Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Doonormunaraku kasutamine 2019

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 68 )

Teema: Doonormunaraku kasutamine 2019

Postitas:
Kägu

Isegi nt vanavanematele mõeldes on minu arust täiesti eetiline nende eest varjata doonori kasutamist – kui vanavanemad on ammu igatsenud lapselast, siis tehke neile seda rõõmu ja öelge, et ongi nende oma.

Ohoh.

Vanavanematele eluaeg valetamine on kohe nii ok asi? Milliseid kummalisi inimesi on olemas.

miks nad peavad teadma? see on lapsevanemate täiesti isiklik teema, mida ja kellele nad otsustavad rääkida. Mina sain ka lapse selliselt, mehega ütlesime vanematele, et teil ei ole hetkel muud vaja teada, kui seda, et see on meie laps. Minu vanemad ei uurinud mitte üht sõna, sest see ei olnud nende jaoks oluline. Last aga ootasid väga ja poputavad taevani, ilma teadmata detaile, kuidas mul õnnestus lõpuks rasedaks jääda ja laps saada. mida annab teistele täpsed detailid, kas mehe puhul kasutasime doonorit, minu puhul või mida iganes muu variant. eks kuskil miskit arvatakse ikka, aga siiski. laps on laps ja ta on meie pere liige ilma detailinfot teadmata.

Olgu. Ma küsiks siis nii, et kui see ei ole sinu laps, aga su ema ja isa arvavad, et on, kas see on siis eetiline? Iseasi, kui nad teavad/aimavad, aga ei huvita, siis küll. Aga eelmine kägu ütles, et on lausa eetiline neile valetada – kas sinu arust ka on see eetiline? Ma mõtlen, et näiteks kui vanaema jaoks on BIOLOOGILINE laps oluline, siis see on ju tema eetika ja tema tütar/poeg ei tohiks seda eirata. Näiteks on vanaema rikas ja tahab oma eluajal kinkida kogu oma varanduse lapselapsele, aga ta ei teeks seda juhul, kui see ei oleks tema lapselaps bioloogiliselt. Kas siis selle vanaema eetika on vähem oluline kui tema lapse eetika, kes talle valetanud on? Mis sa arvad sellest?

mis mina sellest arvan? väga kehvad vanemad, vanavanemad. Eks igaüks peab oma vanemaid ise tundma. Kui tead, et see on nende jaoks nii oluline ja nad seda konkreetselt küsivad, siis valetada ma ei oskaks. Toob hiljem ainult jama kaela ja kes kannatab, see väike laps. Samas, kui mu ema oleks selline nö bitch, siis ma ei tea, kuidas talle seda serveerida ka. pole vaja, et ta ise siis poolele linnale räägiks, kui ebaeetiliselt ta tütar lapse sai ja miks talle ta lapselaps ei kõlba. praktikas jõutakse doonorini aastate jooksul ja siis ma vist ei suhtleks ise ka oma vanematega juba mõnda aega. teoreetiliselt oleks ma nende jaoks juba läbikukkunud tütar mõnda aega ja suhted oleks rikutud. Õnneks pole Eestis palju põlisrikkaid peresid, kus vereliin oleks nii määrav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õnneks pole Eestis palju põlisrikkaid peresid, kus vereliin oleks nii määrav.

Seda sa küll lihtsalt plähmid, mitte ei tea. Kui ka mitte ‘põlisrikkaid’, siis neid inimesi (igast põlvkonnast), kellele on vereliin väga oluline (olulisem kui kasuvanemad ja kärgpered), ei pruugi küll vähe olla. Sa näed asju kuidagi nagu enda mätta otsast, mulle tundub. On olemas ka teisi mättaid, kõik need väga arvukalt esindatud inimesed, kellel lastesaamisega probleeme ei ole ja kellele võõras veri peres, eriti kui seda valetatakse, on vastumeelne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õnneks pole Eestis palju põlisrikkaid peresid, kus vereliin oleks nii määrav.

