Tahaksin täielikult lõpetada suhtlemise ühe “sõbrannaga” aga ei tea kuidas ilma, et sellest probleeme ei tekiks, st pärimisi, et miks ja solvumist või kiusu/vaenu õhutamist minu aadressil. Miks? Mind on kogu aeg häirinud tema teatud käitumisjooned – alati kui temaga suhelda, siis ta kelgib ja kiitleb millegagi, ta on taktitundetu, egoistlik, rumal ja tegelikult ka üpris loll. Tema põhiline huvi on klatš, teiste inimeste sopas tuhnimine ja selle najal enda upitamine. See teema mida ta enda huviks väidab olevat, ei huvita teda üldse sügavuti. Kui temaga suhtlemist on siis tavaliselt iga kord käib mul ehmatuse jõnks seest läbi, et kurat, pidin ma seda talle rääkima ja nüüd viimane kord ma vihastasin tema jutu peale. Tõesti on kõrini selle inimese käitumisest. Tahaks kohe ja praegu põhjalikult pikalt saata ilma, et ta minuga rohkem kontakti otsiks aga ta ei saaks aru miks ja mul ei õnnestuks see ilma probleemideta mulle endale. Elu on vastik “tänu” temale.
Teema: Ebameeldiv sõbranna
Oh jumal küll, kui aru ei saa, saada talle selle teema link ja kui ikka ei saa, siis blokid ära. Miks sa nii saamatu oled?
No kui koheselt ei julge lõpetada, ära ise otsi kontakti ja kui tema otsib, võib alati “hõivatud” olla. Kaua ei viitsi kindlasti tõmmelda.
Tahaksin täielikult lõpetada suhtlemise ühe “sõbrannaga” aga ei tea kuidas ilma, et sellest probleeme ei tekiks, st pärimisi, et miks ja solvumist või kiusu/vaenu õhutamist minu aadressil. Miks? Mind on kogu aeg häirinud tema teatud käitumisjooned – alati kui temaga suhelda, siis ta kelgib ja kiitleb millegagi, ta on taktitundetu, egoistlik, rumal ja tegelikult ka üpris loll. Tema põhiline huvi on klatš, teiste inimeste sopas tuhnimine ja selle najal enda upitamine. See teema mida ta enda huviks väidab olevat, ei huvita teda üldse sügavuti. Kui temaga suhtlemist on siis tavaliselt iga kord käib mul ehmatuse jõnks seest läbi, et kurat, pidin ma seda talle rääkima ja nüüd viimane kord ma vihastasin tema jutu peale. Tõesti on kõrini selle inimese käitumisest. Tahaks kohe ja praegu põhjalikult pikalt saata ilma, et ta minuga rohkem kontakti otsiks aga ta ei saaks aru miks ja mul ei õnnestuks see ilma probleemideta mulle endale. Elu on vastik “tänu” temale.
Hakka talle enda loetud raamatutest rääkima ja nende lugemist soovitama. Räägi eranditult ainult ennast huvitavatest asjadest. Teist ei muuda, saad ainult ennast muuta. Vii vestlus järjekindlalt teemadele, mis sind huvitavad. Kui sind ennast ei huvita ka midagi, siis on keeruline loota ,et sõbrannal üldse mingid huvid tekiksid. Nii et hangi omale hobid, huvid, hakka raamatuid lugema ja eranditult räägid ainult neutraalsetel teemadel. Ei mingeid, mida ostsid, kus käisid ja teistest rääkimist. Ehk polegi sõbranna nii lootusetu, äkki arvab tema ka, et sinuga ei saa midagi rääkida ja seetõttu on teemad sellised nagu kirjeldasid. Nii et hangi hobid ja räägi ainult hobidest. Ja kui sõbrannat tõesti ei huvita, siis ta eemaldub ise.
