Aga üldiselt pean söömist külaskäigu üheks oluliseks osaks, millest oleneb ka üldine meeleolu ja see peab maitsmiselamusi pakkuma kõigile. Ja jätkuma kõigile. Ja nüüd on sellest peost ainult mõru meenutus, kus ei pakutud ei juua, ei süüa ja kingitus pidi olema ümbrikus.
Esiteks seda lugu ma ei usu, aga las olla. Vbl tekkis tõesti sulle äkki uhiuus tuttav, kelle võõrustamiskommetest sa enne midagi ei teadnud.
Teiseks oleksin tahtnud küsida, et miks peab kuskil ebameeldivas kohas viis tundi olema? Kolhoosubussiga viidi ja järgitulemisaeg oli viie tunni pärast kokku lepitud ning taksod keeldusid maale sõitmast?
Huvitaks veel, et kas sa kodus suudad viis tundi söömata olla? Või noh vähem, sest sa ju said süüa?
Ja kolmandaks see söömine, mis on külaskäimise juures kõige olulisem – kas hoopis sinust pole ebaviisakas minna kellegi koju/peole, aga mitte tema enda või teiste sõprade pärast, vaid ainult toidu nimel?
Mõtlesin, et kas on mõtet vastata, aga olgu, teen seda. Inimest tunnen juba kaua, ca 20 aastat, veganiks hakkas nii 10 aastat tagasi. Jah, ma ei ole käinud ühelgi juubelipeol, kus toitu ei pakuta, see on osa peokultuurist sadu aastaid. See ei ole ainus, kuid oluline osa peost. Oleks olnud ka 10 tundi söömata, kui oleks ette teadnud. Ei teadnud, eelmisel peol oli laud lookas. Ja oleks söönud hea meelga ka seda, mida pakuti, aga… seda lihtsalt ei jätkunud viimastele (kelle seas ka olin, ei tormanud kohe lauda, buffee oli, ainult see keedetud riis järele jäänud). No eks me siis istusime ja lobisesime oma seltskonnaga niikaua, kui oli viisakas aeg lahkuda. Peakangelasel polnud ka eriti meie jaoks aega, mis loomulik, kui kutsud seitse erinevat seltskonda kokku. Ja noh, ega väga pahaks ei panegi takkajärgi, aga meelde jääb kindlasti.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.04 14:45; 05.04 23:53;