Kui lapsevanem kirjutab puudumise ja põhjuseks arsti külastus, siis mis põhjuse õpetaja paneb?
Kodune põhjus või tervislik?
Mina isiklikult arvan, et see ei saa olla kodune põhjus. Kuna tegu arstivisiidiga ja seotud tervisega, siis peaks põhjus olema tervislik?
Või kuidas teie arvate?
Või mis valikuvõimalused õpetajal üldse on põhjuste panemisel?
Laps puudus, kuna oli arsti juures? Mismoodi saab siin üldse olla mingit muud põhjust peale tervisliku?
Kodune põhjus – see on mingi perekonnas ette tulev sündmus või olukord, mille tõttu laps ei saa sel päeval koolis olla.
No seda ma imestangi, kuna ekoolis oli märgitud põhjuseks kodune. Laps just alustas kooliteed ja nende õpetaja on ka alles esimest korda klassiõpetaja.
Minu jaoks on arstilkäigud ju alati tervislikud põhjused.
Kui laps on haige, siis ka tervislikud põhjused.
Mina lapsevanemana aga õpetajapoolset ekooli ei näe – et mis variandid neil üldse on põhjuseid märkida?
mul on kolm last ja kõigi õpetajad on alati rõhutanud, et mingeid koduseid põhjusi enam ei ole variandina olemaski. tõsi, kui vanaisa suri, siis oleks küll soovinud koduseid põhjuseid panna puudumistõendisse…
arstilkäik on selgelt tervislik ja nii ma alati kirjutangi. õpetaja jaoks ei ole mingit tähtsust, et laps justnimelt arstil käis, mitte peavalu tõttu ei puuudnud.
Nii palju kui mina mäletan, siis oli puudumine lapsevanema taotlusel või aineõpetaja taotlusel (seal oli siis taga et kooli esindamas olümpiaadil vms). Mingeid tervislikke põhjuseid või koduseid põhjuseid polnud.
Ise kirjutasin küll, et puudub koolist haiguse tõttu või käis muusikakooliga esinemas vms. Vaadata enam ei saa, kõik lapsed juba kooli lõpetanud.
Ma arvan, et õpetaja lihtsalt kogemata pani, et kodused põhjused. See, et võetakse lahti mingi alamenüü ja valitakse sealt põhjuste seast midagi, ei oma mu teada rolli. Vaid tähtis on see, et oleks kirjas: “Puudumine põhjendatud.”
Vaat põhjuseta puudumine oleks jama, see mõjutab tunnistusel hoolsuse hinnet.
Vaid tähtis on see, et oleks kirjas: “Puudumine põhjendatud.”
Just. Mis vahet seal on, kas tervislikel või kodustel põhjustel, kui lapsevanem on puudumist kinnitanud? Siis pole ju niisama popitamine, mis võiks käitumishinnet mõjutada. Ma lubasin oma lastel mõnel päeval niisama koju jääda, kui oli näha, et on kas stressis või väga väsinud ja kui mingeid suuri kontrolltöösid polnud. Juhtus ka, et lapsed olid võistlustel neljapäevast alates ja paar korda käisime ka reisil kooli ajal. Märkisin kodused põhjused ja asi ants. Klassijuhataja teadis ikka, mis täpsem põhjus oli, temaga suhtlesime alati.
No aga minu jaoks on siiski vahe, kas on kodune või tervislik põhjus.
Ja arstilkäik oleks siiski korrektsem õpetaja poolt tervisliku põhjuse alla panna. (Hetkel tundub mulle, et nagu oleks laps niisama ilma põhjuseta puudunud õpetaja arvates).
Kui õpetaja oleks arvanud, et õpilane puudub põhjuseta, siis nii oleks ta ka märkinud.
Variandid, kuidas ta saab puudumised jaotada, määrab kool, ei ole mõtet foorumites lahata, millise sõnastuse keegi märgib. Meil on näiteks lihtsalt “lubatud puudumine”, “põhjuseta puudumine”. Kui lapsevanema tõend on adekvaatne, siis saab ka puudumine põhjendatud.
