Teema: domineeriv naine ja sussist mees

Toimivad ainult kaks võimalust, kas mõlemad on võimelised koostööks ehk siis mõlemad on “sussid” või on üks domineeriv ja teine mitte. Olukord, kus mõlemad on kanged, viib tülide ja kaklusteni. Ja domineerimine ei ole sugugi iseloomu viga, domineerimine on võimalik siis kui inimesel on võim tunduvalt tähtsam kui armastus. Domineeriv inimene ei armasta ja ei oskagi armastada.

Domineerijad inimesed on lihtsalt ebameeldivad, olgu mees või naine. Seega pole ka ime kui selline inimene on üksik.
Ja kui sellisel on pikaajaline partner, on see tihti hästi leebe ja leplik ja südamlik inimene, kes isegi nõias suudab inglit näha.
Selliste paaride puhul tekib alati mõte, et see “suss” pool vääriks paremat ja et dominantsel on vedanud et on leidnud kellegi, kes suudab teda taluda.

Kaks domineerivat = pidevad ütlemised ja kaklused.

Kaks sussi ka ei sobi – siis jääb elu seisma!

Mina olen samuti see, kes määrab kapi paiga.
Vaene mees, tihti tõdeb , et mul aina õigus.

#3371862:

mehi, kes minu kapriise suudaks taluda ilma vastulauseteta,

……….

#3372275:

mehe kõrval, kes igast mu paanikaosakonnast numbrit ei tee ja tasakaalukalt edasi toimetab

Mul tekkis küll praegu selline tunne, et käod ajavad totaalselt segi domineerimise ja talla all olemise.

Kas kapriisid on mingi domineerimine teie arust? See ei ole domineerimine, see on pigem vaimne vägivald.
“Kapriisne” on kala tähtkuju-tüüpi-naine, kes hakkab nutma, kui keegi tema jänkupoisi maha laseb – see on pigem kapriis. Aga süüa on ju vaja.

Aga mitte mingi nõmetsemine ei ole kapriis.

See paanikaosakonna kägu – sama teema. Tee omale selgeks, et tegelikult oled hoopis sina ise ju täiesti kindlalt mehe talla all.
Vblla sa pole küll nii vägivaldne, kui teemaalgataja, selle pärast teil see asi ka vanaviisi ja rahulikult edasi veereb.
Aga selline mees pole kindlasti suss. See on karavanimees, kes koera haukumisele tähelepanu ei pööra ja ajab oma asja edasi.

Neid nimetatakse mõnikord ka alfaisasteks.

P.S. Pulmasaadet pole näinud.

Meie peres olen mina (naine) pigem see asjade liikumapanija ja otsustaja. Ehk pigem siis domineeriva loomuga.

Minu mees on vastukaaluks minule tasakaalukas analüüsiv planeerija, alati stabiilne ja kaine mõistusega. Tema tagasihoidlikkus ei tee tast mitte kuidagi sussi.

Ma olen tormakas ja kipub vahel teistest teerullina üle sõitma, kui mingit asja väga väga tahan omamoodi teha, aga üldiselt suudan ennast pidurdada. Kuna tean, et mul see omadus on, siis teadvustan seda ja taltsutan, olulisi asju ikka päris üksi ei otsusta, kuigi kiusatus on. Idee poolest saaksin tast ka üle sõita ja teha nagu tahan, ta on väärikas ja ei hakkaks protsessima ja tülitsema. Aga no see poleks kooselu. Vahel on mul VÄGA raske alla neelata seda, et ta ongi mingis asjas teisel meelel. Õnneks tuleb seda harva ette.

Mul on olnud kunagi samasuguse tulise loomusega elukaaslane. Päris hull sõjatanner oli meil kodus.

Nii et meil see kooslus toimib. Kui ma kujutan ette, et mul oleks endasarnane inimene kõrval- ei tundu eriti tore 😀 Kui iga tapeedivalimine oleks nagu valiks presidenti…

Meil on domineerimised jaotatud.

Mida koju süüa osta – absoluutselt domineerin mina, sest mees võiks elada saiakestest ja limonaadist, aga samas ta töötab suure toidupoega samas hoones. Järelikult teen mina talle nimekirja ja kui ta ka lisab sinna endale midagi oma maitse järgi, siis kui ta ei leia midagi minu nimekirjast, siis ta helistab mulle ja ma ütlen talle, mida teha, mitte ei hakka ta selles asjas mingeid otsuseid vastu võtma – näiteks, et kana asemel võtab kalkuni.

Mina domineerin ka aiakujunduse asjus. Jääb nii, nagu mina ütlen. Me reisime sinna, kuhu mina ütlen ja mees ei ole seni veel avaldanud rahulolematust, sest ma ju arvestan oma kogemustega selles osas, et mis talle varem meeldinud on. Mina otsustan, millal ta puhkuse võtab, sest temal on täiesti kama. Mina otsustan, mida me kellelegi pühadeks-sünnipäevadeks kingime.

Neid asju on muidugi veel.

