Teema: Ebameeldivad kogemused teie ja väikelaste suhtes

Ükskord lennukis oli ebameeldiv kogemus, kui eespool istunud naine karjus lapse peale. Lendasin kahe lapsega, kes käitusid viisakalt, aga loomulikult ei olnud 100% vait, suhtlesid omavahel ja minuga. Väiksemal kukkusid paar korda mänguasjad tooli alla ja suurem poiss kükitas, et neid tuua. Selle peale läks üks reisijatest närvi ja käratas lapsele “poiss, sa segad mind! ”. Laps oli ehmunud näoga ja pisar silmis lennu lõpuni. Nüüd paar aastat hiljem ikka vaatab alati, kes tema ees istub ja uurib mulle kõrva sosistades, kas see onu/tädi on kuri.

Mul isiklikult just nagu väga pole midagi olnud. V.a ehk siin Perekoolis, kus ma kord mingis teemas täiesti muuhulgas ja kõrvalise asjana mainisin, et mul väikelaste emana on mugav kullerteenust kasutada vmt. Igatahes täiesti asi, kus mu lapsed sisuliselt kohe üldse asjasse ei puutunud ega nende omadused, käitumine vmt absoluutselt jutuks ei tulnud, samuti ei nõudnud ma endale laste tõttu mingeid eeliseid või õigusi. Ning siis kargas välja keegi tüüp, kellele mu postitus ei meeldinud, ning nimetas mu lapsi “kasvatamatuteks väntsakateks”. Lihtsalt, asja ees, teist taga.

Aga üldisemalt … Ühes Pirita ja Viimsi kandi FB-grupis võttis keegi kord üles teema, et küll on Stroomi rannas lastele toredad atraktsioonid, miks Pirital ei võiks ka olla. Ja siis sellele vastu teatas keegi umbes, et tänan, ei, niigi olevat kõik kohad laste kära, kiljumist ja jooksmist täis, tahaks kuskil neist lastest rahu saada ja sõitkugi titemammad parem Stroomi randa ja käratsegu oma lastega seal. Ning sellele postitusele oli veel hulk meeldimisi pandud teiste grupiliikmete poolt. Vat see on küll meelde jäänud, et kuidas saab lapsi nii vihata — ma saan hästi aru, et nihelev ja häälitsev laps on teatris või kontserdil häiriv, aga et suvel rannas ka enam ei tohiks nagu lapsed käia?! No sorri, see enesekesksus ületas omakorda minu mõistmise piiri.

Mu õel on ATH laps ja mul on õest nii kahju, sest püsimatu ja reegleid eitava lapse pärast on ta nii palju kommentaare saanud.  Isegi nt isa sünnipäeval kui laps oli umbes kahene ja ei kuulanud sõna ning üks sugulane kommenteeris, et lapsel on lastud liiga palju oma tahtmist saada.

#3923711:

Mu õel on ATH laps ja mul on õest nii kahju, sest püsimatu ja reegleid eitava lapse pärast on ta nii palju kommentaare saanud. Isegi nt isa sünnipäeval kui laps oli umbes kahene ja ei kuulanud sõna ning üks sugulane kommenteeris, et lapsel on lastud liiga palju oma tahtmist saada.

Selleks ei pea ATH lapsgi olema. Mu enda õde koguaeg kommenteerib, kuidas ma luban lastel jonnida – aga mida ta ei märka, et lapsed jah, jonnivad, aga tahtmist ikka ei saa. Sellepärast jonnivadki 😀 Aga ju ta on ära unustanud oma laste jonni, kuna sellest vanusest väljas – jonn on asendunud ülbitsemisega. Aga ma ei teagi, mida ta ootab, et annan lastele järele või annan peksa?🤔

Ja siis üks sugulane koguaeg kommenteeris mu laste kehva toitumist, et kuidas peab eeskujuks olema jne (meil tglt väga tervislik toitdulaud koguaeg, aga lastele ei sobi). Nüüd on endal 3. laps, 4aastane ja hommikuti sööb Põnni beebide purgiputru, et ta “midagi ometi sööks” 😀 Viimased 1,5 aastat pole ühtki kommentaari mu laste söömise teemal olnud

Üks kõige ebameeldivam oli bussis, kui ütlesin lapsele, et vajutame nuppu, kui maha tahame minna, laps sai valesti aru ja vajutas üks peatus liiga vara. Siis üks meespensionär hakkas võtma, et mis sa mängid nuppudega, kui maha minna ei taha, lastakse kõike teha jne. Teine vanem mees hakkas siis last kaitsma, et mis sa kohe õiendad, laps kogemata tegi ja mina ütlesin ka, et see oli tegelikult minu süü, laps sai minu jutust valesti aru. Laps oli üsna ehmatanud (pole harjunud võõraste vanainimeste ninnakargamisega) ja mul endal oli paha tunne, sest mina ise ütlesin lapsele liiga vara, võõras liin ja isegi ei tulnud meelde, et meie peatusest enne veel üks peatus on. Mulle jäi pikalt meelde, lapsele vast mitte õnneks.

Aga üldiselt saame laste käitumise järel kiita, alles hiljuti lennukis öeldi, et nii taskaalukad, viisakad ja vaikselt oskavad olla.

#3925943:

mingi 40+ naine

Lugu sobib teemasse, aga see vanuse mainimine pidi vist näitama, et ütleja üks vanamutt oli? 🙂
Vana ise oled ka?

#3925997:

mingi 40+ naine Lugu sobib teemasse, aga see vanuse mainimine pidi vist näitama, et ütleja üks vanamutt oli? 🙂 Vana ise oled ka?