Päris nõme, et lapsevanemate näol on õpetajal vastas hunnik audiitoreid, kes muudkui iga sõna kallal närivad ja oma personaalseid eelistusi nõuavad. Õpsidel ei ole ju tõesti targemat teha, kui neid nõmedaid tähtinärivaid kirju lugeda. Tasub mõelda, et tavaliselt on klassijuhatajal tegeleda viiekümne lapsevanemaga, kellel on kõigil “oma arvamus” sellest, mismoodi peaks tema oma tööd tegema või kuidas kuskil midagi märkima. Puudumine on põhjendatud, chill.
Õps
Tahtsin ka öelda, et mis vahet seal on – kas kodune või tervislik? Arsti juurde minnakse ka vaktsineerima vms, seega võib vabalt olla n.ö. mittetervislik. Oluline on, et oleks põhjendatud puudumine. Arsti juures ju reeglina tervet päeva ei käi (kui just teise linna ei sõida), siis panen palun lubada 4ndast tunnist, kuna peab minema arstile.
Õpetaja ei pane mingit põhjust, tema paneb, et kas on põhjendatud või mitte. Kui sa ei pane mitte mingit põhjust, siis on põhjendamata, kui mingi põhjus on õigeks ajaks märgitud, siis on põhjendatud.
See, mis põhjusel täpsemalt keegi puudub, võib hakata rolli mängima vaid siis kui lapsel on väga palju puudumisi.
Õpetaja ei pane mingit põhjust, tema paneb, et kas on põhjendatud või mitte. Kui sa ei pane mitte mingit põhjust, siis on põhjendamata, kui mingi põhjus on õigeks ajaks märgitud, siis on põhjendatud.
See, mis põhjusel täpsemalt keegi puudub, võib hakata rolli mängima vaid siis kui lapsel on väga palju puudumisi.
Viimase lause kommentaariks: jah, see võib olla koht, kus võib probleeme tekkida. Teatavasti on üpris paljudes koolides vaikimisi antud ka koolipsühholoogile viimase nõudmisel iga õpilase e-kooli jälgimise õigused. Ja kui nüüd psühholoog märkab, et mõnel õpilasel on “kodusel põhjusel” puudumisi tema hinnangul kuidagi liiga palju, siis võib ta selle lapse n-ö vaibale kutsuda või tema õpetajaga juttu teha.
Ehk siis – õige põhjuse märkimine teiseks võib kaasa tuua lisasekeldusi ja täiendava uurimise.
Mina olen e-koolis näinud nelja puudumise varianti:
– põhjuseta puudumine
– vabandatud puudumine
– kooli esindamine
– haige
Arsti juures käimine on vabandatud puudumine.
Meil on Stuudium. Seal on ainult kas põhjendatud või põhjendamata.
Lapsevanem saab põhjuseks valida erinevaid variante ja ka kirjutada juurde selgituse kui soovib. Õpetaja puudumisi veel lisaks kuidagi eriliselt ei lahterda, on kas roheline: põhjendatud võ punane (põhjendamata).
Kui satub mõni põhjendamata asi sekka, siis seda saab ka tagantjärele ära põhjendada, näiteks kui on hommikul ununenud puudujaks märkida, siis saab ka tagantjärele selgituse anda.
Või kuidas teie arvate?
Savi ei ole või? Põhiline, et oleks põhjendatud puudumine.
Kui lapsevanem kirjutab puudumise ja põhjuseks arsti külastus, siis mis põhjuse õpetaja paneb?
Kodune põhjus või tervislik?
Mina isiklikult arvan, et see ei saa olla kodune põhjus. Kuna tegu arstivisiidiga ja seotud tervisega, siis peaks põhjus olema tervislik?
Või kuidas teie arvate?
