõik on õiglane.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Õpilane Kati, kes oskab alguse ülesandeid halvasti ja lõpu ülesandeid hästi saab palju halvema tulemuse, kui õpilane Mari, kes oskab alguse ülesandeid hästi ja lõpu ülesandeid halvasti. Selles näites polnud Mari Katist matemaatikas tugevam, vaid tal vedas lihtsalt rohkem järjekorraga.

Reaalsuses ikkagi ei ole nii, et üks oskab alguse ja teine lõpu ülesandeid paremini. On kergemad ülesandeid, mida oskavad kõik ja on raskemad ülesandeid, mida oskavad vähesed. Kui Mari oskas rasket ülesannet lahendada, kuid ei jõudnud lõpu ülesandeid valmis, Kati aga rasket teha ei osanud, kuid lahendas lihtsad ära, siis minu arust oleks äärmiselt ebaõiglane, kui Kati saaks sisse ning Mari mitte. Mari on loomulikult Katist matemaatikas tugevam, kui ta suudab lahendada raske ülesande. Kõik on õiglane.

Kergem ülesanne annab väiksema punktisumma ja lapsel peaks olema seda võimalus kasutada.
Kui Kati on leidlikum ja Mari targem, siis neil on elus ehk erinevad kohad, aga koolivôimalus võiks olla mõlemal. Nii need leidlikud lapsed praeguse koolisûsteemiga maha surutakse😊

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kergem ülesanne annab väiksema punktisumma ja lapsel peaks olema seda võimalus kasutada.
Kui Kati on leidlikum ja Mari targem, siis neil on elus ehk erinevad kohad, aga koolivôimalus võiks olla mõlemal. Nii need leidlikud lapsed praeguse koolisûsteemiga maha surutakse

Mis mõttes surutakse maha? Leidlik laps on leidlik edasi tavakoolis, ta ei vaja ometi süvaõpet tippkoolis oma leidlikkuse arendamiseks. Süvaõpe on ikkagi neile, kelle jaoks tavakooli programmist jääb väheks. Sul on täiesti segi, milleks on katsed ja mida need näitama peavad. Katsete eesmärk pole saada punkte, vaid selgitada välja lapsed, kes on suutelised süvaõppeks.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kergem ülesanne annab väiksema punktisumma ja lapsel peaks olema seda võimalus kasutada.

Kui Kati on leidlikum ja Mari targem, siis neil on elus ehk erinevad kohad, aga koolivôimalus võiks olla mõlemal. Nii need leidlikud lapsed praeguse koolisûsteemiga maha surutakse

Mis mõttes surutakse maha? Leidlik laps on leidlik edasi tavakoolis, ta ei vaja ometi süvaõpet tippkoolis oma leidlikkuse arendamiseks. Süvaõpe on ikkagi neile, kelle jaoks tavakooli programmist jääb väheks. Sul on täiesti segi, milleks on katsed ja mida need näitama peavad. Katsete eesmärk pole saada punkte, vaid selgitada välja lapsed, kes on suutelised süvaõppeks.

Kõnealuste kolme kooli katsetega liitus sel aastal palju koole. Oli ligi paarkümmend kooli. Ehk siis. Kui laps tahab a la Tamsalu gümnaasiumisse astuda, pidi ta selle sama testi läbi tegema, mis JWG kandidaat.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõnealuste kolme kooli katsetega liitus sel aastal palju koole. Oli ligi paarkümmend kooli. Ehk siis. Kui laps tahab a la Tamsalu gümnaasiumisse astuda, pidi ta selle sama testi läbi tegema, mis JWG kandidaat.

Ja probleem on kus? Kui raske ülesande lahendanud laps saab sellest leidlikust parema tulemuse, siis Tamsalu gümnaasiumi puhul on see halvasti? Tavalise kooli gümnaasiumisse saavad siiski üldjuhul kõik, kellel natukegi arukest ja teadmisi, nii leidlikud kui niisama targad, ma ei saa aru, milles on su probleem? Kas sa kardad, et kuna su laps ei osanud kõige raskemaid ülesandeid, siis ta ei saa Tamsalu gümnaasiumi?

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Reaalsuses ikkagi ei ole nii, et üks oskab alguse ja teine lõpu ülesandeid paremini. On kergemad ülesandeid, mida oskavad kõik ja on raskemad ülesandeid, mida oskavad vähesed.

Raskus on nagu ilu: see on vaataja silmades. Täiesti vabalt võib ühele õpilasele olla üks ülesanne raskem ja teisele hoopis teine ülesanne. Näiteks gümnaasiumis matemaatika koolivoorus sain ühe klassikaaslasega umbes sama palju punkte, kuid meil olid täiesti erinevad ülesanded õnnestunud. Mida oskasin mina, seda ei osanud tema, ja vastupidi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raskus on nagu ilu: see on vaataja silmades. Täiesti vabalt võib ühele õpilasele olla üks ülesanne raskem ja teisele hoopis teine ülesanne. Näiteks gümnaasiumis matemaatika koolivoorus sain ühe klassikaaslasega umbes sama palju punkte, kuid meil olid täiesti erinevad ülesanded õnnestunud. Mida oskasin mina, seda ei osanud tema, ja vastupidi.

Olümpiaadide ja katsete ülesandeid koostatakse ometi erinevalt. Katsete ülesandeid tehaksegi seinast seina – ülikeerulisest ülilihtsani. Olümpiaadiülesannete raskusaste ei erine oluliselt, erineb ülesandes vajalik teadmistevaldkond. Teadmisevaldkondades võib muidugi olla inimestel erinevaid võimeid, erinevate raskusastmete puhul on aga reegel ikkagi üks – mida lihtsam ülesanne, seda enam katsetajaid seda lahendada oskab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõnealuste kolme kooli katsetega liitus sel aastal palju koole. Oli ligi paarkümmend kooli. Ehk siis. Kui laps tahab a la Tamsalu gümnaasiumisse astuda, pidi ta selle sama testi läbi tegema, mis JWG kandidaat.

Ja probleem on kus? Kui raske ülesande lahendanud laps saab sellest leidlikust parema tulemuse, siis Tamsalu gümnaasiumi puhul on see halvasti? Tavalise kooli gümnaasiumisse saavad siiski üldjuhul kõik, kellel natukegi arukest ja teadmisi, nii leidlikud kui niisama targad, ma ei saa aru, milles on su probleem? Kas sa kardad, et kuna su laps ei osanud kõige raskemaid ülesandeid, siis ta ei saa Tamsalu gümnaasiumi?

Asi pole minu lapses vaid süsteemist räägime siin. Mul pole mingit probleemi. Üritan su väidetele vastata, aga su teemad hüppavad siia-sinna. Mingid jäigad kuivad põhimõtted. Leidlikkust rohkem!😊

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Asi pole minu lapses vaid süsteemist räägime siin. Mul pole mingit probleemi. Üritan su väidetele vastata, aga su teemad hüppavad siia-sinna. Mingid jäigad kuivad põhimõtted. Leidlikkust rohkem!

Minu vastused hüppavad vastavalt oponendi väidetele. Kui nüüd päris aus olla, siis leidlikkusest kui gümnaasiumi pääsemise argumendist ei peaks üldse rääkma, vähemalt mitte vastandades leidlikkust ning “jäika kuiva” tarkust ning reaalsuses räägivad sellest need, kellel muule loota pole. Joosep Toots oli ka äärmiselt leidlik poiss, aga ilmselge ju, et gümnaasiumis poleks tal midagi teha olnud.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 66 )


Esileht Koolilaps Distantsõppe tagajärjel koolikatsetel ebakindel