Tahaksin täielikult lõpetada suhtlemise ühe “sõbrannaga” aga ei tea kuidas ilma, et sellest probleeme ei tekiks, st pärimisi, et miks ja solvumist või kiusu/vaenu õhutamist minu aadressil. Miks? Mind on kogu aeg häirinud tema teatud käitumisjooned – alati kui temaga suhelda, siis ta kelgib ja kiitleb millegagi, ta on taktitundetu, egoistlik, rumal ja tegelikult ka üpris loll. Tema põhiline huvi on klatš, teiste inimeste sopas tuhnimine ja selle najal enda upitamine. See teema mida ta enda huviks väidab olevat, ei huvita teda üldse sügavuti. Kui temaga suhtlemist on siis tavaliselt iga kord käib mul ehmatuse jõnks seest läbi, et kurat, pidin ma seda talle rääkima ja nüüd viimane kord ma vihastasin tema jutu peale. Tõesti on kõrini selle inimese käitumisest. Tahaks kohe ja praegu põhjalikult pikalt saata ilma, et ta minuga rohkem kontakti otsiks aga ta ei saaks aru miks ja mul ei õnnestuks see ilma probleemideta mulle endale. Elu on vastik “tänu” temale.
Kaksikute tähtkujust on v?
Lihtsalt ise ei otsi kontakti ja kui tema helistab, räägid lühidalt. Ise ei kutsu kuskile ja kui tema kutsub ei lähe. Jah, see võib võtta pool aastat aega, aga küll siis aru saab ja maha rahuneb.
Sinu sõnastus oma sõbranna kohta oli aga äärmiselt inetu. Ükski inimene ei suuda täita 100% päevast eneseupitamisega. Sinu suhtumine temasse on halvustav, vigu otsiv ja liialdavalt negatiivne.
Mul hetkel sama seis, aga kasutan kaugenemise taktikat, ei helista, ei kirjuta ja olen elu täiesti ringi sättinud, et ei oleks vaja rohkem kontakteeruda.
Minul oli selle “sõbrannaga” selline asi, et ta käitus nii nagu sõber kunagi käituma ei peaks. Aasimine, pidev torkamine, läbi lillede halvasti ütlemine, ootamine, et meil halvasti läheks, minu vanema lapse ahistamine ja pidev mängima surumine temast poole nooremaga. Kui talle otse ütlesin, et miks ta nii teeb, sain vaid süüdistusi, et viga on minus. Klassikaline koolikiusaja oleks ta olnud. Ja viimaseks piisaks karikas sai taas üks tema halvas võtmes torkamine minu aadressil kolmanda isiku juuresolekul ning mul tekkis selline sein ette, et ma ei taha ega suuda antud inimeset enam üldse näha. See polnud sõprus, kui siis vaid kunagi päris alguses, aga viimased aastad küll mitte. Ja tuleb asjal minna lasta ning rohkem mitte venitada. Kui enam ei klapi, siis ei klapi, mõni suhtlus elab oma aja ära ja läheb hapuks ning olengi teadlikult eemaldunud oma perega.
Tahaksin täielikult lõpetada suhtlemise ühe “sõbrannaga” aga ei tea kuidas ilma, et sellest probleeme ei tekiks, st pärimisi, et miks ja solvumist või kiusu/vaenu õhutamist minu aadressil. Miks? Mind on kogu aeg häirinud tema teatud käitumisjooned – alati kui temaga suhelda, siis ta kelgib ja kiitleb millegagi, ta on taktitundetu, egoistlik, rumal ja tegelikult ka üpris loll. Tema põhiline huvi on klatš, teiste inimeste sopas tuhnimine ja selle najal enda upitamine. See teema mida ta enda huviks väidab olevat, ei huvita teda üldse sügavuti. Kui temaga suhtlemist on siis tavaliselt iga kord käib mul ehmatuse jõnks seest läbi, et kurat, pidin ma seda talle rääkima ja nüüd viimane kord ma vihastasin tema jutu peale. Tõesti on kõrini selle inimese käitumisest. Tahaks kohe ja praegu põhjalikult pikalt saata ilma, et ta minuga rohkem kontakti otsiks aga ta ei saaks aru miks ja mul ei õnnestuks see ilma probleemideta mulle endale. Elu on vastik “tänu” temale.
Kaksikute tähtkujust on v?
Jagasin siin just ka oma kogemust ja pean ütlema, et minu vastane ka kaksik.
ta kelgib ja kiitleb millegagi, ta on taktitundetu, egoistlik, rumal ja tegelikult ka üpris loll. Tema põhiline huvi on klatš, teiste inimeste sopas tuhnimine ja selle najal enda upitamine.
Sellise inimesega POLE JU KEERULINE tülli minna.