Mina arvan, et sa oled üks õnnelik inimene, et sul elus mitte ühtegi probleemi pole ja sa neid ise välja mõtlema pead. Samas su lapse klassijuhataja jälle pole ilmselt väga õnnelik, et ta sinu väljamõeldud probleemidega tegelema peab.
Aga tegelikult ei pea üldse detailselt aru andma, miks laps puudus. Tähtis on see, et lapsevanem on puudumisest teadlik ja on selle ka põhjendanud. Ja selle juures pole üldse oluline, kas “Maril oli palavik 37,5”, “Malle magas esimese tunni sisse” või “Jüri käis vaktsineerimas”.
Õpetaja ei pane mingit põhjust, tema paneb, et kas on põhjendatud või mitte. Kui sa ei pane mitte mingit põhjust, siis on põhjendamata, kui mingi põhjus on õigeks ajaks märgitud, siis on põhjendatud.
See, mis põhjusel täpsemalt keegi puudub, võib hakata rolli mängima vaid siis kui lapsel on väga palju puudumisi.
Viimase lause kommentaariks: jah, see võib olla koht, kus võib probleeme tekkida. Teatavasti on üpris paljudes koolides vaikimisi antud ka koolipsühholoogile viimase nõudmisel iga õpilase e-kooli jälgimise õigused. Ja kui nüüd psühholoog märkab, et mõnel õpilasel on “kodusel põhjusel” puudumisi tema hinnangul kuidagi liiga palju, siis võib ta selle lapse n-ö vaibale kutsuda või tema õpetajaga juttu teha.
Ehk siis – õige põhjuse märkimine teiseks võib kaasa tuua lisasekeldusi ja täiendava uurimise.
See oleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumine, kui mingi asjasse puutumatu osapool juhuslikult õpilaste andmeid näeks. Õpetajad näevad ka ainult oma ainesse puutuvaid andmeid, mitte nii, et kunstiõpetaja vaatab, mis hinded ja tegemised lapsel matemaatikas on.
Õpetaja ei pane mingit põhjust, tema paneb, et kas on põhjendatud või mitte. Kui sa ei pane mitte mingit põhjust, siis on põhjendamata, kui mingi põhjus on õigeks ajaks märgitud, siis on põhjendatud.
See, mis põhjusel täpsemalt keegi puudub, võib hakata rolli mängima vaid siis kui lapsel on väga palju puudumisi.
Viimase lause kommentaariks: jah, see võib olla koht, kus võib probleeme tekkida. Teatavasti on üpris paljudes koolides vaikimisi antud ka koolipsühholoogile viimase nõudmisel iga õpilase e-kooli jälgimise õigused. Ja kui nüüd psühholoog märkab, et mõnel õpilasel on “kodusel põhjusel” puudumisi tema hinnangul kuidagi liiga palju, siis võib ta selle lapse n-ö vaibale kutsuda või tema õpetajaga juttu teha.
Ehk siis – õige põhjuse märkimine teiseks võib kaasa tuua lisasekeldusi ja täiendava uurimise.
See oleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumine, kui mingi asjasse puutumatu osapool juhuslikult õpilaste andmeid näeks. Õpetajad näevad ka ainult oma ainesse puutuvaid andmeid, mitte nii, et kunstiõpetaja vaatab, mis hinded ja tegemised lapsel matemaatikas on.
Nalja teed? Minu lapse koolipsühholoogil on küll tema enese nõudmisel täielik ligipääs kõikide õpilaste e-kooli andmetele! Enamik vanematest seda ei teagi.
Või kuidas teie arvate?
Savi ei ole või? Põhiline, et oleks põhjendatud puudumine.
Jah, meie õpetaja ka rõhutas koosolekul, et oleks vanema poolt kirjutatud, kas tervislikel või kodustel põhjustel. Muud tervise- või pereinfot anda pole vaja.
