Ma tabasin end mõttelt, et ma alati püüan oma tuttavate järgi menüüd sättida ja keeta ube ning pakkuda nisujahuvabu maiuseid. Vastavalt nende dieedile siis. Miks nemad ei arvesta minuga ja ei soeta kuskilt kõige tavalisemat kohupiimakoogi tükki v mingit suva tükki kooki, mida ma ka süüa suudan. Mina pean nende pidudeks kõhu kuskil täis pugima enne, a nemad eeldavad, nisuvaba kook on elementaarne(ise süüdi, et eeldavad. Oleks võinud teisiti neid harjutada).
Ühesõnaga, armasd dieeditajad, võtke teadmiseks, et mõni sõber on kogemata teid ära hellitanud ja tahaks ka end hellitatult tunda. Ostke meile tükk kohupiimakooki nisujahuga ja 1 kanakoib poest, et me ei peaks enne külla tulekut närvitsema, et mis ma seal teen, kui te läätsesid ja tofut nosite. Mulle ausalt tofu maitseb, aga nisu- ja munavaba kook on ikka söödamatu veel ja võtab vee silmast välja. Sealjuures ei häiri mind teie kiidulaul sellele koogile.
Teema: Ebaõiglus- dieeditajad ja eritoitased
hahahaaa, kinoa oli täitsa kino.
ma tean, mida sa tunned.
Ma võtan tavaliselt külla minnes alati külakostiks hunniku oma puuvilju kaasa, ja kirsstomateid jms – see päästab vajadusest süüa nii ebatervislikku ja kõhtu puuksu täis ajavat nisukooki ja krõpsu kui ka ebamaitsvaid veganinnovatsioone.
Ma võtan tavaliselt külla minnes alati külakostiks hunniku oma puuvilju kaasa, ja kirsstomateid jms
Mõistlik ongi võtta külla minnes kaasa toitu, mida ka ise sööd, mitte eeldada, et pakutakse seda, mida tegelikult tahad.
Ostke meile tükk kohupiimakooki nisujahuga
Miks sa oma deb.iilidest tuttavatele seda otse öelda ei julge, on ilmselt sinusuguse perekoolika puhul tavaline.
Sa teedki oma püksid kollast vedelikku täis, kui millestki olulisest rääkida on vaja, me teame seda juba ammu.
Aga loota, et need sinu nö. “tuttavad” siin su postitust loevad ja läbi selle arenevad, on pehmelt öeldes suhteliselt idiootne.
MIKS sa teed seda?
Miks sa oma deb.iilidest tuttavatele seda otse öelda ei julge, on ilmselt sinusuguse perekoolika puhul tavaline. Sa teedki oma püksid kollast vedelikku täis, kui millestki olulisest rääkida on vaja, me teame seda juba ammu. Aga loota, et need sinu nö. “tuttavad” siin su postitust loevad ja läbi selle arenevad, on pehmelt öeldes suhteliselt idiootne. MIKS sa teed seda?
Sa oled see väärakas nartsissistist mees, kellest eile juttu oli ja käib siin naist mängimas? Rõve labane mats.
Sa oled see väärakas nartsissistist mees, kellest eile juttu oli
Sinusugune peaks minust iga päeva juttu tegema.
Mitte ainult eile.
Mingi puudega oled või, et iga päev ei suuda “juttu teha”?
Deb.iilne naine ilmselt ja ainult sinu paha. Kui otse tõlkida.
Sinusugune peaks minust iga päeva juttu tegema. Mitte ainult eile. Mingi puudega oled või, et iga päev ei suuda “juttu teha”? Deb.iilne naine ilmselt ja ainult sinu paha. Kui otse tõlkida.
Ei, sina oled puudega jobu, nagu eile elavalt selgeks tehti. Impotent? Mehe, keda keegi ei taha, musternäide 🙂
Lugupidamine peaks olema vastastikku, mina arvestan veganiga ja vegan arvestab minu söögivalikuga.
See on tõesti ebaõiglane. Taimetoitlasest pereliige võtab endastmõistetavana, et temale eraldi lihavaba toitu tehakse ja kui keegi poest tuleb, kiigatakse kohe kotti ” kas taimetoitlastele kaa midagi on?” Ja kui pole, siis oh seda virisemist.
Aga kui on tema kord süüa teha, mis te arvate, kas segatoitlastele ka mõni lihaga roog valmistatakse? Muidugi mitte. Ja palvele poest hakkliha või vorsti tuua vastatakse väkk.
Jah, julgeme öelda. Lihtsalt äkki mõni taimetoitlane loeb seda teemat ja vaatab oma käitumise kriitilise pilguga üle.
