Riia kliiniku kogemus on siinsamas teemas mitmes postituses räägitud.
Esileht › Rasestumine ja lapse ootamine › Doonormunaraku kasutamine 2019
Teema: Doonormunaraku kasutamine 2019
Tahaks suhelda privaatselt Riia kliiniku osas, kui keegi on nõus.
Tahaks suhelda privaatselt Riia kliiniku osas, kui keegi on nõus.
Me tegime Riias. Võid mulle kirjutada isalumets@hotmail.com
Tere!
Mina olen munarakudoonor ja tulin seda teemat lugema, et saada aimu, mida mõtlevad ja tunnevad naised, kes on sunnitud kasutama doonori abi.
Kui mina munarakke annetasin ja kartsin, et mulle tuleb tänava peal hiljem vastu minu näoga laps, siis öeldi mulle, et kõik Eestist saadud rakud lähevad välismaale. Ei tea, kas see on siis ainult minu kliiniku eripära või kehtib see kõikides teistes kliinikutes ka, aga loogiliselt võttes ju võiks olla, et kliinikud üle Euroopa vahetavad rakke omavahel, et välistada sugulaste kohtumise võimalus.
Lugesin ka vanavanematega seotud postitusi ja ma siiralt loodan, et tegelikult ei ole nii väiklasi vanavanemaid olemas. Minu esimene laps ei ole minu abikaasa bioloogiline laps, aga teda hoitakse ja armastatakse teistega ämma-äia poolt võrdselt, mitte mingit vahet ei tehta. Kui minu enda lapsed peaksid kunagi saama lapsed, on nad minu lapselapsed ja ma armastan neid, hoolimata sellest, kuidas nad saadud on. Võib-olla leiavad mu lapsed endale pagasiga kaaslase, kasutavad doonoreid, lapsendavad või käivad nõia juures, saavad seemne ja sellest kasvanud lille seest tuleb pöidlasuurune laps, ikka on nad kõik minu kallid lapselapsed!
Minu loovutatud rakkudest saadud lapsi ma enda omadeks ei pea. Minu lapsed on ikka need, kes on minu kõhus kasvanud. Samas kui minu rakusaaja laps soovib minuga kunagi kohtuda, et näha, kellest ta põlvneb, võtan ma ta avasüli oma ellu vastu.
Ma soovin kõigile teile palju edu lapse saamisel!
Tere!
Mina olen munarakudoonor ja tulin seda teemat lugema, et saada aimu, mida mõtlevad ja tunnevad naised, kes on sunnitud kasutama doonori abi.
Kui mina munarakke annetasin ja kartsin, et mulle tuleb tänava peal hiljem vastu minu näoga laps, siis öeldi mulle, et kõik Eestist saadud rakud lähevad välismaale. Ei tea, kas see on siis ainult minu kliiniku eripära või kehtib see kõikides teistes kliinikutes ka, aga loogiliselt võttes ju võiks olla, et kliinikud üle Euroopa vahetavad rakke omavahel, et välistada sugulaste kohtumise võimalus.
Lugesin ka vanavanematega seotud postitusi ja ma siiralt loodan, et tegelikult ei ole nii väiklasi vanavanemaid olemas. Minu esimene laps ei ole minu abikaasa bioloogiline laps, aga teda hoitakse ja armastatakse teistega ämma-äia poolt võrdselt, mitte mingit vahet ei tehta. Kui minu enda lapsed peaksid kunagi saama lapsed, on nad minu lapselapsed ja ma armastan neid, hoolimata sellest, kuidas nad saadud on. Võib-olla leiavad mu lapsed endale pagasiga kaaslase, kasutavad doonoreid, lapsendavad või käivad nõia juures, saavad seemne ja sellest kasvanud lille seest tuleb pöidlasuurune laps, ikka on nad kõik minu kallid lapselapsed!
Minu loovutatud rakkudest saadud lapsi ma enda omadeks ei pea. Minu lapsed on ikka need, kes on minu kõhus kasvanud. Samas kui minu rakusaaja laps soovib minuga kunagi kohtuda, et näha, kellest ta põlvneb, võtan ma ta avasüli oma ellu vastu.
Ma soovin kõigile teile palju edu lapse saamisel!
Suured tänud kõigile Teile kes te olete loovutanud oma munarakke, meie jaoks on see olnud väga oluline, oleme üritanud lapsi saada 8 aastat, annetaksin ka ise munarakke kui saaksin. Loodan, et ühel päeval minu unistus beebist täitub ja seda tänu Teile kallid doonorid, olen Teile väga tänulik, et sõnadesse on seda isegi raske panna.