Jah, meie õpetaja ka rõhutas koosolekul, et oleks vanema poolt kirjutatud, kas tervislikel või kodustel põhjustel. Muud tervise- või pereinfot anda pole vaja.
Mina olen ikka mõnikord kirjutanud selgitusse, mis teema täpsemalt on. Näiteks koroonaajal ma kirjutasin sinna selle, et koroonatest on negatiivne. Ühe korra siis oli ka positiivne eelmisel talvel.
Koduseid põhjuseid ei ole täpsustanud, aga näiteks on meie kodune põhjus olnud see, et mina olen nii paduhaige, et olen lapsele öelnud, et ma keeldub hommikul vara ärkamast ja vajan und. Ta veel algklassides, nii et ise kella peale ei ärka. Seda ma pole kirjutanud, et laps puudub, kuna ema on haige. Aga ta on puudunud ka sel põhjusel mõne korra.
Õpetaja ei pane mingit põhjust, tema paneb, et kas on põhjendatud või mitte. Kui sa ei pane mitte mingit põhjust, siis on põhjendamata, kui mingi põhjus on õigeks ajaks märgitud, siis on põhjendatud.
See, mis põhjusel täpsemalt keegi puudub, võib hakata rolli mängima vaid siis kui lapsel on väga palju puudumisi.
Viimase lause kommentaariks: jah, see võib olla koht, kus võib probleeme tekkida. Teatavasti on üpris paljudes koolides vaikimisi antud ka koolipsühholoogile viimase nõudmisel iga õpilase e-kooli jälgimise õigused. Ja kui nüüd psühholoog märkab, et mõnel õpilasel on “kodusel põhjusel” puudumisi tema hinnangul kuidagi liiga palju, siis võib ta selle lapse n-ö vaibale kutsuda või tema õpetajaga juttu teha.
Ehk siis – õige põhjuse märkimine teiseks võib kaasa tuua lisasekeldusi ja täiendava uurimise.
See oleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumine, kui mingi asjasse puutumatu osapool juhuslikult õpilaste andmeid näeks. Õpetajad näevad ka ainult oma ainesse puutuvaid andmeid, mitte nii, et kunstiõpetaja vaatab, mis hinded ja tegemised lapsel matemaatikas on.
Ah? Psühholoogil on igasugune õigus nendele andmetele ligi pääseda. Meil näeb ka psühholoog kõiki ainepäevikuid, kontakte, puudumisi, märkuseid jms. Vaatavad siis, kui selleks on vajadus. Samas ei huvita psühholoogi mingi suvalise lapse puudumise põhjus. Jälgitakse siis, kui ongi probleem, et laps ei täida koolikohustust ja vanem muudkui põhjendab.
Õpetaja ei pane mingit põhjust, tema paneb, et kas on põhjendatud või mitte. Kui sa ei pane mitte mingit põhjust, siis on põhjendamata, kui mingi põhjus on õigeks ajaks märgitud, siis on põhjendatud.
See, mis põhjusel täpsemalt keegi puudub, võib hakata rolli mängima vaid siis kui lapsel on väga palju puudumisi.
Viimase lause kommentaariks: jah, see võib olla koht, kus võib probleeme tekkida. Teatavasti on üpris paljudes koolides vaikimisi antud ka koolipsühholoogile viimase nõudmisel iga õpilase e-kooli jälgimise õigused. Ja kui nüüd psühholoog märkab, et mõnel õpilasel on “kodusel põhjusel” puudumisi tema hinnangul kuidagi liiga palju, siis võib ta selle lapse n-ö vaibale kutsuda või tema õpetajaga juttu teha.
Ehk siis – õige põhjuse märkimine teiseks võib kaasa tuua lisasekeldusi ja täiendava uurimise.
See oleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumine, kui mingi asjasse puutumatu osapool juhuslikult õpilaste andmeid näeks. Õpetajad näevad ka ainult oma ainesse puutuvaid andmeid, mitte nii, et kunstiõpetaja vaatab, mis hinded ja tegemised lapsel matemaatikas on.
