Teema: Džentelmenid

Ust otse avama ei pea, aga igal juhul mulle meeldib see, kui inimesed seda ust mulle tagaselja kinni ei lajata.

Minule on avatud uksi ja ma ise avan ka teistele uksi, olen ka meestele ust lahti hoidnud, mu meelest on see elementaarne viisakus. Kui näed, et keegi tuleb, siis ei rüsele sisse, nii et uks teise näo ees kinni langeb, vaid ootad.

Autoukse avamist ei pea ilmtingimata vajalikuks, kui just pole libe aeg ja minek kuskile pidulikule sündmusele. Küll aga ootan seda, et autot ei pargitaks selliselt, et minu uks avaneb porilompi.

Mantli selga aitamine mulle pigem ei meeldi. Kui keegi seda teeb, siis viisakalt lasen sel juhtuda, aga ei pea niisugust aitamist vajalikuks. Lapsele aitan jope/mantli selga, kui ta veel väike.

Olen naine, kes sugulist võrdsust peab iseenesestmõistetevaks ja seega ühes teatud FB grupis pidevalt üles tõmmatavat kiunu kohati üsna imestava pilguga vaatab. Samuti seisavad mul absoluutselt kõik tööriistad käes sama hästi kui meestel ja mõned ilmselt kogemuste tõttu pareminigi.

Aga mulle meeldib, kui mõnikord väikseid härrasmehelikke žeste tehakse. Mitte, et ma neid otseselt ootaks. Samas, kui juba teha, siis tehke palun õigesti, kallid mehed. Näiteks kui jõuate ukse ette, mis avaneb väljapoole, siis on korrektne minna ise ees, teha uks lahti ja seda daamile lahti hoida, mitte teda ette suunata ja kuidagi tema selja tagant käega ust üritada lahti ukerdada. Teatri- ja kinosaalis läheb samuti mees enne koha peale, mitte ei suuna naist enda ette. Ja siis asetab ta klapptooli naisele horisontaalasendisse. Üleni paksu paberisse pakitud lilled võetakse kinkimisel paberist välja, kuid osaliselt kimbu ümber asetatud dekoratiivpaberit ei võeta ära. Jne. Jne.

Minu meelest on lasteaeda lapsi viivad isad liiga nendes džentelmeni-stampides kinni – avavad ukse, lasevad oma lapse, minu lapse ja minu sisse ja alles siis tulevad ise… ja loomulikult nende väike laps vaatab paari sammu järel selja taha, ei näe oma vanemat, paremal juhul jääb lihtsalt seisma ja halvemal juhul tuleb lausa nutt peale, lasteaed hommikul mõnelegi piisavalt ebameeldiv koht ilma selletagi, et isa silmist kaoks. Väikelaps ja vanem võiksid ikka koos liikuda, ükskõik, mis soost.

Autoust ei ava, naljaks oleks, kui mee lippaks ümber auto ust avama. Aga muid uksi avab, lasen ees uksest sisse, aitab mantli selga. Sama teevad ka mu pojad.

Dzentenmenlus on komme teistele, nii mulle tundub. Nt aitab mu mees mulle mantli selga restoranis. Aga mitte kunagi kodus, või kui oleme kahekesi. Ega ma seda soovigi. Aga mulle tundub ka endale et väljaspool kodu peab nii tegema. Sama muude kommetega. Nt kodus ma saan ju söödud, et ma ei pane endale rätikut põlvedele, aga restoranis tuleb panna, kui see rätik on. Samuti ei aita mees mul kodus tõmmata tooli laua alt ja istuma aidata, nagu ta restoranis teeb. Ja kui ma kodus avan endale ise ukse , siis väljaspool kodu lasen seda mehel teha.

Mingi veidrik tegutseb siin? Teavitab kõikidest kommentaaridest kui ebasobivatest.

Ei, ma ei joota, et mees jookseks ümber auto uksi avama, see on ülepingutatud ja liiga maneerlik, ka mantli saan ma ise mugavamalt selga (ei hakka õiendama, kui keegi mantlit hoida taha). Aga neid pisikesi asju, mis näitavad, kas mees (ja samuti naine) on mats või hea lastetoaga, on kümneid, alates noa-kahvli hoidmisest kuni reageerimisest konfliktides, kuidas ta räägib teistega ja teistest jnejne. Palju asju annavad kokku üldmulje.

#4236656:

Nt kodus ma saan ju söödud, et ma ei pane endale rätikut põlvedele, aga restoranis tuleb panna, kui see rätik on.