Aitäh, kallis doonor, tänu teile on võimalus lapsi saada neil, kellel muud võimalused piiratud.
Siin alguses on väga palu sõnavõtte ka nende poolt, kes tegelikult doonoriteed pole pidanud käima ja on lasknud fantaasial lennata, iial ei tea, kuidas nad mõtlevad või tegutsevad, kui tegelikult see hetk käes on.
Minule tundus mingi hetk täiesti vastuvõetamatu ka IVF. No täitsa absurd, eks?! Aga kui järk järgult selguvad, mis võimalused veel on jäänud, siis harjud kõigega. Nii ma nüüd siis olen kandmas oma teist doonorilast.
Aitäh ja suur kummardus teile, kallid doonorid!
Kui saladus pole, siis mis kliinikus teile seda öeldi, et Eesti omad lähevad välismaale? Doonorikaartidel, kus saab doonorit valida olid enamus eestlased.
Aitäh, kallis doonor, tänu teile on võimalus lapsi saada neil, kellel muud võimalused piiratud.
Siin alguses on väga palu sõnavõtte ka nende poolt, kes tegelikult doonoriteed pole pidanud käima ja on lasknud fantaasial lennata, iial ei tea, kuidas nad mõtlevad või tegutsevad, kui tegelikult see hetk käes on.
Minule tundus mingi hetk täiesti vastuvõetamatu ka IVF. No täitsa absurd, eks?! Aga kui järk järgult selguvad, mis võimalused veel on jäänud, siis harjud kõigega. Nii ma nüüd siis olen kandmas oma teist doonorilast.
Aitäh ja suur kummardus teile, kallid doonorid!
Lugesin, et tegutsesid Elites. Kas kasutasid mõlemal korral värskeid doonorrakke? Kui saladus pole, kui vana oled ja miks IVF teha ei saanud?
Kui saladus pole, siis mis kliinikus teile seda öeldi, et Eesti omad lähevad välismaale? Doonorikaartidel, kus saab doonorit valida olid enamus eestlased.
Fertility Clinic Nordic
Doonorit kasutasin, kuna endaomadega rasedused peetusid ja seda ilmselt vigaste rakkude tõttu. Vanust mitu aastat üle 40. Esimesel korral külmutatut. teisel oli ka külmutatu plaan, aga kuidagi klappis nii, et tegime hoopis värske ringi.
Kas mõni aasta peale 40 ilmnes, et peetuvad ja vigased munarakud ja ennem ka lapsi pole?
ega ükski analüüs ei ütle, et jah teie oma rakkudega lapsi ei saa. Lihtsalt kui järjest peetuvad, siis tuleb midagi muud välja mõelda, eriti kui aeg väga tigedalt koputab. Ei tahtnud veel mitmeid aastaid raisata, et äkki üks ikka on OK. Nii see otsus sündis doonori kasuks. Oma rakkudega on ka lapsi olemas.
Äratan unustusehõlma vajunud teema.
Minul on 2 last doonorrakuga. Ei ole kaksikud. 2 aastat on lastel vahet.
Parim otsus minu elus. Ei ole kordagi kahetsenud.
Tegutsesin Elites. Ei saa kuidagi kurta doonorite valiku või üldse millegi üle.
Kas keegi ITK-s kasutanud doonormunarakku?
Mis arvate sellest ?
Mis arvate sellest ?
Mina lugesin sellest jupp aega tagasi Elite lehelt ja pean tunnistama, et just sellest olen saanud julgust doonormunarakkude kasutamiseks. Tegudeni küll pole veel jõudnud. Pean meest veenma, lisaks seljatama oma vanusest tulenevad kõhklused. Ühiskond kahjuks ikka peab 45 aastast sünnitajat väga vanaks…
Ühiskond kahjuks ikka peab 45 aastast sünnitajat väga vanaks…
Mis see ühiskond siia puutub. Emakese Looduse peale pead nördinud olema, et ta, rsk, niimoodi mõelda julgeb.
Systik! Kas sul ei ole enam endal munarakke või proovitud mitu korda ja kehv kvaliteet?
