Esileht Pereelu ja suhted Ebaõiglane füüsiline karistamine, mälestused lapsepõlvest?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 130 )

Teema: Ebaõiglane füüsiline karistamine, mälestused lapsepõlvest?

Postitas:

mina olen lapsena harva päris vitsa saanud. vitsa või laksu saamisest palju-palju alandavam on minu jaoks alati olnud nurgas seismine. meie peres kaasnes sellega muidugi veel alandavam nõue tulla nurgast välja \”hea näoga\” ja kohustus vabandada ja kohe rõõmus olla. aga seista nurgas, kui kõik käivad mööda ja näevad, vanemad õde-vend veel salaja parastades … kümme korda ennem eelistasin ma saada nähvakat vastu kintsu või tagumikku, et ruttu põgeneda peitu oma haavu lakkuma. enamasti meie kodus riieldi ja kärgiti.

korraliku keretäie olen saanud kodust ilma ütlemata ära minemise eest. olin 6aastane ja siis ma sain nii et tolmas. täiskasvanuna saan aru, et peamine vitsa andmise põhjus sellises situatsioonis on lapsevanema eelnev hirm lapse elu ja tervise pärast, aga lapsele peab olema ükskõik mis hinnaga selgeks tehtud, et luba küsimata kodust ära kolama ei minda. minu abikaasa sai koos vennaga tõsise keretäie isa käest, kui nad salaja lõket tegid.

on teemasid, kus laps peab kuuletuma vastuvaidlematult ja nendest piiridest teadlikult üle astumise puhul on füüsiline karistus omal kohal, kui lihtne keeld ja seletamine ei aita.

olen ühe korra saanud isalt kõrvakiilu enda arvates täiesti teenimatult. see oli teismeliseeas, 15a. ema nokkis ja narris mu kallal järelejätmatult mingil teemal nii et läksin endast välja ja karjusin talle \”mine persse\”, mille peale isa, kes kogu eelnenud tsirkust ei kuulnud, lendas kohale ja lajatas mulle kõrvakiilu. eks ema vist pärast tegi talle selgeks, et ta ise oli olukorras sama palju süüdi, igatahes isa hilisemast käitumisest tol päeval paistis selgelt välja kahetsus. aga vaat sõnad üle huulte ei tulnud.

olgu öeldud, et riidlemisest ja füüsilisest karistamiest palju enam närib mu hinge see, et mu vanemad mind ei kaitsnud koolikiusamise eest, et nad ei jaganud mulle hellust ei sõnades ega füüsiliselt. üksikud pepulaksud või suure sigaduse eest saadud keretäis ei kaalu iial üles muidu armastavat ja hella suhet lapsega. need, kes väidavad vastupidist, on muude probleemidega kimpus ja klammerduvad selle ühe episoodi külge, et seletada sellega oma misiganes negatiivseid tundeid või emotsioone, läbikukkumisi või saamatust.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 06.06 11:10; 06.06 12:24; 06.06 13:41; 06.06 14:51; 06.06 14:54; 06.06 15:12; 06.06 16:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen lapsena korduvalt rihma ja vitsa saanud, aga k~ik korrad olid ka asja eest ning viha või vimma vanemate peale ei pea.

Näiteid:

Olin siis ca 5-6 aastane, vend aastake noorem. Elasime külakeses, kus kõik tundsid kõiki. Kord ilmus sinna mingi mees, kes ühe külaelaniku juurde üsna kauaks peatuma jäi. Oli selline 35-40-ne aastane mees. Hirmsasti meeldis talle just väikeste lastega mängida. Ühel päeval kutsus ta mind ja mu venda ja paar sama vana last veel kaasa ja viis meid kodust ca 20 km kaugusele veekogu äärde ujuma. Veetsime seal terve päeva. Kui koju jõudsime, olid vanemad murest hullumas, politseigi vist oli jalgele aetud. Ega keegi meist ju kodus sõnagi mineku kohta ei öelnud. Vot siis saime vennaga nii, et istuda ka ei saanud paar päeva.
Nüüd, palju palju aastaid hiljem sain teada, et mees oli äsja vanglast vabanenud pervert. Vanemad muidugi teadsid seda juba tol korral.
Õppetund oli korralik: iial ei lahkunud ma kodukülast ilma oma vanemateta või siis alati ütlesin, kuhu lähen ja kuna tulen.

Ka teised korrad olid umbkaudu sama tõsised.

Oma lapsi löönud ei ole. Siiani oleme suutnud asjad ka sõnadega selgeks teha.
Aga kui nad peaksid umbes samasuguste sigadustega hakkama saama, siis kes teab, milline on reaktsioon.[/tsitaat]

minu jaoks absoluutselt arusaamatu.
lapsi ei keelatud perverdiga suhtlemast, küll aga nüpeldati lapsed selle eest läbi, et vanemad oma lapsi ennetavalt kaitsta ei osanud.
vanemad elasid teie peksmisega välja omaenda hirmu ja süütunnet.

muidugi ei saa eeldada, et lapsene niimoodi arutleda mõistaks. aga täiskasvanuna ma sellistest karistustest aru ei saa.

ka minu vitsakorrad on olnud üsna samast mastist. lapsevanemana mõistan ma oma vanemate taolist käitumist aina vähem ja vähem.

kui minu oma tütar algkooliealisena peale kooli koju ei ilmunud, see oli enne üleüldist mobiiliajastut, kui kogu pere ja tutvuskond jälgede ajamisega tegeles ja kui laps hilisõhtul lõpuks koju jõudis, siis olin õnnest, tänu- ja kergendustundest oimetu, ei suutnud tema kallistamist lõpetada.
ning siis võtta vits ja nüpedada last \”nii, et istuda ka ei saa\”…?