Nalja teed? Minu lapse koolipsühholoogil on küll tema enese nõudmisel täielik ligipääs kõikide õpilaste e-kooli andmetele! Enamik vanematest seda ei teagi.
Kas koolipsühholoog on asjasse puutumatu isik? Samavõrd kui kunstiõpetaja jaoks matemaatika?
Koolipsühholoog nüüd küll vaibale ei kutsu. Sa ikka tead, mida vaibale kutsumine tähendab?
Mõne arvates on koolipsühholoogil tohutu igavus, et analüüsib ajaviiteks koolist puudumisi. Tegelikult on meie koolis nii, et reisimisel, esinemistest, vanaisa matused tuleb etteteatada haigestumisest teatad enne koolipäeva algust. Pikemaks reisiks pead saama eraldi loa.
Mõne arvates on koolipsühholoogil tohutu igavus, et analüüsib ajaviiteks koolist puudumisi. Tegelikult on meie koolis nii, et reisimisel, esinemistest, vanaisa matused tuleb etteteatada haigestumisest teatad enne koolipäeva algust. Pikemaks reisiks pead saama eraldi loa.
Tead, tegelikult ongi tal tohutu igavus. Koolipsühholoogide ühingu üleslöödud pomo käib küll alailma ajakirjanike uste taga kaapimas, et saaks lehes jälle pasundada oma ameti tohutust populaarsusest ja hädaldada, kui “vähe” neid ikka on. Luuletab mingitest kahekuistest järjekordadest koolipsühholoogi juurde jne.
Enda laps ja nende sõbrad räägivad sootuks teistsuguseid jutte. Lapsed kaebavad, et koolis koolipsühholoog käib lastel järel ja lunib, et nood tema juurde jutustama tuleksid. Ja kui keegi talle halastab ja lähebki, siis ei pidavat enam lahti saama tast – trügib kasvõi keset tundi klassi ja tahab last aga jälle enda juurde jutustama. Lapsel jääb kontrolltöö tegemata, peaasi et saaks koolipsühholoogile karjäärivõimalust ja tööd pakkuda. Laps ise enam käia ei soovi ega tunne, et need lobamised talle miskit annaks, aga ära öelda ka ei julge.
Õpetaja ei pane mingit põhjust, tema paneb, et kas on põhjendatud või mitte. Kui sa ei pane mitte mingit põhjust, siis on põhjendamata, kui mingi põhjus on õigeks ajaks märgitud, siis on põhjendatud.
See, mis põhjusel täpsemalt keegi puudub, võib hakata rolli mängima vaid siis kui lapsel on väga palju puudumisi.
Viimase lause kommentaariks: jah, see võib olla koht, kus võib probleeme tekkida. Teatavasti on üpris paljudes koolides vaikimisi antud ka koolipsühholoogile viimase nõudmisel iga õpilase e-kooli jälgimise õigused. Ja kui nüüd psühholoog märkab, et mõnel õpilasel on “kodusel põhjusel” puudumisi tema hinnangul kuidagi liiga palju, siis võib ta selle lapse n-ö vaibale kutsuda või tema õpetajaga juttu teha.
Ehk siis – õige põhjuse märkimine teiseks võib kaasa tuua lisasekeldusi ja täiendava uurimise.
See oleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumine, kui mingi asjasse puutumatu osapool juhuslikult õpilaste andmeid näeks. Õpetajad näevad ka ainult oma ainesse puutuvaid andmeid, mitte nii, et kunstiõpetaja vaatab, mis hinded ja tegemised lapsel matemaatikas on.
Nalja teed? Minu lapse koolipsühholoogil on küll tema enese nõudmisel täielik ligipääs kõikide õpilaste e-kooli andmetele! Enamik vanematest seda ei teagi.
Kas koolipsühholoog on asjasse puutumatu isik? Samavõrd kui kunstiõpetaja jaoks matemaatika?