Seda sa küll lihtsalt plähmid, mitte ei tea. Kui ka mitte ‘põlisrikkaid’, siis neid inimesi (igast põlvkonnast), kellele on vereliin väga oluline (olulisem kui kasuvanemad ja kärgpered), ei pruugi küll vähe olla. Sa näed asju kuidagi nagu enda mätta otsast, mulle tundub. On olemas ka teisi mättaid, kõik need väga arvukalt esindatud inimesed, kellel lastesaamisega probleeme ei ole ja kellele võõras veri peres, eriti kui seda valetatakse, on vastumeelne.

minu meelest ma kirjutasin, et ma ei valetaks. lihtsalt ei suhtleks nendega.
aga muidu vist jah….olen vist jah ise piisavalt majanduslikult kindlustatud ja raha teeninud inimene, et mul ei ole kuskilt varandusi vaja ja ei saa probleemist selles suhtes aru. vaatan enda mätta otsast ja loobuks absoluuselt mingitest rahadest. pigem on naljakas lugeda siin teema all, kuidas keegi raha ja pärandust nii olulisele kohale toob. sinu suhtumisest jääb hetkel mulje, et jätaksid lapse pigem saamata, et siis emmelt raha saada. sest tõde või vale, vereliini tähtsustajad ei võtaks ju teda nagunii omaks. saad doonorrakuga lapse, oled ilma.
kui vanemad inimesed otsustavad olla pigem üksi, kui see, et nende laps on lapse saanud ja keegi käib külas, armastab neid. palun väga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See mis te siin arutate on võimalik küll. Mul oli vanaema selline kes tunnistas vaid neid lapselapsi kes sündisid abielust. Mind tunnistas aga mu poolõde ja poolvenda mitte. Mis sest et mu ema-isa olid koos vaid mõned aastad nooruses ja isa teine suhe kestis palju kauem aga oli ilma abieluta. Päranduse sain samuti vaid mina, lapselaps, mitte isa, oma laps, sest tal olid oma pikaajalisest suhtest vallaslapsed. Ega see suurem pärandus olnud aga šestina oli päris mõjus. Olen täiesti kindel et ka doonorsugurakuga oleks tal samasugune reaktsioon olnud.
Igasuguseid on olemas. Eriti kole kui nad on su lähisugulased.
Aga see vanem kes parema meelega jätaks oma lapse lastetuks kui tunnistaks doonorsugurakku ei olegi väärt suuremat suhtlust. Las nad olla oma põhimõtetega omapäi kui neile lähisugulasi vaja pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina see kägu, kes nö oma mätta otsast vaatab.
viimasele kägule, jaa, eks neid esineb ikka. ja alati pole vereliin oluline vaid lihtsalt kiiksud löövad välja. Mul on endal tuttaval selline lugu, et ta on lapsendatud laps. hetkel täiskasvanud, aga lapsendati väga väikesena. Läks emaga mõned aastad tagasi tülli, ema solvus nii, et ütles temast lahti. Sa ikka ei ole minu laps ja kahetsen, et sind kunagi võtsin. Vanavanemad ikka võtsid teda kui oma ja jätsid talle osa ka oma pärandusest. Ema aga keelab vanaisa kodus käimiseid ja käib peale, et ta peab loobuma oma osast pärandusele, jätma selle kellelegi teisele, sest ta ei ole selle pere laps.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas kellegil hetkel see teekond käsil, et kasutab doonormunarakku?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul käsil. Jaan lõpul siirdamine. Selleks see teema vist tehtigi, et koguda kokku, kes sellega tegelevad. Praegu küll tundub, et käib võistlus õudsema loo jutustamises 😉

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul algab teekond veebruaris. Sel kuul peame doonoritest valiku tegema ja nõustaja juures käima.

Alguses, kui teada sain et muud moodi ei saa last, kui vaid doonoriga. No siis oli umbes kuu aega suur stress. Hetkel olen õnneks vabamalt saanud võtta, loodan et olen leppinud selle teadmisega. Igatahes ootan veebruari ja loodan, et kõik õnnestub. Aitab küll nendest ebaõnnestumistest. Praegu on vaid oluline, et kui õnnestub oleks laps terve, muu polegi tähtis.
Loodan, et südames kaua oodatud laps leiab tee meieni.

Jaanuaris siirdamisele minev Kägu. Kui tohib küsida- kas kasutate külmutatud rakke? Ja kui siis mitu rakku ostate? Kus kliinikus tegutsete? Ann

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õudusjutu lood jätke lugemata. Igal ühel tuleb siin kindlasti oma lugu, ma arvan et pigem ikka ilus lugu. Armastavad vanavanemad kindlasti toetavad teid. Kes kuidas ja mida kellele räägib, see on ikka oma pere keskel läbiarutatud teema. Ja kõige suurem varandus on laps(ed) ja perekond, seda mõistab iga õigeid väärtusi hindav inimene.
Võid istuda oma kulla otsas, aga kui sul pole kedagi armastata, siis oled sa ikka õnnetu.
Saame õnnelikeks! 😇