mõistetamatu!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 06.06 11:19; 06.06 13:26; 06.06 14:39; 06.06 15:10; 06.06 15:28; 06.06 15:49; 06.06 16:07; 15.06 08:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]antimode kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ausalt, keretäis on vaimse vägivalla kõrval tühiasi. [/tsitaat]
Iga füüsiline karistus on paratamatult ka vaimne vägivald. Füüsilise karistuse mõte on sisendada hirmu. Küll hirmu teo ees, mitte vanema ees, aga väike laps ei pruugi osata neid kahte asja hästi eraldi näha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 05.06 15:49; 05.06 16:10; 05.06 19:47; 06.06 11:49; 06.06 14:20; 06.06 17:08; 07.06 15:26; 07.06 16:26; 07.06 18:03; 11.06 17:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kägu | 06/06/2012 11:46 postitus pani mind mõtlema, mil määral on ühiskondliku arvamuse kohaselt laps oma vanemate oma ja mil määral ühiskonna oma st üksikindiviid oma vääramatute õiguste ja kohustustega. mitte keegi ei kergita kulmu, kui passiivselt rassistlike vaadetega lapsevanem kasvatab oma last passiivselt rassistlikus vaimus või kui teatud usulahku kuuluv lapsevanem keelab lapsele nt vereülekande, sünnipäeva pidamise ja jõulukingid. või sisendatakse poegadele maast-madalast suhtumist, et tüdrukud on ainult poiste teenimiseks. olla ainsana kollektiivis väga erinev on sotsiaalsete tagajärgede mõttes vägivald oma lapse vastu, mille lapsevanem surub peale oma parema äranägemise järgi. füüsiline karistus on väike osa kõigest, mida küsitavat või kahjustavat saab lapsele teha.

lapsel puudub valiku- ja otsustusõigus väga paljudes asjades ja tema maailmataju on puudulik tänu vähesele elukogemusele. kasvõi seesama salaja lõkke tegemise näide. lapsed teavad, et tikke võtta ei või, tikke süüdata ammugi mitte ja igasugune tuletegemine on keelatud. teadis mu abikaasa siis ka, et maja võib põlema minna. aga eks keelatud vili ole magus ja uudishimu on suur. lapse uudishimul võivad olla väga hullud tagajärjed nagu surm või kodu kaotus, aga nii abstraktseid asju väiksed lapsed enamasti ei mõista. küll aga mõistavad nad hästi konkreetset valu konkreetsel kehaosal konkreetse teo eest. las senikaua hoiab kasvõi hirm karistuse eest, kuni tuleb mõistus ja arusaamine, miks mõni keeld on jäigemast jäigem.

füüsilise karistuse keelamine on võetud ette ikka nende lapsevanamate pärast, kes oma lapsi siniseks ja vigaseks peksavad, mitte nende pärast, kes oma lapsele on ladunud loetud arvu pepulakse või ühe korra vitsa andnud.

esimeses postituses toodud tapeediloo eest oleksin mina vist ka laksu saanud või vähemalt kõvasti kärkida. on olukordi, kus lastele asendustegevuse pakkumine on raskendatud ja vanema pakutud võimalikud asendustegevused lapsi ei huvita. ja samas on need olukorrad, kus ka laps peab andma oma panuse (antud juhul siis mitte jooksma), et kõik õnnestuks. väga paljud vitsavastased kommenteerijad kipuvad unustama, et peres tuleb aegajalt seada karja huvid (tapeedi panek) kõrgemale kui indiviidi huvid (lapse jooksulust).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 06.06 11:10; 06.06 12:24; 06.06 13:41; 06.06 14:51; 06.06 14:54; 06.06 15:12; 06.06 16:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ju ütlengi, et täiskasvanu ja laps ei ole võrdsed inimesed. Üks on oma arengus ikka palju maas. Kui täiskasvanud ei saa oma asju lahendatud, siis ülemus lõpuks lasebki alluva lahti (=korralik keretäis) või kui tegemist on võrdsel positsioonil olijatega, siis kutsutakse kõrgem ülemus vahekohtunikuks.
Ja veel, täiskasvanute omavahelised võimumängud võivad olla palju julmemad, kui üks aus keretäis.[/tsitaat]
jah, meil on kollektiivis naine, kes aina vaidleb. vaidleb ka töökohustuste täikmise üle. me oleme olnud kannatlikud, üritanud et ta saaks aru mida peab tegema. aga nüüd lastakse ta lahti. milleks meile selline töötaja. niigi on töö pingeline, raiska närve ja aega ka töökaaslasega konfliktide peale ja selle peale, et tuleb ta töö ära teha.
kui laps aina vaidleb ja oma kohustusi ei täida, ei saa teda aga lahti lasta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 04.06 18:02; 04.06 18:47; 04.06 23:35; 05.06 21:07; 06.06 12:55; 06.06 13:40; 06.06 14:59; 06.06 15:15; 06.06 15:20; 06.06 15:34; 07.06 16:09; 07.06 17:53; 10.06 13:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

sa arvad et see mõjub. mu laps kes on nüüd 12 ütleb selle peale \”suva\”. ta ongi juba harjunud vähesega läbi ajama. kõige nõmedam telekakeelu juurs oli see et mees oleks tahtnud vaadata peale tööd telekat. aga ei saa. ma nagu oleks meest kasvatanud. laps leidis endale ikka tegevust ja oli koguni uue kogemuse üle rõõmus, et elu telekata on palju huvitavam. nii palju asju jõuab teha. ja taskuraha… milleks see, kui süüa ja juua saab kodust. ei ole siis ei ole. ta oskab suurepäraselt tulla välja väga väheste hüvedega, elu on õpetanud teda. [/tsitaat]