Korralda mingi lahkarvamus, mine näiliselt endast välja ja “solvu hingepõhjani”.
Ja teata talle KOHE ja emotsionaalselt, et sa ei soovi enam temaga mitte kunagi suhelda ega sõbranna olla.
Kuna tõelist põhjust sa talle öelda ei ütle, siis ütle see “otsitud” põhjus.
Ja nagu sa ütled, tegu on lolliga ja ega tema aru ei saa.
Kui tuleb ukse taha kraapima, siis korrutad sama asja uuesti üle, et jääd omale kindlaks, ei soovi enam kunagi suhelda ja “mis sõnast sa aru ei saanud” jne.
Laimamise vastu pole midagi teha, las laimab.
Ära tee avalikke vigu, millest saaks kinni hakata ja ela võimalikult omaette.
Sinu sõnastus oma sõbranna kohta oli aga äärmiselt inetu. Ükski inimene ei suuda täita 100% päevast eneseupitamisega. Sinu suhtumine temasse on halvustav, vigu otsiv ja liialdavalt negatiivne.
Mul tekkis täpselt sama mulje, kui teemaalgataja juttu lugesin. Väga ebameeldiva, ülbe ja teisi halvustava mulje jätab. Millegipärast arvan, et on ise palju hullem kui see kirutud sõbranna.
Sõbrannaks ei saada üleöö. Samas väidad, et sind “on kogu aeg häirinud tema teatud käitumisjooned – alati kui temaga suhelda, siis ta kelgib ja kiitleb millegagi, ta on taktitundetu, egoistlik, rumal ja tegelikult ka üpris loll.” Ehk siis kuidas see juhtus, et sina, tore inimene, lõid sõbrasuhte inimesega, kes on kogu aeg sind häirinud ja alati nii halb?
Väidad, et “tema põhiline huvi on klatš,” ja samas põed, et “kurat, pidin ma seda talle rääkima.” Ehk siis sina rääkisid talle klatši ja tema rääkis kellelegi edasi?
“Teiste inimeste sopas tuhnimine ja selle najal enda upitamine” – kas sina mitte selle teemaga sedasama ei tee?
“See teema mida ta enda huviks väidab olevat, ei huvita teda üldse sügavuti” – kuidas see üldse sind saab häirida või kuidas sina teada saad, mis teise inimese sees sügavuti toimub?
Kokkuvõttes, vägisi jääb mulje, et näita, kes on su sõber ja ma ütlen sulle, kes oled sina. Ehk et pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.
Ehk siis kuidas see juhtus, et sina, tore inimene, lõid sõbrasuhte inimesega, kes on kogu aeg sind häirinud ja alati nii halb?
Tegu võib ju vabalt olla lapsepõlvest, naabriplikast jne suhtlusega, kus lihtsalt on toimunud lahku kasvamine.
Kas te keegi pole varem kuulnud sellisest asjast?
Ehk siis kuidas see juhtus, et sina, tore inimene, lõid sõbrasuhte inimesega, kes on kogu aeg sind häirinud ja alati nii halb?
Tegu võib ju vabalt olla lapsepõlvest, naabriplikast jne suhtlusega, kus lihtsalt on toimunud lahku kasvamine.
Kas te keegi pole varem kuulnud sellisest asjast?
Inimesed, kes on lahku kasvanud ja ei ela sunniviisiliselt samas leibkonnas, ongi lahku kasvanud ja lihtsalt enam ei suhtle. Sageli ühe poole eestvõtmisel.
ei ela sunniviisiliselt samas leibkonnas,
Seda sõna on siin lehel kasutatud vaid üks kord ja see ainus kord on sinu kommentaaris kell 13:53.
ÕS: leibkond <22i: -konna, -k`onda> ühes leivas olevad inimesed.
Mul oli ka nn “sõbranna”, kellega enam ei suhtle. Meil nägi see asi välja nii, et aastaid saime ilusti ja ilma probleemideta hakkama. Aga siis, kui mul tekkis suhe, tundus, et tema suhtumine minusse muutus. Oli kuidagi jube solvunud, et ma ei tahtnud igat detaili talle jagada, üldse oma suhtest midagi rääkida. Nagu oleks mingi isikliku solvanguga tegu. Minu meelest on suhe lihtsalt kahe inimese vaheline asi ja tahtsingi kõik enda teada jätta. Aga tema oli vist harjunud, et sõbrannad talle kõike pajatavad oma suhetest. Kõik meie suhtlused edaspidi üritas igal võimalikul viisil mu kaaslase peale viia. Igati uurida tema kohta infot, kes, missugune jne. Ükskõik, millest rääkida üritasin. Tundus, et ta on lihtsalt väga kade, sest edaspidi hakkas ka sellist läbi lillede torkamist ja teravusi tulema, poolsolvamisi.