Miks sa oma deb.iilidest tuttavatele seda otse öelda ei julge, on ilmselt sinusuguse perekoolika puhul tavaline. Sa teedki oma püksid kollast vedelikku täis, kui millestki olulisest rääkida on vaja, me teame seda juba ammu. Aga loota, et need sinu nö. “tuttavad” siin su postitust loevad ja läbi selle arenevad, on pehmelt öeldes suhteliselt idiootne. MIKS sa teed seda?
Peeter Tartust?
Ma olen käinud tsöliaakiahaigete (kellel kõik toit peab olema rangelt gluteenivaba) üritustel. Et seal nälga jääb, ma pole küll iial tundnud. Olid väga maitsvad ja rikkalikud vormiroad, pitsad ja koogid, mis siis, et nisujahu oli seal muuga asendatud. Sõid kahe suupoolega ja kiitsid nii üritusel viibinud haiged kui ka terved. Selles mõttes ma natuke imestan, et ka sinu tuttavad siis kõik ei oska kooke maitsvaid teha või mismõttes nisuvaba kook on söödamatu?
Liha teemast saan rohkem aru, sest lihasööja jaoks kaunvili on ikka kaunvili ja liha on ikka liha. Kanakoiba poest pole tõesti raske muu toidu juurde osta.
Ma tabasin end mõttelt, et ma alati püüan oma tuttavate järgi menüüd sättida ja keeta ube ning pakkuda nisujahuvabu maiuseid. Vastavalt nende dieedile siis. Miks nemad ei arvesta minuga ja ei soeta kuskilt kõige tavalisemat kohupiimakoogi tükki v mingit suva tükki kooki, mida ma ka süüa suudan. Mina pean nende pidudeks kõhu kuskil täis pugima enne, a nemad eeldavad, nisuvaba kook on elementaarne(ise süüdi, et eeldavad. Oleks võinud teisiti neid harjutada).
Ühesõnaga, armasd dieeditajad, võtke teadmiseks, et mõni sõber on kogemata teid ära hellitanud ja tahaks ka end hellitatult tunda. Ostke meile tükk kohupiimakooki nisujahuga ja 1 kanakoib poest, et me ei peaks enne külla tulekut närvitsema, et mis ma seal teen, kui te läätsesid ja tofut nosite. Mulle ausalt tofu maitseb, aga nisu- ja munavaba kook on ikka söödamatu veel ja võtab vee silmast välja. Sealjuures ei häiri mind teie kiidulaul sellele koogile.
Tekib küsimus, et miks sa ometi otse seda ei ütle. Kuna koguaeg arvestad nendega, oled ju jätnud selge pildi, et sinule ka sobivad need toidud. Kui sa mitte kunagi ei pane nisujahuts kohupiimakooki ka ENDA jaoks lauale kui tuleb eritoitlane külla, kus siis sõber teab sulle ka seda osta? Väga veider suhtumine. Ja nüüd pöördud enda sõprade poole veel läbi foorumi. Mis sul viga on, et arvad, et teised käituvad sinuga ühtemoodi? Ei käitu. Kas oled arg või oled rumal, et selliselt OMA sõprade poole pöördud või sul ei olegi sõpru ja kogu tekst on väljamõeldud, siis on asi veelgi hullem.
Huvitav, kuidas saavad koos elada sellised paarid, kellest üks on omnivoor ja teine vegan.
Põhimõtteliselt on konflikt juba igapäevaellu sisse kirjutatud?
PS. Ise ostan vahel vegan söögikohtadest toitu kaasa (sealne toit saab ka väga maitsev olla), aga ei ole samas kunagi ühegi veganiga koos elanud.
Huvitav, kuidas saavad koos elada sellised paarid, kellest üks on omnivoor ja teine vegan.
Pigem tekitab huvi, kuidas vegan karnivooriga koos elab. Vegani ja omnivoori suhe on ju üsna tavaline.
Taimetoitlasest pereliige võtab endastmõistetavana, et temale eraldi lihavaba toitu tehakse ja kui keegi poest tuleb, kiigatakse kohe kotti ” kas taimetoitlastele kaa midagi on?” Ja kui pole, siis oh seda virisemist. Aga kui on tema kord süüa teha, mis te arvate, kas segatoitlastele ka mõni lihaga roog valmistatakse? Muidugi mitte. Ja palvele poest hakkliha või vorsti tuua vastatakse väkk.
Vaata, vegan ei valmista segatoitlasele liha, munaroogi ega piima sisaldavaid kooke, kuna tema jaoks ei ole see kõik toit, vaid on laip, sekreet ja rinnapiim, mis röövitakse inimese poolt vasikalt. Kuna vegani jaoks ei ole need toiduained, siis ei tee ta ka eetilistel põhjustel nendest süüa. Taimetoit seevastu sobib kõigile ja üks õhtu ilma lihavaba toitu süüa ei jäta kedagi nälga, pigem on lausa tervislik, kuna tegelikult ka segatoitlaste toidulaud ei tohiks koosneda enamuses lihast.