tead, mulle näib selline laps arukam kui tema vanemad. isas ei leia endale ilma telekata mingit tegevust?
tegelgu lapsega, ehk pole siis vajagi karistamise üle probleemitseda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 06.06 11:19; 06.06 13:26; 06.06 14:39; 06.06 15:10; 06.06 15:28; 06.06 15:49; 06.06 16:07; 15.06 08:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ju ütlengi, et täiskasvanu ja laps ei ole võrdsed inimesed. Üks on oma arengus ikka palju maas. Kui täiskasvanud ei saa oma asju lahendatud, siis ülemus lõpuks lasebki alluva lahti (=korralik keretäis) või kui tegemist on võrdsel positsioonil olijatega, siis kutsutakse kõrgem ülemus vahekohtunikuks.
Ja veel, täiskasvanute omavahelised võimumängud võivad olla palju julmemad, kui üks aus keretäis.[/tsitaat]

Just üks on argengus maas. Sinu jutu puhul jääb küll mulje, et täiskavanu on alaarenenud. Sest muul moel kui endast väiksemale kallale minnes ei suuda ta olukorda enda kasuks pöörata.
Ja see kommentaar tapeediloos: vanematel pole aega lapsele seletada… Vanemad siiski võiks võtta selle aja, et lastele maailmaasju seletada, mitte et vitsaga tummaks ja küll siis katse eksituse meetodil lapse jaoks selgub kuidas asjad maailmas käivad…

Uhh, kui palju jäledaid inimesi ikka olemas on!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 04.06 15:17; 04.06 15:57; 04.06 20:30; 05.06 13:58; 05.06 20:46; 06.06 13:29; 06.06 13:33; 07.06 12:33; 07.06 22:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen lapsena korduvalt rihma ja vitsa saanud, aga k~ik korrad olid ka asja eest ning viha või vimma vanemate peale ei pea.

Näiteid:

Olin siis ca 5-6 aastane, vend aastake noorem. Elasime külakeses, kus kõik tundsid kõiki. Kord ilmus sinna mingi mees, kes ühe külaelaniku juurde üsna kauaks peatuma jäi. Oli selline 35-40-ne aastane mees. Hirmsasti meeldis talle just väikeste lastega mängida. Ühel päeval kutsus ta mind ja mu venda ja paar sama vana last veel kaasa ja viis meid kodust ca 20 km kaugusele veekogu äärde ujuma. Veetsime seal terve päeva. Kui koju jõudsime, olid vanemad murest hullumas, politseigi vist oli jalgele aetud. Ega keegi meist ju kodus sõnagi mineku kohta ei öelnud. Vot siis saime vennaga nii, et istuda ka ei saanud paar päeva.
Nüüd, palju palju aastaid hiljem sain teada, et mees oli äsja vanglast vabanenud pervert. Vanemad muidugi teadsid seda juba tol korral.
Õppetund oli korralik: iial ei lahkunud ma kodukülast ilma oma vanemateta või siis alati ütlesin, kuhu lähen ja kuna tulen.

Ka teised korrad olid umbkaudu sama tõsised.

Oma lapsi löönud ei ole. Siiani oleme suutnud asjad ka sõnadega selgeks teha.
Aga kui nad peaksid umbes samasuguste sigadustega hakkama saama, siis kes teab, milline on reaktsioon.[/tsitaat]

Kui vanemad teadsid, et mees on pervert, miks nad teid siis ei hoiatanud!!!? Selle asemel et kõrgendatud ohutusmeetmedkasutusele võtta ootasid vanemad ära kuni juhtus nende jaoks hirmuäratav olukord ja selle eest veel nuhtlesid lapsi….

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 04.06 15:17; 04.06 15:57; 04.06 20:30; 05.06 13:58; 05.06 20:46; 06.06 13:29; 06.06 13:33; 07.06 12:33; 07.06 22:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

tead, mulle näib selline laps arukam kui tema vanemad. isas ei leia endale ilma telekata mingit tegevust?
tegelgu lapsega, ehk pole siis vajagi karistamise üle probleemitseda.[/tsitaat]
kujuta nüüd ette isa tundeid. oled päev läbi tööl olnud. tuled õhtul,20.00 koju. sööd. oled väsinud. EI TAHAGI ENDALE TEGEVUST LEIDA!. õpid lapsega, kes nagunii ei viitsi õppida, kontrollid üle. ja kui lõpuks on lapsega õpitud, vaieldud, seletatud. siis ei saa isegi mitte puhata, et telekat vaadata.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 04.06 18:02; 04.06 18:47; 04.06 23:35; 05.06 21:07; 06.06 12:55; 06.06 13:40; 06.06 14:59; 06.06 15:15; 06.06 15:20; 06.06 15:34; 07.06 16:09; 07.06 17:53; 10.06 13:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
Kui vanemad teadsid, et mees on pervert, miks nad teid siis ei hoiatanud!!!? Selle asemel et kõrgendatud ohutusmeetmedkasutusele võtta ootasid vanemad ära kuni juhtus nende jaoks hirmuäratav olukord ja selle eest veel nuhtlesid lapsi….[/tsitaat]
teadmata, mida tähendab loo jutustanud inimese jaoks sõna pervert (st kas tegu oli karistatud pedofiiliga või ei), arvan mina, et lapsevanemad tegelikult toimisid õigesti. eeldame, et ei olnud pedofiil, oli lihtsalt rets. katsu sa ütelda 5a lapsele lihtsalt, et ära selle onuga räägi ega temast välja tee, eriti kui see onu on lastesõbralik ja vahva. ta tahab kohe teada, miks. hakka siis seletama vanglat ja mida see konkreetne inimene teinud on jne. pole vaja lapsele neid teadmisi. rääkimata sellest, et igal oma karistuse ära kandnud inimesel on õigus ka ühiskondlikule rehabilitatsioonile. vbl kogukond mõtles, et las mängib lastega meie silma all, ehk suudab oma elu surmani veeretada ilma et midagi uut korda saadaks.