Tal endal polnud ühtki suhet olnud, vaid mingid draamad meestega, keda ta pikema aja vältel oli püüdnud taga ajada, aga midagi ei tekkinud. Mitmeid aastaid kurtis mulle oma meesteseiklusi. Ma ei öelnud ühtki sõna, ei kritiseerinud. Mõttes lihtsalt käis alati, et huvitav, miks ta endale nii teeb.
Kui siis aga jõudis kätte kord, kui mul olid suhtes probleemid ja korra neid talle kurtsin, sain oma koosa kätte. Sealt tuli selliseid teravaid ütlusi, kuidas tema ei jaksa kogu aeg sõbrannade suhete kirumisi kuulda ja mingu ma lahku ära siis, mees ei hooli ju. Igasugu ütlusi tuli talt, väga ülbel kujul, mida poleks temast tõesti kunagi oodata osanud. Ja ütlesingi lihtsalt, et ega me ei pea enam suhtlema. Pole enam sõnagi vahetanud, aastaid möödas. Nii lihtne ongi. Ja mul on hea meel, sest “sõbranna” tegelik olemus tuli välja. Olin enne seda juba pikemat aega tajunud sellist läbi lillede torkamist ja õelust, mis viimaks välja paiskus. Mingi kadedus või alaväärsusetunne tal, ei tea.
Arusaadav, et inimesed ei taha niisama otse ja nö tühja koha pealt teisele öelda, et suhelda enam ei soovi. Kardetakse konflikti, teise reaktsiooni või ei taheta lihtsalt haiget teha.
Siis võidki nn meelega konflikti üles kiskuda.
Vaikselt eemalduda ja ignoreerida oleks kõige mõistlikum. Miks ta peaks sind selle peale laimama hakkama? Ja mida see laim siis sisaldaks? Et oled liiga ülbe/uhke, ei kõlba enam suhelda? No ja siis? Miks teiste inimeste arvamus sulle nii väga korda läheb? Teistele ütledki lihtsalt, et ei suutnud temaga enam suhelda, liiga negatiivne oli.
Sealt tuli selliseid teravaid ütlusi, kuidas tema ei jaksa kogu aeg sõbrannade suhete kirumisi kuulda ja mingu ma lahku ära siis, mees ei hooli ju. Igasugu ütlusi tuli talt, väga ülbel kujul, mida poleks temast tõesti kunagi oodata osanud. Ja ütlesingi lihtsalt, et ega me ei pea enam suhtlema.
Midagi taolist ma silmas pidasin, jah.
Ma lugesin seda ja ma nii samastusin, nagu meil oleks ühine “sõbranna”. Ta sööb lihtalt jõhkralt energiat. Ma mainin ära, et ma olen proovinud temast lahti saada, aga ta alati tuleb tagasi.
Tàpselt samamoodi käitub, temaga ei ole võimalik mitte millegist muust rääkida, kui ainult temast või teistest. Aga enamjaolt ikkagi temast.
Loomulikult olen ma temaga nendest asjadest ka rääkinud, aga enamjaolt ta vihastab minu peale. Kuidas mina võtan kõike hinge jne.
Kui ma teda analüüsinud olen, siis mulle tundub, et ta on lihtsalt tavaline nartsissist.
Aga saadagi pe.rse ja asi ants. Mis sa enam põed, mis ta arvab, või räägib või ütleb?
Lõika lahti, kohe. See on väga oluline, teha see otsus ära ja nii ka toimida. Ütledki, et nii rumala inimesega enam ei suuda suhelda. Milleks sa oma energiat sellise peale raiskad?
Saada pimedasse kohta ja bloki ära. Korras. Elad oma elu rõõmsalt edasi. Ei mingeid süümekaid. Elu ongi selline, et tuleb edasi areneda ja kui keegi saab arengus takistuseks, siis kohe lahti ja minekust. Ei mingi jõlumist.