Minu jaoks küll. Miks peaks tal ligipääs olema kõigi õpilaste andmetele? Kui on konkreetse õpilase kohta infot vaja, saab seda koos põhjendusega klassijuhatajalt küsida. Siinsete kirjelduste järgi tundub, et psühholoog täidab juba klassijuhataja tööülesandeid, vaatab puudumisi ja mida kõike veel. Üldiselt suhtleb probleemide puhul ikka kõigepealt klassijuhataja vanematega, enne kui asjasse üldse spetsialiste hakkab kaasama.
Pikemaks reisiks pead saama eraldi loa.
Misasja?
Ma saan aru, et kooliaasta sees normaalne inimene pikemaid reise ei planeeri, need sätitakse koolivaheaegadele ja mingi kuuks ajaks keegi lõbureisile ei sõida, aga nii need asjad nüüd küll käia ei saa, et kool kas lubab või ei luba inimestel reisile minna. Koolil ei ole mingit voli selle keelamiseks. Rõhutan, et see on siiski tõesti elementaarne, et keegi niisama keset talve mitmeks kuuks lihtsalt soojale maale ei sõida, ilma mõjuva põhjuseta.
Kui selline reis siiski tuleb, mis kauem kestab, siis tuleb kooliga kokku leppida, kuidas sel ajal lapsed õpivad ja kuidas hiljem arvestused ära tehakse. Aga see on kokkulepe ja planeerimine, mitte selline asi, et küsitakse kooli käest luba. Kool ei oma su last. Haridus on kohustuslik, selle eest sa pead ise seisma, et laps õpiks.
Meie koolis ei pea haigustest päev ette teatama. Mis siis teie koolis saab, kui juba eelmisel päeval ei tea seda, et järgmisel päeval haigestub? Meil on küll mõnikord olnud nii, et alles hommikul saame aru, et oioi, kooli küll ei saa minna. Ja on olnud ka selliseid juhtumeid, et kodus pole häda midagi, aga tunni ajal koolis hakkab halb ja ongi haigeks jäänud. Või hakkab halb teel kooli ja siis juba keerab otsa ringi ja puudumisest teatamine toimub alles siis kui koolipäev juba käib. Mis teie koolis siis on see põhjendamata või?
Ja kui ka puudub kellegi matuse tõttu, siis seda muidugi saab varem märkida, aga ei pea kuidagi täpsustama, miks ta sel päeval puudub, valid kodused põhjused. Ja mingi psühholoog ei tule uurima, kas sa vajaksid äkki leinanõustamist, sest sul oli seal kirjas, et vanaisa suri ära…
Eestis on koolist reisi tõttu puudumistega ja üldse koolikorraga väga lõtv.
Hollandis näiteks on õppetöö ajal reisimine keelatud.
Keelust üle astnud vanemaid trahvitakse 100€ päev.
Eestis on koolist reisi tõttu puudumistega ja üldse koolikorraga väga lõtv.
Hollandis näiteks on õppetöö ajal reisimine keelatud.
Keelust üle astnud vanemaid trahvitakse 100€ päev.
Vat ei usu väga, paluks viidet! Tavaliselt on selliste väidete taga mingi keerukam süsteem, millest üks osa rebitakse kontekstist välja ja visatakse kuskile foorumisse.
Teiseks. Isegi kui su jutt tõele vastaks, pole see ju argument Eestil hollandlasi nui neljaks järgi ahvida. Selles sinu Hollandis on narkootikumid legaliseeritud, et siis järelikult peaks Eesti ka sama tegema või? Ja Soomes näiteks on kombeks ajada lapsed kooli juba augusti algul, kas see on argument, et eestlased peavad ka igal juhul samamoodi tegema?
Elagu iga maa ikka nii, nagu õigeks peab, pole mingi üksiku võõra riigi järeleahvimine mingis x-seigas mingi Eesti koolilaste õnnelikkuse valem.