küll oli usutavasti igale lapsele kodus räägitud, et ilma ütlemata kodust ära ei minda. minu arvates saidki lapsed selles loos nuhelda selle eest, et läksid kodus ütlemata kaugele ja kauaks ära inimesega, kes polnud pereliige ega mingi lubaja.

mina jään kõikidest näidetest hoolimata veendumusele, et on olukordi, kus laps peab kuuletuma lihtsalt käsu või keelu peale ilma, et kõigepealt kogu tausta teadma peaks või talle miljon muud varianti pakutud oleks. tausta räägitakse lapsele vastavalt tema arengutasemele ja variante pakutakse vastavalt hetkevõimalustele, seni tuleb vanema sõna kuulata ja kõik. kui heaga ei oska, siis hakkad kurjaga kuulama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 06.06 11:10; 06.06 12:24; 06.06 13:41; 06.06 14:51; 06.06 14:54; 06.06 15:12; 06.06 16:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vot mis juhtub, kui ebaselgelt ennast väljendada.

Vanemad said selle teada vist samal päeval (seepärast ka kirjutasin, et teadsid tol korral; väljendasin end valesti). Lihtsalt mulle ei öelnud varem. Loomulikult kaasnes ka loeng selle kohta, miks võõraste inimestega iial kuhugi kaasa ei minda ja miks võõrastega rääkida ei tohiks, kui vanemaid juures pole.

Naha peale saime alles siis, kui vanemad olid esimesest ehmatusest üle saanud. Ja seda sellepärast, et me luba küsimata kellegi võõraga õuelt lahkusime, eriti nii kaugele ja terveks päevaks. Korduvalt oli meile seda korrutatud, aga näed, kohale ei jõudnud. Enne oli meid sama teo (õuelt lahkumise eest, seda küll vaid 500-600 m kaugusele metsa või mujale mängima)eest karistatud muul viisil (nurka pandud, koduarest, jne; ikka ei jõudnud see meile kohale).

See keretäis aitas mul hilisemas elus näha ohtu seal, kus see ka reaalselt oli.

Aga mingit viha, vastikust vmt tunnet/mälestust minusse küll ei jäänud. Sain aru küll, et olin valesti käitunud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.06 10:35; 06.06 13:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
mina jään kõikidest näidetest hoolimata veendumusele, et on olukordi, kus laps peab kuuletuma lihtsalt käsu või keelu peale ilma, et kõigepealt kogu tausta teadma peaks või talle miljon muud varianti pakutud oleks. tausta räägitakse lapsele vastavalt tema arengutasemele ja variante pakutakse vastavalt hetkevõimalustele, seni tuleb vanema sõna kuulata ja kõik. kui heaga ei oska, siis hakkad kurjaga kuulama.[/tsitaat]
Ma olen ka nõus, et on olukordi, kus laps peab kuuletuma ilma veenmiseta, aga selle jaoks ongi rahulik ja järjekindel kasvatamine kindlas süsteemis ja vägivallata juba väikelapseeast peale. Just nii kujuneb välja lapse usaldus ja austus vanema vastu, nii et füüsilise karistuse järele tegelikult vajadust ei teki.
Suurimad vead, mida verbaalset kasvatust üritades tehakse, on:
* ebajärjekindlus
* tänitamine ja korrutamine
* liiga palju sõnu, liiga segane väljendumine
* täiskasvanu laseb end vaidlusesse provotseerida
* lapse alahindamine
Sellist täiskasvanut laps lihtsalt ei võta tõsiselt ja pole ime, et tuleb karmimad meetmed kasutusele võtta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 05.06 15:49; 05.06 16:10; 05.06 19:47; 06.06 11:49; 06.06 14:20; 06.06 17:08; 07.06 15:26; 07.06 16:26; 07.06 18:03; 11.06 17:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kujuta nüüd ette isa tundeid. oled päev läbi tööl olnud. tuled õhtul,20.00 koju. sööd. oled väsinud. EI TAHAGI ENDALE TEGEVUST LEIDA!. õpid lapsega, kes nagunii ei viitsi õppida, kontrollid üle. ja kui lõpuks on lapsega õpitud, vaieldud, seletatud. siis ei saa isegi mitte puhata, et telekat vaadata.[/tsitaat]

ma kujutan elavalt ette selle lapse tundeid, kellega keegi tegeleda ei taha ja ei viitsi.
ilmselt vastabki su laps teile samaga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 06.06 11:19; 06.06 13:26; 06.06 14:39; 06.06 15:10; 06.06 15:28; 06.06 15:49; 06.06 16:07; 15.06 08:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]

Ma olen ka nõus, et on olukordi, kus laps peab kuuletuma ilma veenmiseta, aga selle jaoks ongi rahulik ja järjekindel kasvatamine kindlas süsteemis ja vägivallata juba väikelapseeast peale. Just nii kujuneb välja lapse usaldus ja austus vanema vastu, nii et füüsilise karistuse järele tegelikult vajadust ei teki.
Suurimad vead, mida verbaalset kasvatust üritades tehakse, on:
* ebajärjekindlus
* tänitamine ja korrutamine
* liiga palju sõnu, liiga segane väljendumine
* täiskasvanu laseb end vaidlusesse provotseerida
* lapse alahindamine
Sellist täiskasvanut laps lihtsalt ei võta tõsiselt ja pole ime, et tuleb karmimad meetmed kasutusele võtta.[/tsitaat]
nii et sinu arvates on laste kõikide pahanduste taga ainult ja ainult lapsevanema puudulik kasvatus- ja selgitustöö? lapse temperamendil, enesepidurdusvõimel ja uudishimul pole asjas mitte mingisugust rolli? ütleme eelkoolieas, kuni 7-8a vanuseni?

