Teema: Doonormunaraku kasutajad 2022

#4127226:

Miks see teema kirgi kütab? Pole teiste asi, kui keegi doonorit või surrogaatema kasutab ja otsustab, mida ja millal lapsele räägib.

See on maailmavaateline küsimus. Igaühel on õigus avaldada oma arvamust.

#4127052:

#4127035:

#4126796:

Sisuliselt on laps ju samas olukorras kui lapsendatud laps

Pole täpselt teada, kui suurt mõju avaldab lapsele teda kandev naine. Lapsendatud laps on vanema poolt hüljatud ja tõenäoliselt mingite hingetraumadega. Suur vahe on lastel, üht naine teadlikult soovib, kannab algusest lõpuni ise ja teeb kõik selleks, et sünniks terve laps ja teine, kes last ei taha, rasedusest ja lapsest ei hooli. Erinevalt lapsendatud lapsest, kellel on võimalus üles leida teda sünnitanud naine, on doonorlus anonüümne ja lapsel pole ka tulevikus mingit võimalust teada saada, kes raku loovutas.

Just sellepärast olemegi valinud ise sünnitamise võimaluse, mitte lapsendamise. Doonorlus on anonüümne ja ma tõesti ei näe mingit olulist kasu sellest, kui laps nüüd teab, et tema saamiseks kasutati doonormunarakku. Ei saa laps sellest teadmisest tegelikult mitte midagi. Ja sellepärast ongi tunne, et rohkem on inimeste peas kinni ja iganenud arusaam oma dna külvamisse.

Iganenud arusaam oma DNA külvamisse? Küllap sa külvaks seda isegi, kui oleksid selleks võimeline.

Kibestumise pealt lollust pritsida on madal. Lapsi tahadki ju, et just sinu geenid edasi läheks.

See teema on mõeldud doonormunarakkude kasutajatele. Ärge kalduge teemast kõrvale!

Kust viimane kägu võtab seda, et doonor saab valida, kas varjab enda identiteedi või avalikustab? Eesti seaduste järgi on doonorlus anonüümne ja laps (ega ka ema) ei saa doonorit teada. Isegi kui nii ema kui laps sooviksid.

#4145897:

#4145499:

Doonor saab valida, kas ta paneb oma identiteedi “peitu” või võib laps tulevikus soovi korral ta isiku välja uurida.

Eestis on munarakudoonorlus anonüümne. Doonori isikuandmeid ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui doonor on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse kohaselt avaldatakse doonori kohta rahvus, nahavärvus, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, doonori pikkus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus.

Soovisin minna munaraku doonoriks ja ankeeti täites küsiti selle kohta, sellepärast teangi.

#4145958:

Nimelt doonormunaraku saajad ei tea doonori identiteeti, aga doonormunarakust sündinud laps saab soovi korral (juhul kui doonor on andnud selleks loa) välja uurida, kes on tema “geneetiline ema”.

Kõlab segaselt ja ebausutavalt, kui pole faktilist tõestust. Miks peaks doonori identiteeti varjama rakku kasutavate vanemate eest, aga laps võib tulevikus “äkki” võimaluse välja uurida raku omaniku, kui see on pannud ankeedile linnukese? Kui on öeldud, et munarakudoonorlus on Eestis anonüümne, siis peaks see kehtima kõikide osapoolte suhtes. Kui tegemist on uue reegliga, siis peaks info olema ka kusagil üleval ja kõigile teada, mitte et lähed doonoriks ja saad “huvitavast” valikuvõimalusest teada alles ankeedist.

#4146133:

#4145957:

ankeeti täites küsiti selle kohta, sellepärast teangi

Kas said küsimusest ikka õigesti aru? Kuidas kujutad ette olukorda, et kui doonorrakust sündinud lastele räägitakse, et doonor oli anonüümne, aga tegelikult äkki pole ja võivad järgi uurida, kas doonor pani kunagi ankeeti vastava märke või ei.

Muidugi sain aru, see seletati veel eraldi lahti ka, mitte ei olnud umbes et kas soovin “salastatud” olla või ei. Minu meelest pole selles ka otseselt midagi imelikku ega valet – miks peaksid doonor ja doonormunaraku saajad vajama täpset identiteeti erinevalt sellisest rasedusest sündinud lapsest? Doonorile ja saajale ei anna see info suurt midagi, sest tulemus -laps – on juba sündinud (jah, doonor saab teada, kas tema munarakust sündis laps), lapsele võib see palju anda, kasvõi “emapoolse” suguvõsa terviseloo.

Tõestusmaterjale mul pole, sest ma ei mäleta, kas hoidsin lepingu alles, kuna lõppkokkuvõttes ma ei sobinud doonori jaoks liiga madala antiMüller hormooni tõttu. Nii palju võin öelda, et aset leidis see 2020 aasta suvel, nii et mitte hirmus ammu.

#4146180:

#4146151:

Minu meelest pole selles ka otseselt midagi imelikku ega valet – miks peaksid doonor ja doonormunaraku saajad vajama täpset identiteeti erinevalt sellisest rasedusest sündinud lapsest?