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Emotsionaalselt on anonüümse doonori kasutamine ilmselt lihtsam.
Aga kuidas anonüümse doonori puhul tulevikus välistatakse see, et laps oma bioloogilise poolõe- või vennaga suhtesse ei astu ja ühiseid lapsi ei saa?
Eesti on väike riik. Läti pole ka kaugel ja mitmed Eesti paarid on sealt abi saanud.
Kas plaanite mingil hetkel lapsele rääkida? Või uurite vargsi oma lapse ämmalt ega tal pole olnud mistahes suhet munarakudoonorlusega?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina see Kägu, kes kasutas doonorminarakku Lätist. Peale mehe, minu ema, parima sõbranna ja arsti ei tea keegi, et kasutasime doonorit. Hetkel küll ei näe vajadust, et sellest lastele räägime, aga eks tulevik näitab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina tegutsen Elites. Seal ei ole rakkude tükikaupa ostmine. On protseduuri hind, mis ei sõltu siirdatavate rakkude arvust. Plaanisin külmutatud rakke, kuid ootamatult pakkus arst värskete rakkude siirdamist. Võtsin pakkumise vastu, no mis mul saab selle vastu olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina tegutsen Elites. Seal ei ole rakkude tükikaupa ostmine. On protseduuri hind, mis ei sõltu siirdatavate rakkude arvust. Plaanisin külmutatud rakke, kuid ootamatult pakkus arst värskete rakkude siirdamist. Võtsin pakkumise vastu, no mis mul saab selle vastu olla.

Kas tegutsed A. Sõritsa juures?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oskab keegi õelda, kas on vahet ka, kas külmutatud rakud või värsked? Mõtlen just tulemuse poolest?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Elite annab mõlemi puhul 2 siirdamisel 50%. Aga arst ütles, et no värske on ikka värske. Misiganes see siis tähendab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas keegi on kasutanud külmutatud doonorrakke ja ostnud rakke tk kaupa? Ann

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina küll kellelegi ei räägiks. Kui laps tuleb minu seest välja, siis ongi ta minu laps!!! Hetkel ootan IVFi teel saadud last. Keegi peale minu ja abikaasa ei tea meie pikast teekonnast midagi. Leian, et see polegi teiste asi.
Teile aga soovin jõudu ja, et kõik ruttu õnnestuks!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Avaldan ka oma arvamust:

On inimesi, kes ei suuda saladusega elada, tean selliseid päris palju. Nende jaoks on see ahistav, eriti kui tegemist nende jaoks millegi olulisega, ja siis on see lihtsalt aja küsimus, millal nad lõpuks kellelegi sellest räägivad. Sellisel juhul olekski mõistlik olla algusest aus ja mitte tekitada ebameeldivaid olukordi hiljem.

On vastupidi inimesi, kes võivad mõne saladuse elu aeg hoida ja niiviisi, et ka ise lõpuks usuvad sellesse, millesse nad uskuda tahavad (mina olen üks neist).

Sellepärast ei hakka soovitusi andma, igaüks teeb nii nagu talle paremini sobib, sest kogu teekond lapse saamiseks ja hiljem lapse kasvatamine on pikk ja tähtis protsess ja miski ei tohi seda mõtetult varutada. Kui aga vanavanematel on mingi oluline seisukoht kogu selle asja juures, siis tuleks see kindlasti arvesse võtta. Mehi tundes, siis neile üldse ei meeldi kogu see viljakuse/viljatusega seotud arutamine (tihti meeste jaoks piinlik teema, isegi kui asi pole temas), seega, mida vähem üldse kellelegi räägite, seda parem – seda kergem on hiljem on need lapse saamisega seotud mured selja taha jätta ja elada nagu normaalne perekond (et keegi ei hakkaks hiljem meelde tuletama, pärima või võrdlema).

Edu kõigile kes üritavad, õnne kõigile kes said!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina mõtlen nii, et kui see rakk kasvab lapseks minu sees, minu nabanööri küljes, siis on ta veri minu verest ja 200% minu laps.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas kellegil siin siirdamisel juba käidud ka?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