Ma polnudki varem sellele mõelnud, aga teemaalgataja, sul on õigus. Võiks tõesti nii olla, et nemad omalt poolt arvestavad vastu. Ma arvan, et see takerdub eelkõige selle taha, et nad on nii kinni oma põhimõtetes, nt liha mitte söömine või see, kuidas nisujahu ja piimatooted on pahad (jah, väga väike protsent elanikkonnast ei suuda neid tõesti seedida, aga enamik inimesed peavad sellist dieeti mitte vajadusest, vaid põhimõttest), et nad hea meelega näeksid, et terve maailm nende põhimõtete järgi elab ja sellepärast ei too sulle seda singijuppi või tükki kohupiimakooki.
Mina läätsesid ja tofut ei armasta ja kodus enamasti päris nisu- ja piimavaba kooki (v.a. siis kui keegi nisumittesööja külla tuleb) ei tee. Seda enam olen rahul, kui külas olles neid pakutakse, saangi vähe vaheldust. Poekohupiimakook pole ju selline asi, et seda kohe endale osta ei raatsi, et pead seal, kus palju kallim ja eksklusiivsem söök on, sellest unistama.
Mu meelest on pigem vastupidi, need erisöögid on nii kallid ja neid saab enamasti vaid spetspoodidest ja neil eritoidu sööjatel on kahju, kui keegi seda dieeti mittepidav inimene need näljakustutuseks nahka sööb ja eritoiduvajaja jääb nälga. Kui kõigile jagub, siis pole ju probleemi, söö oma kohupiimakooki kodus?
PS. Ise ostan vahel vegan söögikohtadest toitu kaasa (sealne toit saab ka väga maitsev olla), aga ei ole samas kunagi ühegi veganiga koos elanud.
Kust ostad? Olen Woltiga Tallinna vegankohtadest ostnud, aga kõik tellitu on praktiliselt söömata jäänud. Ainsad, mis maitsesid, olid samosad.
Kui just mitmeks päevaks külla ei lähe, siis see variant, et külas pakutav süüa ei kõlba, on ju parim 😀 Ei pea ülesöömise pärast muretsema. Midagi ikka näkitseda kõlbab ja alati saab midagi külakostiks kaasa võtta.
Makroonid on söödamatud?
Mul küik tuutavad küpsetaja kasutavad eriti peenetel puhkudel mandlijahu.
Makroonid on söödamatud? Mul küik tuutavad küpsetaja kasutavad eriti peenetel puhkudel mandlijahu.
Need on head jaa, aga tüki hind on 1.50 ja igale külalisele 15.- eest magusat ei jõua paljud osta.
Ma söön korraga 12-se karbi üksi ära, kui ostan.
Makroonid on söödamatud? Mul küik tuutavad küpsetaja kasutavad eriti peenetel puhkudel mandlijahu.
Need on head jaa, aga tüki hind on 1.50 ja igale külalisele 15.- eest magusat ei jõua paljud osta.
Ma söön korraga 12-se karbi üksi ära, kui ostan.
Makroonid on üldse halb näide. Need ei ole selline magustoit, mis kõigile meeldiks. Vähemalt need, mis ma saanud olen, on lihtsalt kuivad ja jube magusad. Mingit maitseelamust küll ei saa, aga samas kui keegi pakub, siis seda ma muidugi välja ütlema ei hakka. Võtan viisakalt ühe ja söön ära.
Mul tekkis hoopis küsimus, et mis vanuses on kõik need eritoidul olijad, kes arvavad, et väikegi kõrvalekalle neid tapab? Alla 30? Kui ma enda tutvusringkonnale mõtlen, siis selliseid ekstreemsusi ei harrastata, et grammigi nisujahu ei tohi olla, et seda ja teist ei tohi olla. Sõbrad on peamiselt 40+. Samas tööl olen pidanud küll seda jubedust taluma, et ühele üks asi ei sobi ja teisele teine, siis on tegemist olnud u 27-29-aastaste kolleegidega, üks mõtles endale laktoositalumatuse külge aastaks ajaks, teine loobus nisujahust. Isegi sünnipäeval midagi pakkudes muutusid kõik paranoiliseks ja arutati pikalt-laialt läbi, et mida see võib ja mida teine võib süüa. Igasugune lõbu ühisest söömaajast oli lõpuks kadunud. Ja muidugi ei olnud ühelgi neist eritoidul inimestest mingit meditsiinilist põhjust neid toiduaineid vältida, kõik oli kahe kõrva vahel.