See on otsene valetamine, kui lapsele räägitakse, et doonor oli anonüümne, aga tegelikult ei pruugi olla ja laps peab kavõi uudishimust tulevikus välja uurima, kas doonorraku omanik soovis oma identiteeti varjata või mitte. Laps võib süüdistada teisi varjamises ja valetamises ja doonor, kes läheb rakke anonüümselt annetama, saab alles küsimustikku täites teada, et ta võib valida, et on ka tuvastatav. Info peaks olema kõigile osapooltele teada, kas vastav märge on doonori poolt tehtud või ei. See võib tuua kõigile osapooltele tulevikus probleeme.

Miks peab valetama? Lapsele saab öelda, et oli võõra naise munarakk ning emme-issi ei tea, kes ta on. Ei pea isegi seda ütlema, kas tal on tulevikus võimalik soovi korral doonori isik välja uurida või ei, küll ta ise uurib selle kohta täiskasvanuna. Piisab sellest, et vanemad ei tea, kes ta on. Sama on mu teada ka lapsendamisega.

#4146188:

Lapsele saab öelda, et oli võõra naise munarakk ning emme-issi ei tea, kes ta on. Ei pea isegi seda ütlema, kas tal on tulevikus võimalik soovi korral doonori isik välja uurida või ei, küll ta ise uurib selle kohta täiskasvanuna

Miks peab varjama, kas doonor tegi märke või ei? Miks alles täiskavanuna peab hakkama ise uurima, kas identiteet on tuvastatav või salastatud? Miks on kirjas, et munarakudoonorlus on Eestis anonüümne, aga tegelikult pole? Kui pole kindlat tõestust, näidet ankeedist, siis pole jutt usutav.

Mina ei sooviks olla laps, kelle päritolu asjus hämatakse. Mina oleksin tänulik oma ‘vanematele’, kui ma olen sündinud ja üles kasvatatud, kuid samas ma sooviksin teada oma päritolu. Kui seda minu eest varjatakse, on see mulle valetamine. Kui saan täiskasvanuks, tekib sellest paratamatult tõsine probleem ja ma ei sooviks enam oma ‘vanematega’ suhelda. Igal juhul tahaksin oma bioloogilisi vanemaid teada ja üles otsida, kasvõi teadmise tõttu.

#4126553:

#4126497:

Lapsel on tegelikult õigus teada siiski ju oma bioloogilist tausta. See võib väga ebamugaval hetkel muidu välja tulla. Soovitav oleks rääkida enne teismeiga, mil teema eriti valusalt niigi kriitilises arenguetapis noore inimese identiteedile võib lüüa – pigem kui laps kuskil 5-6aastaselt hakkab huvi tundma, kuidas beebid emme kõhus kasvavad näiteks. Siis kasvab laps selle teadmise kui millegi loomulikuga üles.

Just, kasvabki oma ema kõhus ja seda saangi talle rääkida, kui väga me teda ootasme. Kõik muu on ebaoluline detail. Meie laps, kasvab minu kõhus ja meie peres. Milleks üle mõelda rakukese materjali pärast. DR saadud lapsed ei ole teistsugused! Sa räägid nagu hüljatud lapsest, kellele on vaja rääkida tema endistest vanematest. Kui soovid, tee nagu õigeks pead, aga ei ole vaja raiuda, et see on lapse õigus!

Tänapäeva meditsiin toetub suuresti perekonna terviseajalool. Loomulikult on lapsel õigus teada, mis geneetilised haigused teda ohustavad ja kuidas neist hoiduda.

#4145957:

Soovisin minna munaraku doonoriks ja ankeeti täites küsiti selle kohta, sellepärast teangi.

Ja kindlasti ei julge sa ka öelda, mis kliinikust käib jutt?

#4146204:

#4146193:

miks peaks võimalusest olla salastatus või ei, teadma juba enne kui lähed munarakudoonoriks

Selline otsus nõuab läbimõtlemist ja kaalumist, mitte kiiresti otsustamist. Paljud loobuksid doonoriks hakkamisest, kui puuduks anonüümsus. Ka valikuvõimalus tekitab küsimusi, aga mis siis, kui ta on ikkagi kunagi tuvastatav…?

Minu meelest saigi lepingu koju lugemiseks, ei pidanud kohe kohapeal kõike niimoodi hoobilt otsustama. Neid visiite oli ikka mitu enne kui üldse selgus, kas naine reaalselt üldse doonoriks sobib. Mind “praagiti” enne geeniuuringuteni jõudmist välja.

Kliiniku nime ei hakka avaldama, sest ma ei mäleta, kas lepingus oli konfidentsiaalsuse punkt või ei.

#4146296:

Kliiniku nime ei hakka avaldama, sest ma ei mäleta, kas lepingus oli konfidentsiaalsuse punkt või ei.

Mis on sellise olulise info varjamise mõte, aga rahvus, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, pikkus, juuste ja silmade värvus on teada? Kui sul pole tuua ühtegi artiklit, kus on sellest juttu ja ei julge mainida ka kliinikut, siis ei kõla usutavalt.