üks mõte veel. ahiküttega kodus kasvanuna on mul maast madalast olnud teada, mida tohib ja ei tohi seoses tikkude ja tulega. sellest hoolimata meeldis mulle koolilapsena (!) põletada meie puumajas seinast lahti löönud tapeediservi. tikuga, küünlaga, sulatada küünlavaha laiali. ma TEADSIN väga hästi, mis võib olla mu tegude tagajärg ja mida vanemad teeks, kui mulle peale satuks, aga ikkagi tegin. sest mulle meeldis (meeldib praegugi) tuli. väiksena võisin väga kaua vedeleda lihtsalt ahju ees ja vaadata tuld lõõmamas, hiljem tukke kustumas. kui kord ema asjast aimu sai ja ma hirmsasti riielda sain, siis sai hirm maja maha põletada suuremaks mu tulega mängimise himust. lisandus veel vahelejäämise häbi. kus siin see puudulik kasvatus- ja selgitustöö küll oli, seda ma ei tea. ikka mu enda teadlik tegemine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 06.06 11:10; 06.06 12:24; 06.06 13:41; 06.06 14:51; 06.06 14:54; 06.06 15:12; 06.06 16:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
ma kujutan elavalt ette selle lapse tundeid, kellega keegi tegeleda ei taha ja ei viitsi.
ilmselt vastabki su laps teile samaga.
[/tsitaat]
jällegi – kas laps peab tõesti alati ja igal hetkel tulema esimesena? perekond on kari ja karja igal liikmel on õigus heaolule. ei ole nii, et perekonnas käib tants alati ümber laste. lapsega koos õppimine on ka lapsega tegelemine ja ka laps peab mõistma (koolilaps juba ammugi!), et väsinud vanemal tuleb lasta puhata. teistega arvestamine on asja nimi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 06.06 11:10; 06.06 12:24; 06.06 13:41; 06.06 14:51; 06.06 14:54; 06.06 15:12; 06.06 16:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ma kujutan elavalt ette selle lapse tundeid, kellega keegi tegeleda ei taha ja ei viitsi.
ilmselt vastabki su laps teile samaga.

[/tsitaat]
sellisest lapsest on tõesti kahju, kellega keegi tegeleda ei taha. aga see pole küll meie laps. laps mõtleb meie peres vist, et jätaks nad mu ometi rahule ja ei kontrolliks õppimist, et ei õpetaks ja et ei võtaks eraõpetajat, ei tuleks mu tuppa ja ei käsiks osaleda kodutöödes.
aga selle aja peale, kui lapsel endal aru pähe tuleks, on rong läinud: tahaks küll saada gümnaasiumisse, aga pole teadmisi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 04.06 18:02; 04.06 18:47; 04.06 23:35; 05.06 21:07; 06.06 12:55; 06.06 13:40; 06.06 14:59; 06.06 15:15; 06.06 15:20; 06.06 15:34; 07.06 16:09; 07.06 17:53; 10.06 13:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

nii et sinu arvates on laste kõikide pahanduste taga ainult ja ainult lapsevanema puudulik kasvatus- ja selgitustöö? lapse temperamendil, enesepidurdusvõimel ja uudishimul pole asjas mitte mingisugust rolli? ütleme eelkoolieas, kuni 7-8a vanuseni?[/tsitaat]
Ma vastan sulle omast kogemusest (mitu teismelist väga erineva temperamendiga last, mitmeaastane töökogemus lapsehoidjana): jah, lapsed on erinevad, jah, mõnega on raskem ja mõnega palju raskem, kuid vähemalt normintellekti puhul (puudega lastega pole kokku puutunud) on enesepidurdusvõime treenitav ka ilma vägivallata. Lasteaedades pole füüsiline karistus lubatud, kuidas seal suudavad paar kasvatajat hulga lapsi ilma vitsa ja tutistamiseta ohjes hoida?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen lapsena korduvalt rihma ja vitsa saanud, aga k~ik korrad olid ka asja eest ning viha või vimma vanemate peale ei pea.

Näiteid:

Olin siis ca 5-6 aastane, vend aastake noorem. Elasime külakeses, kus kõik tundsid kõiki. Kord ilmus sinna mingi mees, kes ühe külaelaniku juurde üsna kauaks peatuma jäi. Oli selline 35-40-ne aastane mees. Hirmsasti meeldis talle just väikeste lastega mängida. Ühel päeval kutsus ta mind ja mu venda ja paar sama vana last veel kaasa ja viis meid kodust ca 20 km kaugusele veekogu äärde ujuma. Veetsime seal terve päeva. Kui koju jõudsime, olid vanemad murest hullumas, politseigi vist oli jalgele aetud. Ega keegi meist ju kodus sõnagi mineku kohta ei öelnud. Vot siis saime vennaga nii, et istuda ka ei saanud paar päeva.
Nüüd, palju palju aastaid hiljem sain teada, et mees oli äsja vanglast vabanenud pervert. Vanemad muidugi teadsid seda juba tol korral.
Õppetund oli korralik: iial ei lahkunud ma kodukülast ilma oma vanemateta või siis alati ütlesin, kuhu lähen ja kuna tulen.

