Teema: Doonormunaraku kasutajad 2022

#4076884:

Käisin arstil ära, saatsin oma doonorikriteeriumid ja nüüd nad siis ilmselt hakkavad valima.Aga see ei tohiks väga kaua aega võtta. Kui doonor olemas, eks siis kuuleb edasi, mul tahetakse ka algul teha siirdamise loomulikku tsüklisse, see olevatka beebile parim.

Ceru, kas sul esimene siirdamine oli loomulikku või tablettidega toetatud tsüklisse?

#4075068:

Sidrunhein, kuidas sul on läinud? Ma ise lähen järgmisel nädalal UH-sse ja siis selgub, kas saab novembris loomulikku tsüklisse siirdamise teha. Mul on külmas eelmisest korrast. Vanust on 41.

Mul oli esimene siirdamine tableti ja süstiga. Teine siirdamine planeeritakse loomulikku tsüklisse. Huvitav, et mulle kohe esimene kord ei pakutud loomulikku tsüklisse siirdamist. Igatahes loodan, et siis tõesti loomuliku tsükliga tuleb parem tulemus. Minu jaoks on kergendav ja hoopis teistsugune tunne, kui enne siirdamist ei pea süstima ega tablette tarbima.  Järgmisel nädalal siis selgub, kas nüüd või natuke hiljem saab siirdamist teha. Doonori leidmisega läks  kliinikul 2 nädalat, millest mina otsuse tegin 1 päevaga. Ega pikka nimekirja saadetudki, 1 konkreetne doonor, kellel minuga sarnasus. Hobid olid ka kirjas, mis ei ole minu jaoks olulised.

Kuidas sul see avaldus, et Estrofemi ei talunud? Vereanalüüsidega oli nii, et perearstilt sain osa neist ja suguhaigustega seotud analüüsid tegin ise oma raha eest.

#4078427:

Ceru, mul selline asi lihtsalt, et IVF-id tehti ka kõik loomulikku tsüklisse, kuna ma Estrofemi, vähemalt mitte tablettidena võetuna, ei talunud ülse. Üks arst küll rääkis, et on ka võimalus plaastritena, aga selleni ma ei jõudnudki.

Aga kuidas sul vereanalüüsidega, ma Avas küsitakse (suguhaigused jm nakkushaigused), kas Eesti perearst oli nõus need tellima või maksid ise?

Igal juhul põidlad pihku meile!

Sidrunhein

#4077568:

#4076884:

Käisin arstil ära, saatsin oma doonorikriteeriumid ja nüüd nad siis ilmselt hakkavad valima.Aga see ei tohiks väga kaua aega võtta. Kui doonor olemas, eks siis kuuleb edasi, mul tahetakse ka algul teha siirdamise loomulikku tsüklisse, see olevatka beebile parim.

Ceru, kas sul esimene siirdamine oli loomulikku või tablettidega toetatud tsüklisse?

#4075068:

Sidrunhein, kuidas sul on läinud? Ma ise lähen järgmisel nädalal UH-sse ja siis selgub, kas saab novembris loomulikku tsüklisse siirdamise teha. Mul on külmas eelmisest korrast. Vanust on 41.

Mul oli esimene siirdamine tableti ja süstiga. Teine siirdamine planeeritakse loomulikku tsüklisse. Huvitav, et mulle kohe esimene kord ei pakutud loomulikku tsüklisse siirdamist. Igatahes loodan, et siis tõesti loomuliku tsükliga tuleb parem tulemus. Minu jaoks on kergendav ja hoopis teistsugune tunne, kui enne siirdamist ei pea süstima ega tablette tarbima. Järgmisel nädalal siis selgub, kas nüüd või natuke hiljem saab siirdamist teha. Doonori leidmisega läks kliinikul 2 nädalat, millest mina otsuse tegin 1 päevaga. Ega pikka nimekirja saadetudki, 1 konkreetne doonor, kellel minuga sarnasus. Hobid olid ka kirjas, mis ei ole minu jaoks olulised.

#4067153:

Mis skeeme teil enne siirdamist on kasutatud? Ehk keegi teab, kas ettevalmistus Diphereline’i ja Estrofemiga on tavapärane?

Just seda skeemi ongi minu puhul kasutatud. Estrofemi tablette ja Dipherelini süsti. Mõnikord on ka selliselt, et enne veel beebipille pidanud võtma.

Ceru

#4014027:

Toimetan TÜ kliinikumis ja 1. kord ostsin Elite kaudu 6, seal vähem ei saagi. Teisel korral TÜst 5. Mõlemal korral arenes 1 korralik embrüo, mis ka siirdati. Esimesel korral tekkis ka rasedus, mis 6. nädalal katkes. Teisel korral rasedust ei tekkinud.

A.

Kas kasutasite mehe spermat? Probleem on mehe spermas. Isegi kui spermagramm on korras DNA katked põhjustavad embrüo arengupeetust

Lapsele plaan rääkida küll, nii umbes teismeeas. Praegu teab asjast elukaaslane muidugi ja veel 2 lähemat sõbrannat.