eetikamulli lõhkiajamine

mulle tundub, et siin aetakse eetika mõiste puhul juuksekarv lõhki. Või küsime siis pigem nii, et kas need (eeldatavasti täiskasvanud inimesed), kes arvavad et doonormunaraku kasutamisest oma vanematele rääkimata jätmine on mingi väga suur vale ja jube ebaeetiline, on ise enda elu kõik piinlikud ja intiimsed pisiasjad oma vanematele ära rääkinud?
Geenide (eriti ainult ühe poole täiskomplektist) osa inimese arengus on siiski küllaltki väike, palju oleneb sellest emast, kes beebit kannab, tema mõtetest, tunnetest, tervisest ja muust raseduse ajal, lisaks sõltub lapse areng nii tohutul määral suhetest, kasvatusest, kuuluvusest, sellest, kui hoitud ja armastatud ta on. Ma julgeks pakkuda, et tulevikus on selle täiskasvanuks kasvatatud lapse puhul doonorraku roll küll instrumentaalne elu andmisel, aga muus osas v-o 10% tähtsusega. Mina ei arva, et peab oma vanematele munarakudoonorlusest midagi rääkima, see on lihtsalt ebaoluline suurt pilti vaadates.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mulle tundub, et siin aetakse eetika mõiste puhul juuksekarv lõhki. Või küsime siis pigem nii, et kas need (eeldatavasti täiskasvanud inimesed), kes arvavad et doonormunaraku kasutamisest oma vanematele rääkimata jätmine on mingi väga suur vale ja jube ebaeetiline, on ise enda elu kõik piinlikud ja intiimsed pisiasjad oma vanematele ära rääkinud?

Geenide (eriti ainult ühe poole täiskomplektist) osa inimese arengus on siiski küllaltki väike, palju oleneb sellest emast, kes beebit kannab, tema mõtetest, tunnetest, tervisest ja muust raseduse ajal, lisaks sõltub lapse areng nii tohutul määral suhetest, kasvatusest, kuuluvusest, sellest, kui hoitud ja armastatud ta on. Ma julgeks pakkuda, et tulevikus on selle täiskasvanuks kasvatatud lapse puhul doonorraku roll küll instrumentaalne elu andmisel, aga muus osas v-o 10% tähtsusega. Mina ei arva, et peab oma vanematele munarakudoonorlusest midagi rääkima, see on lihtsalt ebaoluline suurt pilti vaadates.

Seda kõike, mis sa siin kirjutad (kui ebaoluline on geneetika ja kuidas selle vassimine on ‘piinlik ja intiimne pisiasi’) – seda kõike peaksid otsustama need vanavanemad ise, mitte vanemad, kes valetavad. Sinu arvates võib selle otsuse teha ühepoolselt, teine pool ei saa oma otsust teha. Vot selles vahe ongi. See ongi valetamise olemus – üks teab, teiselt on võetud võimalus teada ja hinnangut anda, kas miski on tema jaoks oluline või on ‘pisiasi’.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mulle tundub, et siin aetakse eetika mõiste puhul juuksekarv lõhki. Või küsime siis pigem nii, et kas need (eeldatavasti täiskasvanud inimesed), kes arvavad et doonormunaraku kasutamisest oma vanematele rääkimata jätmine on mingi väga suur vale ja jube ebaeetiline, on ise enda elu kõik piinlikud ja intiimsed pisiasjad oma vanematele ära rääkinud?

Geenide (eriti ainult ühe poole täiskomplektist) osa inimese arengus on siiski küllaltki väike, palju oleneb sellest emast, kes beebit kannab, tema mõtetest, tunnetest, tervisest ja muust raseduse ajal, lisaks sõltub lapse areng nii tohutul määral suhetest, kasvatusest, kuuluvusest, sellest, kui hoitud
Seda kõike, mis sa siin kirjutad (kui ebaoluline on geneetika ja kuidas selle vassimine on ‘piinlik ja intiimne pisiasi’) – seda kõike peaksid otsustama need vanavanemad ise, mitte vanemad, kes valetavad. Sinu arvates võib selle otsuse teha ühepoolselt, teine pool ei saa oma otsust teha. Vot selles vahe ongi. See ongi valetamise olemus – üks teab, teiselt on võetud võimalus teada ja hinnangut anda, kas miski on tema jaoks oluline või on ‘pisiasi’.

No mina küll vanavanemate rolli üle ei tähtsustaks. See ikka mehe ja naise laps mitte vanavanemate oma. Kui laps on loomulikul teel saadud, siis ka ju ei kuuluta kõigile, et see minu munarakust. Seega ei näe põhjust, miks peaks keegi kõrvaline isik teadma kelle munarakust laps saadud. Ema on see kes last 9 kannab ja kasvatab.
Igaljuhul kõigile proovijatele edu sellel teekonnal!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mulle tundub, et siin aetakse eetika mõiste puhul juuksekarv lõhki. Või küsime siis pigem nii, et kas need (eeldatavasti täiskasvanud inimesed), kes arvavad et doonormunaraku kasutamisest oma vanematele rääkimata jätmine on mingi väga suur vale ja jube ebaeetiline, on ise enda elu kõik piinlikud ja intiimsed pisiasjad oma vanematele ära rääkinud?