Mul on sama vanus ja küll ei põe mida ühiskond arvab. Tegelikult pole isegi mõelnud sellele, et vbl
liiga vana. Praegu täitsa tavaline IVF itajate kambas 43, 44 ja 45 ja enda munarakkudega. Endal tuli üks viirus vahele ja esimene ivf ebaõnnestus. Proovime kindlasti mõned korrad veel enne kui doonormunarakkude peale mõtlen. Praegu ei taha meest sellest midagi kuulda. Põhjuseks, et siis pole mina jne.
Ma oleks väga tänulik kui keegi muljetaks kes toimetanud ITK või LTK haiglas Tallinnas doonormunarakuga.
Mis arvate sellest ?
Mina lugesin sellest jupp aega tagasi Elite lehelt ja pean tunnistama, et just sellest olen saanud julgust doonormunarakkude kasutamiseks. Tegudeni küll pole veel jõudnud. Pean meest veenma, lisaks seljatama oma vanusest tulenevad kõhklused. Ühiskond kahjuks ikka peab 45 aastast sünnitajat väga vanaks…
Tõstan aktuaalse teema ülespoole!
Palun muljetage kes hiljuti kasutanud munarakke. Kas Eestis ainult eestlaste munarakud? Millise kliiniku olete Eestis valinud ja millistel kaalutlustel?
Kas mõnes kohas saab ka pilte vaadata?
Ise piilun Riia poole praegu, meeldib see, et pole eestlased doonorid.
Ja naised kel doonormunaraku lapsed kasvamas.
Oleks väga tore lugeda ja oleme väga tänulikud kui räägiksite natuke enda emotsioonidest seoses just doonormunarakuga. Endil sama tee algamas aga leian end juba praegu ettekujutatud situatsioonidest kus keegi ütleb oh see laps ju ema nägu, et kuidas ma reageerin teades, et see võimatu või , et kas peaks vanematele lastele rääkima, et see laps on doonormunaraku beebi. Eriti kui veel isad erinevad eelmiste lastega jne, jne.
Mina valisin Elite, kuna seal oli doonorite valik piisavalt suur. Lisaks eestlastest doonoritele on seal ka venelasi, soomlasi, lätlasi, aga nende valik muidugi väiksem ja ei pruugi leida endale sobivate parameetritega. Pilte seal näha ei saanud. Emotsioonidest niipalju, et kuna enda munarakkudega on olnud pikk jada ebaõnnestumisi (vanusest tulenevalt), siis olen ülimalt õnnelik sellise võimaluse üle ja muude mõtetega üldse pead ei vaevagi 🙂
Edu kõigile sel teekonnal!
Tõstan aktuaalse teema ülespoole!
Palun muljetage kes hiljuti kasutanud munarakke. Kas Eestis ainult eestlaste munarakud? Millise kliiniku olete Eestis valinud ja millistel kaalutlustel?
Kas mõnes kohas saab ka pilte vaadata?
Ise piilun Riia poole praegu, meeldib see, et pole eestlased doonorid.
Ja naised kel doonormunaraku lapsed kasvamas.
Oleks väga tore lugeda ja oleme väga tänulikud kui räägiksite natuke enda emotsioonidest seoses just doonormunarakuga. Endil sama tee algamas aga leian end juba praegu ettekujutatud situatsioonidest kus keegi ütleb oh see laps ju ema nägu, et kuidas ma reageerin teades, et see võimatu või , et kas peaks vanematele lastele rääkima, et see laps on doonormunaraku beebi. Eriti kui veel isad erinevad eelmiste lastega jne, jne.
Disclaimer: minul ei ole munarakudoonorlusega kogemusi. Kardan, et praegune elukaaslane ei oleks sellega nõus ka olnud, aga mine sa tea. Alguses arvasin, et ta ei ole IVFiga ka nõus, aga ta tegi nurisemata kõik kaasa. Nii et inimesed üllatavad.
Mina olen alati selle poolt, et olla olukorda arvestades võimalikult aus – siis ei ole endal ka vaja muretseda selle pärast, et äkki tuleb “saladus” välja. No näiteks kui tuleb konservatiivsete vaadetega vanatädi ütlema, et nii ema nägu, siis naerataks ja ütleks ahah või midagi sellist. Nagunii suurem osa inimestest näeb seda, mida tahab näha, ja tavaliselt tahetakse näha, et järeltulija on kellegi nägu, isegi kui ei ole.