Lapsel on tegelikult õigus teada siiski ju oma bioloogilist tausta. See võib väga ebamugaval hetkel muidu välja tulla. Soovitav oleks rääkida enne teismeiga, mil teema eriti valusalt niigi kriitilises arenguetapis noore inimese identiteedile võib lüüa – pigem kui laps kuskil 5-6aastaselt hakkab huvi tundma, kuidas beebid emme kõhus kasvavad näiteks. Siis kasvab laps selle teadmise kui millegi loomulikuga üles.

#4126361:

Ei ole plaanis midagi rääkida. Milleks lapse elu keeruliseks ajada. Nagu see küsimuski näitab, et mõeldakse üle. Laenatud rakukesest rääkimine ei pea muutma lapse maailmapilti või identiteedis kahtlema panema. Rakukese laenamine on tänapäeva suurepärane meditsiiniline võimalus. Oluline osa lapse sündimisel ja kasvamisel on lapse vanematel.

Su lapsel ju ongi sünnist saadik vale identiteet. Mina arvan, et igal inimesel on õigus oma põlvnemise kohta teada niipalju, kui see teada on. Kõik muu on sulaselge valetamine, ka tõe varjamine on valetamine.  Sina ei saa otsustada, mida on su lapsel õigus teada ja mida mitte. Tema on sinust eraldiseisev omaette indiviid ja tema eest tõe varjamine on talle valetamine.

Lihtsalt minu arvamus.

Ma oleksin ikka kohutavalt katki, kui ma juhuslikult kusagilt sellist asja enda kohta teada saaksin ja mu ‘vanemad’ ei ole seda mulle rääkinud. Oleks algusest peale teadnud tõde, ei oleks mingit probleemi. Eks sa ise tead, mis riskid võtad ja milleks see üldse vajalik peaks olema.

Oma maailma kõige lähedasemale inimesele ei valetata. Selle valega turvatakse omaenda maailma, mitte selle lapse oma.

Sisuliselt on laps ju samas olukorras kui lapsendatud laps, st tema geneetiline materjal on (vähemalt 50% ulatuses) vanematest erinev. See sinu mainitud “lihtsalt üks rakuke” ongi ju see, kes laps bioloogiliselt ON, sa ei saa tõmmata lapse geneetilisele olemusele ja päritolule nii üleolevalt kriipsu peale. See pole sinu otsustada, et “see rakk ei loe”. See rakk ongi sinu lapse algus, lähtepunkt, see millest ta sõna otseses mõttes tehtud on.

Loomulikult saadki lapsele rääkida, et ta kasvas oma ema, st sinu kõhus ja oli nii oodatud. Et rohkem ei saaks ühtegi last armastada. Et see, et laps sai alguse kellegi teise rakust, ei muuda vähimalgi määral seda, kui oma ja kallis ta sulle on. Aga minu meelest tõmbaks teadlik valetamine – mida niivõrd olemusliku asja varjamine on! – kogu sellele ilusale jutule vee peale.

#4126553:

Milleks üle mõelda rakukese materjali pärast.

Oi kui tore uudis! Siis võivad ju kõik soovijad rahulikult aborte teha nagu mustab, milleks rakukese pärast üle mõelda!

#4127035:

#4126796:

Sisuliselt on laps ju samas olukorras kui lapsendatud laps

Pole täpselt teada, kui suurt mõju avaldab lapsele teda kandev naine. Lapsendatud laps on vanema poolt hüljatud ja tõenäoliselt mingite hingetraumadega. Suur vahe on lastel, üht naine teadlikult soovib, kannab algusest lõpuni ise ja teeb kõik selleks, et sünniks terve laps ja teine, kes last ei taha, rasedusest ja lapsest ei hooli. Erinevalt lapsendatud lapsest, kellel on võimalus üles leida teda sünnitanud naine, on doonorlus anonüümne ja lapsel pole ka tulevikus mingit võimalust teada saada, kes raku loovutas.

Just sellepärast olemegi valinud ise sünnitamise võimaluse, mitte lapsendamise. Doonorlus on anonüümne ja ma tõesti ei näe mingit olulist kasu sellest, kui laps nüüd teab, et tema saamiseks kasutati doonormunarakku. Ei saa laps sellest teadmisest tegelikult mitte midagi. Ja sellepärast ongi tunne, et rohkem on inimeste peas kinni ja iganenud arusaam oma dna külvamisse.

#4127052:

Ja sellepärast ongi tunne, et rohkem on inimeste peas kinni ja iganenud arusaam oma dna külvamisse.

Misasja? DNA külvamine on iganenud arusaam? Nagu päriselt mõtled nii? Inimene ju ongi see, mis on tema DNA, ei? Mis see inimene siis muud on? Kas sinu mõte tekitab inimese või tema DNA, paku, kumb? Eriti jaburaks läheb siin.

#4127226:

Miks see teema kirgi kütab?

Sest kallitele inimestele valetamine on nõme. See teema puudutab inimeste õiglustunnet. Kui sul seda pole, siis ei ole vaja teemas sõna võtta.