Teema pealkirjas – vastumeelne sõbranna – on minu jaoks täielik vastuolu. Mismoodi saab nimetada sõbrannaks kedagi, kes on sulle lausa vastumeelne? Mina suhtlen ikka inimestega, kelle põhimõtted, olemus ja eluviis on minu jaoks aktsepteeritavad. Sõbrannatamise eeltingimus on seda enam see, et inimene peab sulle meeldima.
ei ela sunniviisiliselt samas leibkonnas,
Seda sõna on siin lehel kasutatud vaid üks kord ja see ainus kord on sinu kommentaaris kell 13:53.
ÕS: l
eibkond <22i: -konna, -k`onda> ühes leivas olevad inimesed.
Ma tean, mida tähendavad sõnad, mida ma kasutan. Mis probleem sul sellega on?
Ma tean, mida tähendavad sõnad, mida ma kasutan. Mis probleem sul sellega on?
1. Mul probleem puudub, aga TA-l on, sest sa mõtled TA kohta asju välja (leibkond, s.o. elavad koos) ja
2. Sa paraku siiski EI TEA kõikide sõnade tähendust, mida sa kasutad.
Miks sa küsid?
Kas on plaanis pisut areneda? (see oleks ilmselt väga hea mõte)
Mul oli ka nn “sõbranna”, kellega enam ei suhtle. Meil nägi see asi välja nii, et aastaid saime ilusti ja ilma probleemideta hakkama. Aga siis, kui mul tekkis suhe, tundus, et tema suhtumine minusse muutus. Oli kuidagi jube solvunud, et ma ei tahtnud igat detaili talle jagada, üldse oma suhtest midagi rääkida. Nagu oleks mingi isikliku solvanguga tegu. Minu meelest on suhe lihtsalt kahe inimese vaheline asi ja tahtsingi kõik enda teada jätta. Aga tema oli vist harjunud, et sõbrannad talle kõike pajatavad oma suhetest. Kõik meie suhtlused edaspidi üritas igal võimalikul viisil mu kaaslase peale viia. Igati uurida tema kohta infot, kes, missugune jne. Ükskõik, millest rääkida üritasin. Tundus, et ta on lihtsalt väga kade, sest edaspidi hakkas ka sellist läbi lillede torkamist ja teravusi tulema, poolsolvamisi.
Tal endal polnud ühtki suhet olnud, vaid mingid draamad meestega, keda ta pikema aja vältel oli püüdnud taga ajada, aga midagi ei tekkinud. Mitmeid aastaid kurtis mulle oma meesteseiklusi. Ma ei öelnud ühtki sõna, ei kritiseerinud. Mõttes lihtsalt käis alati, et huvitav, miks ta endale nii teeb.
Kui siis aga jõudis kätte kord, kui mul olid suhtes probleemid ja korra neid talle kurtsin, sain oma koosa kätte. Sealt tuli selliseid teravaid ütlusi, kuidas tema ei jaksa kogu aeg sõbrannade suhete kirumisi kuulda ja mingu ma lahku ära siis, mees ei hooli ju. Igasugu ütlusi tuli talt, väga ülbel kujul, mida poleks temast tõesti kunagi oodata osanud. Ja ütlesingi lihtsalt, et ega me ei pea enam suhtlema. Pole enam sõnagi vahetanud, aastaid möödas. Nii lihtne ongi. Ja mul on hea meel, sest “sõbranna” tegelik olemus tuli välja. Olin enne seda juba pikemat aega tajunud sellist läbi lillede torkamist ja õelust, mis viimaks välja paiskus. Mingi kadedus või alaväärsusetunne tal, ei tea.
Arusaadav, et inimesed ei taha niisama otse ja nö tühja koha pealt teisele öelda, et suhelda enam ei soovi. Kardetakse konflikti, teise reaktsiooni või ei taheta lihtsalt haiget teha.
Siis võidki nn meelega konflikti üles kiskuda.
Vaikselt eemalduda ja ignoreerida oleks kõige mõistlikum. Miks ta peaks sind selle peale laimama hakkama? Ja mida see laim siis sisaldaks? Et oled liiga ülbe/uhke, ei kõlba enam suhelda? No ja siis? Miks teiste inimeste arvamus sulle nii väga korda läheb? Teistele ütledki lihtsalt, et ei suutnud temaga enam suhelda, liiga negatiivne oli.