Või justnimelt taheti mõista anda, et ütleja oli küllalt noor, et mäletada väikelapse käitumist, mitte kibestunud vanamoor veel (neidki jääb õnneks järjest vähemaks).

#3921980:

Ei. Vastupidi, mu meelest on Eesti täitsa “välismaa”, pigem ei lähe nädalat nii mööda, et keegi võõras mu lastele või nende kohta midagi positiivset ei ütleks.

Minu lapsepõlves olid küll mõned mutid kurjad ja ei sallinud lapsi, sõltumata sellest, mida need tegid või ei teinud või kas neid kuulda oli või ei olnud.

Sama siin. Ei ole keegi laste kohta halvasti öelnud – nii et ei saa vist kurta? Ükskord, kui mu vanem laps oli vanaemaga (ta oli võis olla 3-4a siis), hakkas üks venekeelne naine last kiitma ja andis tüki rabarberikooki ka.

Üks tobedavõitu juhtum siiski on. Nimelt, lükkasin beebivankrit ja hakkasin ühest kõnniteel vastu tulnud vanemast mehest (kes käis keset kõnniteed) mööda keerama paremalt. Ruumi oli piisavalt, nii et mööduda oli võimalik inimest riivamata mõlemalt poolt. Mingit probleemi ma ei näinud. Mees aga heitis vihase pilgu ja küsis pilkava tooniga: “Mis, sealt Inglismaalt olete või?”. Esimesel hetkel ei saanud midagi aru, siis taipasin, et etteheide tehti, kuna vanamehe arvates ma oleks pidanud liikuma vankriga paremas kõnniteeteeservas ehk mööduma temast vasakult. Oleks minu poole pöördutud sõbralikumalt, siis ehk oleks isegi arutlenud. Aga selline sapine ja üleolev hääletoon – võeh! Ma ei öelnud ühtegi sõna, lihtsalt panin kiirema käigu sisse ja eemaldusin.

#3928326:

#3926701:

Mees aga heitis vihase pilgu ja küsis pilkava tooniga: “Mis, sealt Inglismaalt olete või?”.

Oleks võinud naeratades küsida “Sorry, what?”

Või siis sõbralikult küsida vastu, aga kas teie olete paraadil, et keset teed käite 🙂

#3926054:

#3925997:

mingi 40+ naine Lugu sobib teemasse, aga see vanuse mainimine pidi vist näitama, et ütleja üks vanamutt oli? 🙂 Vana ise oled ka?

Või justnimelt taheti mõista anda, et ütleja oli küllalt noor, et mäletada väikelapse käitumist, mitte kibestunud vanamoor veel (neidki jääb õnneks järjest vähemaks).

Siin on teema, et lastesse suhtutakse halvasti – aga teie ise? Et 40+ on juba  kibestunud vanamoor jne.

On küll ette tulnud, ebaviisakad on olnud peamiselt lapsesaamise east väljas olevad vanemad naised. Mõni kipub last ninnunännutama ja mõni on vastupidi üleolev ja teeb kohatuid kommentaare valjuhäälselt. Samuti ei mõista ma seda lasteaias kõigi rühma laste sünnipäevadele kutsumist, kui kutsuja vanemad minuga isegi tere ei suvatse vahetada või teretab ema ja isa mühkab midagi ütlemata mööda.

#3935313:

#3935200:

Samuti ei mõista ma seda lasteaias kõigi rühma laste sünnipäevadele kutsumist, kui kutsuja vanemad minuga isegi tere ei suvatse vahetada või teretab ema ja isa mühkab midagi ütlemata mööda.

Aga lapse sünnipäev on ju lapse/laste jaoks, mitte nende vanemate sõpruse järgi.

Ma ju räägin, et kutsunud on lapsed, kes ei ütle lapsele rühmas teregi. Rääkimata mingist suhtlemisest või koos mängimisest, ammugi sõprusest. Samamoodi ei tereta mind nende vanemad.

#3935324:

Ma ju räägin, et kutsunud on lapsed, kes ei ütle lapsele rühmas teregi.

Ei sa enne seda ei rääkinud, vaid ütlesid et vanemad ei ütle sulle tere.

Ma toon vastupidise näite- töötan restoranis, kus enamus kliente on lastega pered. Ja siis arvatakse, et kui su laps mööda restorani saali jookseb ja kilkab ja võõraste inimeste laudades käib saia võtmas, siis see on okei. Vanemad näevad seda ja heldinult naeravad?! Meil on ka kliente ilma lasteta ja nende jaoks on see ebameeldiv kogemus. Lapsi ei keelata üldse, justnimelt lubatakse karjuda ja röökida nii, kuidas laps soovib. Ja siis mina käin päris tihti vanematelt palumas, et kutsuksid lapsi korrale- ei lubaks neil röökida täiest kõrist üle restorani saali või loopida mänguasju meie mängutoas. Ja selle peale mulle nähvatakse, et jube lastesõbralik koht küll???! 😀 Ma päris tihti küsin siis vastu, et teil enda kodus ka elamine segi pekstud, sest lastele meeldib jah? Siis vaadatakse, et ma olen maailma ebaviisakam inimene, aga tõesti. Käitumisreegleid peaks ikka hakkama lastele õpetama varakult, et neist ka tulevikus intelligentsed käitumisnormidele kohased inimesed kasvaksid. Kahjuks on aga näha, et väga suurel osal on nendega väga halvasti. Kahjuks.

P.S. ma olen väga lapsesõbralik inimene ja ma kiidan alati lapsi, kui nad on viisakad ja lohutan kui nad on kurvad. Aga kui mingi 6aastane täie mõistuse juures laps lihtsalt suvaliselt röögib avalikus kohas ja vanemad arvavad, et see on okei, siis vabandust. Matsid kasvatavadki matse.