Ka teised korrad olid umbkaudu sama tõsised.

Oma lapsi löönud ei ole. Siiani oleme suutnud asjad ka sõnadega selgeks teha.
Aga kui nad peaksid umbes samasuguste sigadustega hakkama saama, siis kes teab, milline on reaktsioon.[/tsitaat]

Ohver arvabki, et ta on peksu ära teeninud. Ka mõni peksasaanud naine arvab, et ise põhjustas olukorra. Laps idealiseerib ja armastab oma vanemaid tingimusteta, sellest ka mõtlemine, et sain asja eest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.06 15:06; 06.06 15:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

sellisest lapsest on tõesti kahju, kellega keegi tegeleda ei taha. aga see pole küll meie laps. laps mõtleb meie peres vist, et jätaks nad mu ometi rahule ja ei kontrolliks õppimist, et ei õpetaks ja et ei võtaks eraõpetajat, ei tuleks mu tuppa ja ei käsiks osaleda kodutöödes.
aga selle aja peale, kui lapsel endal aru pähe tuleks, on rong läinud: tahaks küll saada gümnaasiumisse, aga pole teadmisi. [/tsitaat]

näib, et selle lapse loomulik teadmishimu on ammuilma tapetud lõppematu sundimisega.
uskumatu, et on vanemaid kelle jaoks lapsega tegelemine tähendab vaid käskimist, sundimist, kontrollimist ja muidugi regulaarset karistamist!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 06.06 11:19; 06.06 13:26; 06.06 14:39; 06.06 15:10; 06.06 15:28; 06.06 15:49; 06.06 16:07; 15.06 08:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Vahe kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
——- Lasteaedades pole füüsiline karistus lubatud, kuidas seal suudavad paar kasvatajat hulga lapsi ilma vitsa ja tutistamiseta ohjes hoida?[/tsitaat]
lasteaias ette tulevaid ohusituatsioone on oluliselt vähem kui tavalises kodus või pereettevõtmiste raames.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 06.06 11:10; 06.06 12:24; 06.06 13:41; 06.06 14:51; 06.06 14:54; 06.06 15:12; 06.06 16:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ohver arvabki, et ta on peksu ära teeninud. Ka mõni peksasaanud naine arvab, et ise põhjustas olukorra. Laps idealiseerib ja armastab oma vanemaid tingimusteta, sellest ka mõtlemine, et sain asja eest. [/tsitaat]
miks sa arvad, et laps idealiseerib oma vanemaid tingimusteta? mina küll ei idealiseerinud. minu arust elasid nad täiesti valesti, tegid valesid asju ja elasid mõttetut elu. ma olin küllalt väike, kui ma mõtlesin välja milline vastuolu on ema sõnades ja tegudes.
kindlasti on huvitav teada. milline vastuolu mulle ei meeldinud: kriitika inimeste suhtes. tema aus arvamus teiste suhtes. aga silma ees nendega oli viisakas. kodus aga klatsis nagu tolmas. viha nende vastu, kel paremini läks.
ja muidugi põhiline asi oli pidutsemine, kui ma väike olin. mind saadeti magama. ise pidutseti kodus. aga ma pidin magama!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 04.06 18:02; 04.06 18:47; 04.06 23:35; 05.06 21:07; 06.06 12:55; 06.06 13:40; 06.06 14:59; 06.06 15:15; 06.06 15:20; 06.06 15:34; 07.06 16:09; 07.06 17:53; 10.06 13:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

näib, et selle lapse loomulik teadmishimu on ammuilma tapetud lõppematu sundimisega.
uskumatu, et on vanemaid kelle jaoks lapsega tegelemine tähendab vaid käskimist, sundimist, kontrollimist ja muidugi regulaarset karistamist! [/tsitaat]
ah ära targuta, kui sa ei tea. paari rea kohta on kerge öelda.
lasteaias ei suutnud teda keegi õppima panna. koolipikendust aga ei antud. nii on see õppimine täiesti üle kivide ja kändude läinud ja terve pere närvid sinna ka. isale telekakeeld ja emale trennidest loobumine, sest kui kedagi kodus pole, siis laps ei õpi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 04.06 18:02; 04.06 18:47; 04.06 23:35; 05.06 21:07; 06.06 12:55; 06.06 13:40; 06.06 14:59; 06.06 15:15; 06.06 15:20; 06.06 15:34; 07.06 16:09; 07.06 17:53; 10.06 13:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ah ära targuta, kui sa ei tea. paari rea kohta on kerge öelda.
lasteaias ei suutnud teda keegi õppima panna. koolipikendust aga ei antud. nii on see õppimine täiesti üle kivide ja kändude läinud ja terve pere närvid sinna ka. isale telekakeeld ja emale trennidest loobumine, sest kui kedagi kodus pole, siis laps ei õpi. [/tsitaat]

midagi ikka on mis lapsele teha meeldib, mille vastu huvi tunneb, mis lapse silmad särama paneb?
ei usu, et ei ole ja pole kunagi olnudki.
lasteaiaealisega õppimine peaks olema mäng, mitte \”õppima panemine\”.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 06.06 11:19; 06.06 13:26; 06.06 14:39; 06.06 15:10; 06.06 15:28; 06.06 15:49; 06.06 16:07; 15.06 08:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

miks sa arvad, et laps idealiseerib oma vanemaid tingimusteta? mina küll ei idealiseerinud. minu arust elasid nad täiesti valesti, tegid valesid asju ja elasid mõttetut elu. ma olin küllalt väike, kui ma mõtlesin välja milline vastuolu on ema sõnades ja tegudes.
kindlasti on huvitav teada. milline vastuolu mulle ei meeldinud: kriitika inimeste suhtes. tema aus arvamus teiste suhtes. aga silma ees nendega oli viisakas. kodus aga klatsis nagu tolmas. viha nende vastu, kel paremini läks.
ja muidugi põhiline asi oli pidutsemine, kui ma väike olin. mind saadeti magama. ise pidutseti kodus. aga ma pidin magama! [/tsitaat]