Aga lastele küll räägiks nende vanusele sobivalt, et lapsed võivad ilma tulla eri teid pidi, ja nende väike õde/vend tuli natuke teistmoodi kui nemad. Laste maailmapilt kujuneb ju vanemate eeskujul. Mida väiksema “teema” sa ise sellest teed, seda loomulikumalt nad selle vastu võtavad. Ja mida rohkem sellistest asjadest rääkida, seda vähem tabuks need muutuvad. Veel paar aastat tagasi vist räägiti IVFist ka poolsosinal ja häbenedes, aga minu sõprade ringis teadsid kõik, et ma sellega tegelen. Milleks varjata. See on sama nagu raseduse katkemisega – keegi ei räägi, aga kui keegi julgeb mainida, siis tuleb välja, et paljudel on see kogemus kahjuks olemas.
Ja kui lapsel kerkib esile mingi tervisemure, siis on ju eriti oluline rääkida, et tema pere geneetika ei anna siin vastuseid.
Tegelikult läheb laps ikkagi ema nägu ka siis kui ema pole geneetiliselt sugulane ja ka siis kui ema pole rasedust kandnud.
Näoilmeid õpivad lapsed varasest east teiste inimeste käest enda ümber, ehk siis eelkõige sellelt kes teda kõige rohkem kasvatab – kui laps imikust saati kasutab samu miimilisi lihaseid sama moodi kui sina, siis isegi näo kuju ise veidi muutub sinu sarnaseks. Rääkimata sellest et kasutatav miimika ise on sarnane sinu omale.
Viimaste uurimuste kohaselt annab ka kandev ema lapsele geneetilist informatsiooni edasi.
Kas üldiselt on doonormunarakuga õnnestunud kohe?
Kas üldiselt on doonormunarakuga õnnestunud kohe?
Ma 2x teinud ja 2 last olemas
Kas Elites? Kas seal on ka nö patsiendikordinaator kes aitab valida võimalikult sarnase doonori? Kas lapsekesi vaadates näete ka kindlasti mingeid erilisi nüansse mis ei ole Teie mehe ega mehe sugulaste geneetika või kaob see mõtegi selliseid asju otsida last kandes? Kas saab mõlemale lapsele sama doonori? Ilmselt peaks siis võimalusel külmutama embrüod tulevikuks.
Kas üldiselt olete arvamusel, et doonor sai valitud Teie sarnane?
Ma ilmselt paluksin sirget hambumust ja pikki jalgu 🙂
Huvitav kuidas Fertility Nordis on doonoritega või ka Riias…
Lätis on ilusad pikad naised 🙂
Me ei ole veel konkreetse kliiniku kasuks otsustanud, ega doonoritevalikuga tegelenud, loksume mehega psühholoogiliselt lähemale aga otsus on kindlamast kindel.
Kas üldiselt on doonormunarakuga õnnestunud kohe?
Ma 2x teinud ja 2 last olemas
Elites jah. Arst soovitas valikut. Saab ka mõlemale sama doonori, kui erinevad asjad ja võimalused klapivad. Mul ka 2 nö oma last, kes pole põrmugi minu nägu. Samas vanema doonorilapse kohta on nii mõnigi öelnud, et väga minu moodi 🙂
Mõlemad lapsed poisid, et no jummel tänatud, et minu nägu pole 🙂
Seal jalgade pikkust ei olnud kirjas 🙂
Kas Elites? Kas seal on ka nö patsiendikordinaator kes aitab valida võimalikult sarnase doonori? Kas lapsekesi vaadates näete ka kindlasti mingeid erilisi nüansse mis ei ole Teie mehe ega mehe sugulaste geneetika või kaob see mõtegi selliseid asju otsida last kandes? Kas saab mõlemale lapsele sama doonori? Ilmselt peaks siis võimalusel külmutama embrüod tulevikuks.
Kas üldiselt olete arvamusel, et doonor sai valitud Teie sarnane?
Ma ilmselt paluksin sirget hambumust ja pikki jalgu ????
Huvitav kuidas Fertility Nordis on doonoritega või ka Riias…
Lätis on ilusad pikad naised ????
Me ei ole veel konkreetse kliiniku kasuks otsustanud, ega doonoritevalikuga tegelenud, loksume mehega psühholoogiliselt lähemale aga otsus on kindlamast kindel.
Kas üldiselt on doonormunarakuga õnnestunud kohe?