Ega tema nimi L tähega ei ole? Kahtlaselt sarnane kirjeldus
Kui oled julge inimene, lajatad otse näkku ära, miks sa ei taha temaga enam suhelda. Kui sa nii julge ei ole, “kaod” vaikselt ja hakkad ignoreerima. Ise tavaliselt kasutan viimast, sest mulle ei meeldi asjadest otse rääkida.
Algatuseks võiksid asju näha ka sõbranna vaatevinklist. Peamiselt ise püüaksin jälgida, mis olekus ta neid jutte rääkima hakkab. Näiteks kas niisama kohvikus jutu jätkuks või õhtul hilja omas kodus, kas kainelt või purjus peaga. See kõik ju mõjutab, ilma põhjuseta ta neid jutte ei ajaks. Need jutud ja käitumine on tagajärg, aga mis on põhjus? Võiksid talt küsida, kas tal on ikka kõik korras ja kas ja kuidas saad abiks olla. Et sinu poole võib pöörduda, sa aitad, oled toeks. Teinekord on vaja lihtsalt kuulata kui teine auru välja laseb. Püüaksin näha, kuidas sõbranna sellesse konteksti üldse sulandub, mida ta suust välja ajab. Teavitaksin sõbrannat ka sellest, kui ebameeldiv mul on seda kõrvalseisjana kuulata ja kuidas mina ennast tunnen kui tema mulle seda kõike katkematult räägib. Kui sõbranna end ei ava, et mis tegelikult toimub, ja jätkab, minu piire ületades, lähtuksin sisetundest. Piiraksin või katkestaksin suhtluse.
Ma tean, mida tähendavad sõnad, mida ma kasutan. Mis probleem sul sellega on?
1. Mul probleem puudub, aga TA-l on, sest sa mõtled TA kohta asju välja (leibkond, s.o. elavad koos) ja
2. Sa paraku siiski EI TEA kõikide sõnade tähendust, mida sa kasutad.
Miks sa küsid?
Kas on plaanis pisut areneda? (see oleks ilmselt väga hea mõte)
Müstika 🙂
TA-l on, sest sa mõtled TA kohta asju välja (leibkond, s.o. elavad koos)
Sul endal on funktsionaalse lugemisega probleem. Keegi pole öelnud, et teemaalgataja sõbrannaga samas leibkonnas on.
Aga minu meelest on tänapäeval überlihtne sõpradest lahti saada. Enamikel on mingi painav vajadus pidevalt kuskile FB-i või blogisse või kuskile muudkui postitada ja seal oma elu jagada. Aga reaalset kokkusaamist on järjest vähem. Mul oli kord üks sõbranna, kes kahjuks jäi sedasi võõraks – tema hakkas kja hullult blogima, kui see asi moodi läks, ja tal on ka eluaeg olnud hästi suur sõprade ring, nii et tal pmst ei olnud eriti aega enam omavahel kokku saadagi. Kui talle vahel helistasin,e t küsida, kuidas läheb, ütles ta mulle kord, et ah tead, loe mu blogist. No selge. Kui minu jaoks aega pole, siis andke andeks, aga ma ei taha sõpru, kes mul on ainult virtuaalselt. Rohkem mina talle ei helistanud ja tema blogi ei viitsinud ma ka lugeda. Lõpuks kolis ta üldse teise linna, nii et sinnapaika see suhtlus jäi.
Seega – kui sõbrants ei meeldi, siis:
1) ära kunagi ise helsita ega tee ettepanekut suhtlemiseks
2) ära kunagi tema postitustele internetis regaeeri (olgu see siis näguderaamat või messenger või muu virtuaalne keskkond)
3) kui tema helistab, siis ütledki, et tead, mul praegu tööl hullult kiire, ei saa välja tulla, olen jube väsinud
4) võimalusel võid ka rääkida, et sinu mees/elukaaslane tahab sinuga rohkem suhtesse panustada ja et te soovite nüüd mõnda aega rohkem üksteisele pühenduda ja ei käi eriti väljas ega kuskil
Küll varsti kaob see sõpruis iseenesest.