Kui lapsel oleks oma vanemate suhtes ükskõikne tunne, siis ei teeks lapsepõlvekogemused niivõrd haiget. Vanemad on lapse jaoks justkui peeglid, laps vaatab nendesse ja see, mida ta näeb kujundabki tema enda. Ehk laps saab selliseks nagu temasse suhtutakse. Kui lapsesse suhtutakse kui alluvasse, kes peab ainult kuuletuma, siis tõenöoliselt ta selleks ka saab. Laps hakkab arvama, et kui vanemad teda löövad, siis ta on ju selle ära teeninud, on paha laps. Laps ei mõtle, et vanemad ei oska olla õiged vanemad ja valavad oma viha minu peal välja. Kui jõutakse juba sinnamaani, et laps saab aru, et vanemad pole ideaalsed, siis on lapse usaldust ammu kuritarvitatud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.06 15:06; 06.06 15:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

midagi ikka on mis lapsele teha meeldib, mille vastu huvi tunneb, mis lapse silmad särama paneb?
ei usu, et ei ole ja pole kunagi olnudki.
lasteaiaelaisega õppimine peaks olema mäng, mitte \”õppima panemine\”.

[/tsitaat]
jaa, midagi pani lapse silmad särama. see oli jooksmine, tormamine, ronimine.
kuidas sa õpetad last, kes tahab joosta vaid ühest kohast teise, aga kel pole niigi palju kannatust, et õppida selgeks tähed, et saada sel viisil mänguda aarete jahti.
nii kui laps ära tabas, et peab lugema midagi kokku, siis ta seda enam ei tahtnud mängida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 04.06 18:02; 04.06 18:47; 04.06 23:35; 05.06 21:07; 06.06 12:55; 06.06 13:40; 06.06 14:59; 06.06 15:15; 06.06 15:20; 06.06 15:34; 07.06 16:09; 07.06 17:53; 10.06 13:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanasti ju idealiseeriti füüsilist karistust. Olen isegi väiksena lugenud raamatut tüdrukust, kes oli tihti haige, kuni hakkas ratsutamistrennis käima, kus ka lapsed said piitsaga üle turja, kui selg sirgu ei olnud vms. Ühel hetkel, kui tüdruk ühe trikiga hakkama ei saanud, ütles ta treenerile:\”Õpetaja, palun aidake natuke piitsaga!\” Ja oli hiljem muidugi maru tänulik, sest leidis, et väike \”füüsiline tõuge\” aitas kaugemale jõuda. See tähendab, et lapsi kasvatatigi usus, et toore jõuga aidatakse lastel midagi saavutada.

Aga mina tean ka ühte juhust, kus ema, kes muidu kunagi lapsi ei löönud, andis oma pojale rihma, sest ei näinud lihtsalt muud väljapääsu. Koliti kehvemasse linnaossa, laps hakkas suhtlema mitte nii tublide lastega ja jäi ühel päeval emale varastamisega vahele. Ja siis oligi olukord, et ema nuttis peksmise ajal, poeg ei nutnud. Pere ülejäänud neli last kasvasid täiesti peksuta üles. Aga see poiss on mulle hiljem öelnud, et see peks mõjus talle nii, et ta lõpetas kogu selle halva seltskonnaga suhtlemise – mitte selle pärast, et valus oli, vaid just selle pärast, et ta nägi, kui õnnetuks ta oma ema teinud oli ja kui nurka ta ajanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]RebaseMaie kirjutas:[/small]
[tsitaat]Vanasti ju idealiseeriti füüsilist karistust. Olen isegi väiksena lugenud raamatut tüdrukust, kes oli tihti haige, kuni hakkas ratsutamistrennis käima, kus ka lapsed said piitsaga üle turja, kui selg sirgu ei olnud vms. Ühel hetkel, kui tüdruk ühe trikiga hakkama ei saanud, ütles ta treenerile:\”Õpetaja, palun aidake natuke piitsaga!\” Ja oli hiljem muidugi maru tänulik, sest leidis, et väike \”füüsiline tõuge\” aitas kaugemale jõuda. See tähendab, et lapsi kasvatatigi usus, et toore jõuga aidatakse lastel midagi saavutada.