Ma 2x teinud ja 2 last olemas
mina viimati käisin Fertility Clinic Nordicus, seal on ikka mu arust väga lai valik nüüd doonoreid, olen tegelikult ka mõned aastad tagasi sealt abi saanud (mitte doonorrakkudega), aga tol korral ka oli valik minu ees ja siis tookord ei olnud vaja lõpuks munarakku. Kuid nüüd uus käimine ja koordinaator tegeleb ka asjaga. aitavad parameetrite järgi sobivaima valida. ja enamus ikka Eesti doonorid seal, ses mõttes, et ma just uurisin siinse foorumi juttude põhjal neilt ka, et mismoodi siis välismaale doonorid kõik lähevad, ei vasta tõele, ikka mõlemat moodi, et kui doonor ise tahab olla nn mitteanonüümne ja on nõus, et tema rakke vahetatakse ka välismaiste kliinikutega, siis nii ka võib teha, aga Eesti jaoks on nad ka ikka olemas. kuigi, ega ma tea nüüd peensusteni ka. igatahes – meile antud valikust on enamus küll eestlased.
ja veel, suuur tänu sulle, kes sa doonorina kasutasid võimalust ja siin kirjutasid, suur aitäh, see abi on ikka hindamatu. ma sain kliinikus käies nii ka aru, et munarakudoonor.ee kaudu saab ka ühendust võtta, kui soovid doonorit leida.
Tänud vastamast!
Palju hind F C Nordis kokku tuleb värske munarakuga?
Kas Elites? Kas seal on ka nö patsiendikordinaator kes aitab valida võimalikult sarnase doonori? Kas lapsekesi vaadates näete ka kindlasti mingeid erilisi nüansse mis ei ole Teie mehe ega mehe sugulaste geneetika või kaob see mõtegi selliseid asju otsida last kandes? Kas saab mõlemale lapsele sama doonori? Ilmselt peaks siis võimalusel külmutama embrüod tulevikuks.
Kas üldiselt olete arvamusel, et doonor sai valitud Teie sarnane?
Ma ilmselt paluksin sirget hambumust ja pikki jalgu ????
Huvitav kuidas Fertility Nordis on doonoritega või ka Riias…
Lätis on ilusad pikad naised ????
Me ei ole veel konkreetse kliiniku kasuks otsustanud, ega doonoritevalikuga tegelenud, loksume mehega psühholoogiliselt lähemale aga otsus on kindlamast kindel.
Kas üldiselt on doonormunarakuga õnnestunud kohe?
Ma 2x teinud ja 2 last olemas
mina viimati käisin Fertility Clinic Nordicus, seal on ikka mu arust väga lai valik nüüd doonoreid, olen tegelikult ka mõned aastad tagasi sealt abi saanud (mitte doonorrakkudega), aga tol korral ka oli valik minu ees ja siis tookord ei olnud vaja lõpuks munarakku. Kuid nüüd uus käimine ja koordinaator tegeleb ka asjaga. aitavad parameetrite järgi sobivaima valida. ja enamus ikka Eesti doonorid seal, ses mõttes, et ma just uurisin siinse foorumi juttude põhjal neilt ka, et mismoodi siis välismaale doonorid kõik lähevad, ei vasta tõele, ikka mõlemat moodi, et kui doonor ise tahab olla nn mitteanonüümne ja on nõus, et tema rakke vahetatakse ka välismaiste kliinikutega, siis nii ka võib teha, aga Eesti jaoks on nad ka ikka olemas. kuigi, ega ma tea nüüd peensusteni ka. igatahes – meile antud valikust on enamus küll eestlased.
ja veel, suuur tänu sulle, kes sa doonorina kasutasid võimalust ja siin kirjutasid, suur aitäh, see abi on ikka hindamatu. ma sain kliinikus käies nii ka aru, et munarakudoonor.ee kaudu saab ka ühendust võtta, kui soovid doonorit leida.
Ära muretse, laps hakkab nii või teisiti sinuga sarnanema. Isegi kui näoplaan on täiesti teistsugune, siis miimika võtab ta üle sinult ja su mehelt eeldusel, et te last ikka ise kasvatate mitte ei kasuta 24/7 lapsehoidja teenust ????
Mul on laps beebina adopteeritud ja jummala minu moodi on kogu miimika, nagu peeglisse vaataks. Ma väga ei tahaks uskuda, et tänapäeval veel keegi teeb vahet, kas on ikka geneetiliselt oma lapselaps või on võõrast päritolu, eriti veel kui sa ise selle lapse sünnitanud oled.
Lugeda võiks ka geenide mõju inimese elus vms. Olen lugenud et eluteel mõjutab 80% keskkond ja 20% geenid – lõpuks.
Esileht › Rasestumine ja lapse ootamine › Doonormunaraku kasutamine 2019
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.