Minu arust on inimestel kadunud elementaarne viisakus, et sööd pakutust seda, mis sobib, ülejäänut ei kritiseeri ega hakkama ka nõudma ja pikalt laialt selgitama, et vot seda ma tohin ja seda ei tohi. Teistele on see kohutavalt kammitsev, paneb kostitaja end asjatult halvasti tundma. Kui külla minna, siis oluline on ju suhtlemine, koos olemine, sellest ei pea mingit toiduteemalist ristiretke tegema. Toit oleks pikem kõneaine, kui oleks mingi spetsiaalne teemaõhtu, et tehakse nt gruusia toitu vmt. Elus on palju muud olulist, kui see, et pingsalt meeles pidada, et mida keegi ei söö.
Makroonid on söödamatud?
Mul küik tuutavad küpsetaja kasutavad eriti peenetel puhkudel mandlijahu.
Ma pole veel kordagi saanud selliseid makroone, mida teist korda osta tahaks. No ei maitse need mulle, nagu ka ei meitse enamus beseega asju.
Ma pole veel kordagi saanud selliseid makroone, mida teist korda osta tahaks. No ei maitse need mulle, nagu ka ei meitse enamus beseega asju.
Ma ostan Katarinenthali omi.
https://katharinenthal.ee/pood/
Taimetoitlasest pereliige võtab endastmõistetavana, et temale eraldi lihavaba toitu tehakse ja kui keegi poest tuleb, kiigatakse kohe kotti ” kas taimetoitlastele kaa midagi on?” Ja kui pole, siis oh seda virisemist. Aga kui on tema kord süüa teha, mis te arvate, kas segatoitlastele ka mõni lihaga roog valmistatakse? Muidugi mitte. Ja palvele poest hakkliha või vorsti tuua vastatakse väkk.
Vaata, vegan ei valmista segatoitlasele liha, munaroogi ega piima sisaldavaid kooke, kuna tema jaoks ei ole see kõik toit, vaid on laip, sekreet ja rinnapiim, mis röövitakse inimese poolt vasikalt. Kuna vegani jaoks ei ole need toiduained, siis ei tee ta ka eetilistel põhjustel nendest süüa. Taimetoit seevastu sobib kõigile ja üks õhtu ilma lihavaba toitu süüa ei jäta kedagi nälga, pigem on lausa tervislik, kuna tegelikult ka segatoitlaste toidulaud ei tohiks koosneda enamuses lihast.
Jutt või asi. Ükski vegan ei jäta ennast nälga, vaid sööb laipu, sekreeti ja piima, kui vegantoit pole kättesaadav. Või kui tekib raske tervisehäire, siis vegan sööb pigem liha ja mune ja loobub oma eetikast, kui et ohverdab oma elu ja tervise loomade nimel. Aga oma pere ei ole nii tähtis, neist võib rahulikult üle rullida oma erisoovidega.
Tegelikult ei ole vaja, et taimetoitlane oma lähedastele lihatoitu teeks. Oluline on hoopis see, et taimetoitlane hindaks, kui pere ja sõbrad talle eritoitu ostavad ja valmistavad. Ning oleks tänulik, mitte ei võtaks seda kui õigust ja endastmõistetavust.
Õudus. Mul selliseid imelikke tuttavaid ei ole ja kui keegi ära peaks keerama ja veganiks vms hakkama, võtab oma toidu ise kaasa. Mul on küll tuttav laktoositalumatusega, kuid temagi sööb külas olles tavatoitu, võtab lihtsalt tableti sisse. Mina mingeid pirtsutamisi ei kannata ja igale külalisele, kel mingi uus moehaigus kallal, eri toite ei telli.
Kui ise külla lähen, on elementaarne, et võõrustaja kostitab rikkalikult, mitte ei topi mingi enda dieettoite lauale.
Makroonid on söödamatud?
Mul küik tuutavad küpsetaja kasutavad eriti peenetel puhkudel mandlijahu.
Mandlijahu ei tee makroone veganiks.
Minul on allergikust tuttav, mina juba tean – siis ütlen vaikselt, et see salat ei sobi vms. Oma allergiast probleeme ei tee ega nõudmisi ei esita. Siis saabuvad perekond toiduvalijad – kahvel õieli üle laua käib suur arutelu, kas seda võib või ei, tõstetakse ette, siis soritakse salat läbi, äkki on seal midagi, mis ei sobi süüa (lihtsalt väga toiduga valijad on, ühegi meditsiinilise näidustuseta).
Ma ei ole kunagi viitsinud kellegi jaoks erisööke teha, kui ei sobi minu tehtu, võtavad omale sobiva kaasa. Õnneks polegi tutvusringkonnas ekstreemseid sööjaid, va paar last tervise tõttu ja diabeetikut.