Aga mina tean ka ühte juhust, kus ema, kes muidu kunagi lapsi ei löönud, andis oma pojale rihma, sest ei näinud lihtsalt muud väljapääsu. Koliti kehvemasse linnaossa, laps hakkas suhtlema mitte nii tublide lastega ja jäi ühel päeval emale varastamisega vahele. Ja siis oligi olukord, et ema nuttis peksmise ajal, poeg ei nutnud. Pere ülejäänud neli last kasvasid täiesti peksuta üles. Aga see poiss on mulle hiljem öelnud, et see peks mõjus talle nii, et ta lõpetas kogu selle halva seltskonnaga suhtlemise – mitte selle pärast, et valus oli, vaid just selle pärast, et ta nägi, kui õnnetuks ta oma ema teinud oli ja kui nurka ta ajanud.[/tsitaat]

niisiis mõjus mitte peks, vaid emotsioon, et laps oli oma ema õnnetuks teinud. seega, peks oleks võinud ka olemata olla, tulemus oleks sama.

ma olen kuulnud lugusid, kus vanal ajal lastekodulapsed palusid kasvatajal endale vitsa anda. sest see oli ainus viis, mil nad kogesid täiskasvanu füüsilist lähedust ja jagamatut tähelepanu.
nad lihtsalt ei olnud kogenud, et last võiks ka ilma vitsutamata sülle võtta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 06.06 11:19; 06.06 13:26; 06.06 14:39; 06.06 15:10; 06.06 15:28; 06.06 15:49; 06.06 16:07; 15.06 08:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

niisi mitte paeks, vaid emotsioon, et laps oli oma ema õnnetuks teinud. seega, peks oleks võinud ka olemata olla, tulemus oleks sama.
[/tsitaat]

Ma tean, et inimesed tõlgendavad uut infot ainult enda uskumustest lähtuvalt, aga asi polnud mitte ainult selles, et ema oli õnnetu (õnnetu oli ta ilmselt kohe, kui poiss vahele jäi), vaid just selles, et laps nägi, et ta oli ema viinud selle täiesti viimse piirini, kuhu ema kunagi sattuda ei tahtnud.

Ma ei poolda füüsilist vägivalda ja arvan, et isegi koeri peaks treenima pehmete meetoditega, st ilma allasurumiseta – ja tihti see toimib, aga on ka koeri, kes pehmete meetodite peale proovivad teatud aja tagant, kas annaks ehk siiski hammustada kätt, mis neid toidab, ja hoopis treenerile pähe istuda. Ja jutt ei käi kodukoertest, vaid treeneriga koos töötavatest loomadest, keda spetsialistid võistlusteks treenivad. Mõni lihtsalt on selline, et tema jaoks on selline suhtumine nõrkuse märk ja nõrkust üritatakse kohe oma kasuks ära kasutada.

Rääkimata sellest, et on olukord, kus on vaja ülikiiresti reageerida. Kui ma olen lapsega kapis peidus ja ukse taga on mõrtsukas, ei hakka ma lapsele rääkima, et äkki ikka oleks tasa, vaid panen vägisi käe suu peale. Kui tänaval võõras kuri koer jookseb meie poole ja laps arvab, et on aeg mänguks, ja ei ole vabatahtlikult nõus eemale tulema, saab ta laksu. Seda teemat ei ole võimalik kategooriliselt mustvalgena vaadata, alati on mingid pooltoonid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]RebaseMaie kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma tean, et inimesed tõlgendavad uut infot ainult enda uskumustest lähtuvalt, aga asi polnud mitte ainult selles, et ema oli õnnetu (õnnetu oli ta ilmselt kohe, kui poiss vahele jäi), vaid just selles, et laps nägi, et ta oli ema viinud selle täiesti viimse piirini, kuhu ema kunagi sattuda ei tahtnud.

Ma ei poolda füüsilist vägivalda ja arvan, et isegi koeri peaks treenima pehmete meetoditega, st ilma allasurumiseta – ja tihti see toimib, aga on ka koeri, kes pehmete meetodite peale proovivad teatud aja tagant, kas annaks ehk siiski hammustada kätt, mis neid toidab, ja hoopis treenerile pähe istuda. Ja jutt ei käi kodukoertest, vaid treeneriga koos töötavatest loomadest, keda spetsialistid võistlusteks treenivad. Mõni lihtsalt on selline, et tema jaoks on selline suhtumine nõrkuse märk ja nõrkust üritatakse kohe oma kasuks ära kasutada.

Rääkimata sellest, et on olukord, kus on vaja ülikiiresti reageerida. Kui ma olen lapsega kapis peidus ja ukse taga on mõrtsukas, ei hakka ma lapsele rääkima, et äkki ikka oleks tasa, vaid panen vägisi käe suu peale. Kui tänaval võõras kuri koer jookseb meie poole ja laps arvab, et on aeg mänguks, ja ei ole vabatahtlikult nõus eemale tulema, saab ta laksu. Seda teemat ei ole võimalik kategooriliselt mustvalgena vaadata, alati on mingid pooltoonid.[/tsitaat]

ma arvan, et näeme asju suuresti sarnaselt.
aga see teema siin on laste füüsilisest karistamisest, mitte lapse kaitsmisest äärmuslikus ohtlikus situatsioonis.

kapi ja mõrtsuka näites käe suu peale panemine ei ole lapse füüsiline karistamine.

ma ei usu ka, et kui väike laps oleks vastamisi võõra kurja koeraga, siis raiskaks keegi aega lapse laksutamisele vaid viiks ta süles lihtsalt minema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 06.06 11:19; 06.06 13:26; 06.06 14:39; 06.06 15:10; 06.06 15:28; 06.06 15:49; 06.06 16:07; 15.06 08:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
niisiis mõjus mitte peks, vaid emotsioon, et laps oli oma ema õnnetuks teinud. seega, peks oleks võinud ka olemata olla, tulemus oleks sama.
[/tsitaat]
mina jällegi arvan, et mõjus oli just kätega kallale minek. \”minu ema, kes kärbselegi liiga ei tee, andis mulle peksa.\” õnnetuks tehtud ema oli see laps vast varemgi näinud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 06.06 11:10; 06.06 12:24; 06.06 13:41; 06.06 14:51; 06.06 14:54; 06.06 15:12; 06.06 16:09;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 130 )


Esileht Pereelu ja suhted Ebaõiglane füüsiline karistamine, mälestused lapsepõlvest?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.