Kui sa kodus riidest salvrätte kasutad, miks siis ei pane? 🙂 Kui ei kasuta, siis kuidas saakski panna?

#4236648:

Kuidas oleks auto ukse avamisega siis kui minnakse koos kodust/kinost/spast või ükskõik kuskohast välja ja jõutakse autoni koos, kas siis oleks ukse avamine ikkagi üleliigne žest või mitte? Märkasin seda hiljuti ja jäi kuidagi silma, sest tihti seda ei ole märganud millegipärast… 🙂

See oleks üleliigne. Kui inimene on terve ja käed vabad, ei ole asju täis, siis oleks liigne teda ümmardada selliselt.

#4236730:

#4236648:

Kuidas oleks auto ukse avamisega siis kui minnakse koos kodust/kinost/spast või ükskõik kuskohast välja ja jõutakse autoni koos, kas siis oleks ukse avamine ikkagi üleliigne žest või mitte? Märkasin seda hiljuti ja jäi kuidagi silma, sest tihti seda ei ole märganud millegipärast…

See oleks üleliigne. Kui inimene on terve ja käed vabad, ei ole asju täis, siis oleks liigne teda ümmardada selliselt.

Vikeseid meeldivaid pisiasju pole kunagi üleliia. Teeb mees neid naisele, teeb naine neid mehele.

Autoukse avamine, kui roolis on mees, pole ka minule vajalik, sest ma eeldan, et autot juhtiv mees on juba salongi enne soojaks lasknud või maha jahutanud, kui ma sisenen. Seega ei, ta ei pea rooli tagant tõusma ja ümber auto jooksma. Küll aga on kena, kui ta teeb seda näitaks taksosse sisenedes. Veendub, et saan mugavalt sisse ja siis läheb teiselt poolt. Tegelikult ma ei teagi ühtki meest, kes seda ei teeks. Või õigemini ju ma ilmselt tean, aga ma ei paigutu nendega ühte taksosse, pole sellist vajadust olnud.
Kui pere auto roolis olen mina, siis avan mina ukse, sest võti on ju minu kotis, ainult mina saan ukse näpuvajutusega lahti.

#4236670:

#4236656:

Dzentenmenlus on komme teistele, nii mulle tundub. Nt aitab mu mees mulle mantli selga restoranis. Aga mitte kunagi kodus, või kui oleme kahekesi. Ega ma seda soovigi. Aga mulle tundub ka endale et väljaspool kodu peab nii tegema. Sama muude kommetega. Nt kodus ma saan ju söödud, et ma ei pane endale rätikut põlvedele, aga restoranis tuleb panna, kui see rätik on. Samuti ei aita mees mul kodus tõmmata tooli laua alt ja istuma aidata, nagu ta restoranis teeb. Ja kui ma kodus avan endale ise ukse , siis väljaspool kodu lasen seda mehel teha.

Mu mees aitab kodus ka mulle mantli selga ja näiteks teretab nii hommikul ärgates kui ka töölt tulles. Ustest esimesena sisse laseb kodus ka, kui uksele koos läheneme.

Mis puudutab rätikut põlvedel, siis see algupäraselt ei olegi ju kahe või ühe inimese argisöömingule mõeldud. Rätiku eesmärk on ju algupäraselt see, et avalikus kohas, pidulikul einel, vastuvõtul või muus pidulikumas seltskonnas ei peaks daam või härra rasvaplekilise peoriietusega ringi liikuma. Äratades nii teiste kohalviibijate tähelepanu ja imelikke pilke. See on vajalik ka kindlustamaks selle inimese enda hea enesetunne, vältides avalikku negatiiivset tähelepanu ja iseenda ebamugavust. Sa ju ei taha endale restoranis heleda kleidi peale kubeme piirkonda kastmeplekki, ega? Kodus hommikusöögilauas pole selle juhtudes ju riiete vahetamine probleem ning nägijaid peale oma lähedaste ka pole. Kusjuures ma tean küllalt inimesi, kes ka kodus just hommikusöögilauas rätikut kasutavad, sest nende komme on einestada juba nn kontorisse mineku rõivastes.

Erand ajalooliselt on vaid need ammused ajad, mil ka kodune rõivastumine võttis tunnikest paar ja kaks toatüdrukut abistama.

Siis oleks juba rohkem nagu põlle vaja, et ka rinnaesine puhtaks jääks süües. Rätist süles jääb juskui väheks.

Igapäevaselt küll auto uste avamist ei soovi. See oleks minu jaoks ok, kui lähen eriti pidulikus riietuses kuhugi.