Geenide (eriti ainult ühe poole täiskomplektist) osa inimese arengus on siiski küllaltki väike, palju oleneb sellest emast, kes beebit kannab, tema mõtetest, tunnetest, tervisest ja muust raseduse ajal, lisaks sõltub lapse areng nii tohutul määral suhetest, kasvatusest, kuuluvusest, sellest, kui hoitud ja armastatud ta on. Ma julgeks pakkuda, et tulevikus on selle täiskasvanuks kasvatatud lapse puhul doonorraku roll küll instrumentaalne elu andmisel, aga muus osas v-o 10% tähtsusega. Mina ei arva, et peab oma vanematele munarakudoonorlusest midagi rääkima, see on lihtsalt ebaoluline suurt pilti vaadates.

Seda kõike, mis sa siin kirjutad (kui ebaoluline on geneetika ja kuidas selle vassimine on ‘piinlik ja intiimne pisiasi’) – seda kõike peaksid otsustama need vanavanemad ise, mitte vanemad, kes valetavad. Sinu arvates võib selle otsuse teha ühepoolselt, teine pool ei saa oma otsust teha. Vot selles vahe ongi. See ongi valetamise olemus – üks teab, teiselt on võetud võimalus teada ja hinnangut anda, kas miski on tema jaoks oluline või on ‘pisiasi’.

Mina ise oma vanematele kindlasti ei valetaks, aga minu moraalne kompass on nii seadistatud, et kui peaks valima, kumb on eetiliselt hullem, kas
a) laps, kes ei räägi vanematele doonormunaraku kasutamisest
või
b) vanem, kes teeb lapselastel geenidest tulenevalt vahet,
siis b käitumine on minu meelest palju vääram, eriti, kui varianti a ajendabki teadmine variandist b.

Näiteks minu vanematel pole tõesti vahet.
Meil on lapsendatud laps (lisaks mitmele bioloogilisele) ja teda hoitakse, hellitatakse, armastatakse sama palju kui teisi, lausa absurdne ja kohutavalt ebaõiglane, isegi arusaamatu oleks, kui keegi leiaks, et tal peaks vähem õigust millelegi (tähelepanule, armastusele, tegelemisele, aga ka pärandusele) olema kui teistel lastel.

Samas ma ei arva, et geenidel oleks väiksem roll kui keskkonnal. Ja arvan, et doonorrakuga saadud lapsel endal peaks küll olema õigus teada oma päritolu kohta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas doonormunarakku kasutades siirdatakse loomuliku tsüklisse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitmendal doonormunarakust loodud embrüo siirdamisel rasedus tekkis? Palun jagage kogemusi. Endal seitse ebaõnnestunud siirdamist selja taga. Põhjust arstid ei oska öelda. Doonor andis kenasti munarakke, külma sai üheksa kena embrüot, kuid kahjuks pole seitsme siirdamise järel rasedust tekkinud. Minul ERA test tehtud, emakas embrüole vastuvõtlik. Proovitud nii ravimitega kui ravimiteta skeeme, samuti embrüoliimi, embryo assisted hatching’ut, autoimmuunsust mahasuruvat ravimit, aga ei ikka midagi. Loomulikul teel rasestusin väga hõlpsasti, viimane rasedus katkestati meditsiinilistel põhjustel, kuna loode ei olnud terve. Doonormunarakust saadud embrüo kasutamisel aga ei õnnestu kuidagi rasedaks jääda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veits arusaamatu, miks doonorit kasutad, kui ise rasestud. Üks ebõnnestunud rasedus pole ju veel põhjus doonori kasutamuseks? Endal õnnestus esimesel korral.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas viimase raseduse katkestamine väärarendi tõttu tähendab, et ise rasestumise korral nii jälle juhtubki?!
Kas on nii?
Millises vanuses ?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Doonormunaraku kasutamise põhjuseks vanus 43+ ja dermoidtsüsti tõttu opereeritud munasari. Enne meditsiinilist aborti oli ka üks raseduse katkemine ja peetumine. Arst väitis, et loomulikul teel rasestumine ja lapse saamine 1%. Arst väitis, et ise rasestudes võib taas halvasti minna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 68 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Doonormunaraku kasutamine 2019