Samas mees domineerib selles osas, mida me elutoa telekast vaatame. Kui see mulle ei meeldi, lähen mina teise tuppa ja vaatan sealt, mida tahan. Mees otsustab kõik mugavusostud – näiteks tuleb koju uue teleka või massaažitugitooli või parema vanni või suitsuahjuga. Mees otsustab ja teatab mulle, kui on aeg teha suurpuhastust ning võtab seda tegevust eest. Mees otsustab, kas ja millal võtame uue koera või kassi.

Loomulikult on ülipalju asju, milles me kumbki ei domineeri, sest oleme ühel meelel.

Samas oleks ülitüütu seista keset Selverit ja vahetada lauseid: “mis sa süüa tahad…mul on ükskõik…mul ka…kas võtame siis kana…no kui sa tahad…aga mida sa tahad….mul ükskõik, võta midagi…mul ka ükskõik” jne jne või astuda pikka arutellu teemal, millises hotellis me sihtriigis ööbime. Või arutlema teetassi taga, kas toakask tuleb telekast vasakule või paremale. Miks sellega peaksid kaks inimest oma aja kinni panema, kui piisab, kui otsustab üks, keda mõlemad on nö volitanud 🙂

#3373014:

#3372956:

Mina domineerin ka aiakujunduse asjus. Jääb nii, nagu mina ütlen.

Need (minu arvamus = totakad) päkapikud siis teil sinna aeda ilmselt ka jäävad.

Maastikuarhitektuurist või taimekasvatusest pole sa muidugi midagi kuulnudki?

Keset Selverit, kui teil selline situatsioon tekib, siis pole sa ilmselt ka kokkamisest midagi kuulnud.

Kel vähegi söögitegemispisik sees, see oskab ALATI midagi leida, pakkuda, avastada…

Proovi kasvõi minevikust Salme Massot või tänapäevast Angelica Udekülli, mõelda, nendega selline trikk ei lähe iialgi läbi.

Tal on ju “pisik” sees ja see ongi see õige asi.

Kuidas selline mitteloominguline inimene saaks domineerida? MILLE baasil? Et su ema tegi magushapu kana vahel ka kalkunifileest?

No thanks. Need on erinevad asjad.

Sry, aga see “jääb nii nagu mina ütlen” tundub taas mulle pisut vägivallana.

Vaimse vägivallana, jälle.

Sa tahad mingeid asju, aga sa isegi ei tea, miks sa neid tahad.

Põhimõtteliselt tahad, et “keegi olla” või et “teada asju paremini, kui mees”. Minuarust sa ei tea, sa lihtsalt sõidad selga ja teisele poolele on kodurahu olulisem.

Aga sa võid ju proovida põikpeale selgitada.

Krt, Ants, sa muidu tundud suht mõistlik tüüp olevat, aga nüüd panid küll veits puusse….täis oled v?

#3373014:

Maastikuarhitektuurist või taimekasvatusest pole sa muidugi midagi kuulnudki?

Ants. Mis sul juhtus? Mis pagana päkapikud 🙂
Ma olen eluaeg kevadest sügiseni maal elanud, eestiaegse haridusega aednikust vanaema ja aiandusagronoomist tädi käe all. Endal mul pole aiandusharidust tõepoolest.

Küll aga 20+ aastat toitlustustöö kogemust. Nii kontrollasutusest, toiduainetetööstusest kui ka toitlustusasutustest siin riigis ja mujal ja 2 meistrikursust Itaalias ja Portugalis a 4 kuud) kui ka vastav haridus TPIst.

Kas sul on palavik või miski?

Mina, N, vihkan toidutegemist, igaõhtust leiutamust, mida süüa, eriti vihkan tühja pilguga toidupoes kondamist, et mida siis tänaseks. Üldiselt saan köögis hakkama, aga üldse ei naudi. Mees on mul just vastupidine – suur direktor, mis puudutab kööki. Möllab ja smoorib. Küsib küll, et mida sa tahaksid, aga enamasti on mul suva ja vastan iga kord: tervislikku. Sama on koduvärgindustes – mees teeb ja näeb vaeva, mistõttu ma lasen tal rahulikult need otsused teha ja ei sekku. Tapeeti valiksime küll koos, aga õnneks on meil sarnane maitse.
Kui on matkale minek, pakib mees.
Kõik sihtkohad aga valin mina. Ühtlasi suured otsused teen mina – kas ja kuhu ostaksime suvila näiteks vms. Kuna me oleme 20 a koos olnud, siis oskame alla anda ka, ei arva, et otsused peaksid võidu peale käima. Teinekord, siiski, pean mõne mõtte mehele pähe istutama nii, et ta lõppkokkuvõttes arvaks, et see on tema idee.????

Suss-mees on täiesti olemas mehetüüp, tuntud ka kui gammamees. Kahjuks minu jaoks liiga igav kuju, et suhtes olla. Samamoodi ei meeldi mulle alfaisased ja alfaemased. Mulle tundub kõige parem valik tavaline beetaisane, keda ei pea mudima.

#3371862:

kes minu kapriise suudaks taluda ilma vastulauseteta, mis paraku tihti tüli üles kütavad.

Teene variant on vaadata peeglisse ja muuto iseennast, kui nonda kapriisne (loe kehv) iseloom.