Kodus ei taha mantli selga aitamist. Restoranis ok.

Ustega on tegelikult nii, kes tahab väga etiketiteadlik olla, et restorani peaks hoopis mees  esimesena sisenema. Muidu on nii nagu mõni irvhammas aasib  – naine tuleb lükata esimesena koopasse kontrollimaks kas seal lõvisid on.  Samuti trepist peaks mees paar sammu ees minema. Tänapäeval seda enamasti ei teata ja mehed, kes tahavad püüdlikult viisakad olla, lükkavad naise alati esimesena igale poole. Aga pole hullu, naised ka ei tea, et ei pea tema alati igale poole esimesena sisse sadama.

Mul on kaks venda, üks neist on alati püüdlikult džentelmen, avab uksed, maksab arve, kui koos sööme või kasvõi käigu pealt tanklast kohvi võtame ja kannab alati ise kotte ja raskeid asju. Samuti parkides alati küsib, kuidas minupoolne koht on.

Teine vend on see, kellega ma võin vabalt koos suruda end uksest läbi. Seda on juhtunud rohkem kui üks kord. Kui söömas käime, siis on arved eraldi või meenutame, kes viimati maksis ja maksame kordamööda. See muidugi on kõik okei minu jaoks. Tean, et naistega, kes pole tema õde, on ta samasugune džentelmen, nagu teine vend. Asjade kandmisega on ka nii, et pole probleem jätta rasked asjad mulle ja siis öelda, et sul on asi kontrolli all. Ta on kohe püüdlikult vähem džentelmen minuga kui kuskil matkame vms – “mine vaata enne, siis ma tean, kas ma tulen” 😀

#4236498:

Mina olen märganud, et just nendel meestel, kes tutvuse alguses või põgusa läbikäimise ajal püüavad endast rõhutatult härrasmehelikku muljet jätta, tekivad hiljem suured suhtumisprobleemid. Näiteks läksin uuele töökohale. Seal torkas silma üks mees, kes rõhutatult hüppas mulle uksi avama, kummardas ja pildus komplimente mu soengu või riietuse kohta. Ma ei pea ennast feministiks ja tänasin, kuid niisugune rõhutatud hüppamine mõjus pisut ülepingutatult ja pani mind end pisut piinlikult tundma.

Ei läinudki kaua aega mööda, kui töökoosolekul esitlesin uut ideed, mille peale toosama härrasmees teiste ees üleolevalt muiates mainis midagi “naiste teistmoodi ajudest”. Mõtlesin, et tal kogemata tuli sihuke pirn suust välja, aga ajapikku selgus, et ta suhtubki naistesse stiilis, et naine on inimese parim sõber. Parima sõbra eest hoolitsetakse, kuid ei võeta teda tõsiselt ja kui see inimese sõber julgeb mingit oma mõtlemist välja näidata, siis tuleb ta paika panna. Õnneks me enam ei ole kolleegid.

Mul sama kogemus. Kahjuks on suguvõsas üks meesterahvas, kes on naiste suhtes vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne. Ja muidugi, ikka seesama suhtumine ka, et naised on lihtsalt niisama, mitte võrdväärsed ja arvestatavad partnerid.

Aga teatud olukordades, just seltskonnas, on ka tema selline, kes hoogsalt “hüppab” ja teeb naistele kauneid žeste. Aga välja ei kuku see sujuvalt ja loomulikult, vaid kõrvaltvaadates kentsakalt.

#4238023:

#4237956:

#4237860:

Samuti trepist peaks mees paar sammu ees minema.

Mind on kõik mehed trepi peal ette lasknud. Mul ilus pepu ja ju neile meeldib vaadata, kuidas ma üles lähen.

Et sulle ka sellised matsid meeldivad. Sellepärast ei lähegi viisakas mees trepist üles naise järel vaid ikka ees ja veendub, et kõik ohutu.

Mis getos sa elad, et trepil mingi oht varitseb? Stjopa vedeleb trepil, oda veenis?

#4238197:

#4238023:

Et sulle ka sellised matsid meeldivad. Sellepärast ei lähegi viisakas mees trepist üles naise järel vaid ikka ees ja veendub, et kõik ohutu.

Ajalooline põhjus siiski pole ohutus, ajalooline põhjus on kaheaspektiline. Esiteks daami kleidi slepp. Teiseks, kui taga kõndida, siis oleks kogemata võinud daami pahkluusid näha, mis mingitel ajastutel olnukd lubamatu.

Ehk teisisõnu, just selleks, et mees su “ilusat peput” ei vahiks.