Teema: Ebaõiglus- dieeditajad ja eritoitased

#3739335:

#3739230:

Tundsin oma kommentaari ära, kuigi olid selle teise tekstiga kokku kleepinud. Tsiteerimine vajab veel öppimist! Ei, mina söödan-joodam oma külalisi vastavalt. Tsiteerisin kägu, kelle jaoks on külas söömine kõige olulisem.

Kleepisingi tekstiga kokku, mis on minu oma ja mida sa tsiteerisid. Äkki vajad ise mingit õpet?

Ei ole veel mina sattunud seltskonda, kus midagi ei pakuta. Ilmselt liigume erinevates ühiskonnaklassides.

Minu jaoks ei ole okei, et lähen kellegi sünnipäevale ning istun tühja laua taga. See ei ole mingi pidu ja tähistamine. Kõlab nagu “kink võiks mahtuda ümbrikusse” rotlus.

Kleepisid minu kommentaari nimme oma postituse otsa, justnagu kogu tekst oleks sinu sulest, ning manitsed mind õppele? Katsu nüüd ise mõelda, kas seal on mingit loogikat või vähemalt selgust.

Jah, meil ei ole mõtet vaielda.
Oma prioriteetidest kirjutasin, kirjutasin ka, et toit on peo osa, aga erinevalt meist kahest, siis ühele primaarne, teisele sekundaarne.
Mul muide õde on selline, kes ka söögi pärast üritusi ootab ja hiljem arvustab, et pererahval peaks piinlik olema, kui mingi salat vm otsa saab. Seda, millist hobuseeinet ta ise sisse sööb, ta ei näe, piinlikkustundest rääkimata. Minul on justnimelt tema õgardluse pärast plass kuskil peol olla ja ta pole muidugi ainus söödik.

Mul on hea meel, et meie seltskonnas on säilinud selline prioriteetide efekt, et esmatähtsad on inimesed ja jututeemad, mitte toit v jook. Need on ka nagunii, aga ei tähtsusta inimesi üle.
Olen küll põhjatult vana juba, aga see süldilaua-sündroom pole peale lapsepõlvest väljumist enam kuskil minu tutvusringkonnas eksisteerinud. Pean silmas siis klassikalist külm-soe-magus-alkohol-kohv lauda, kus taga inimesed tundide viisi liikumatult istusid ja sõna otseses mõttes õgisid.

Aga me tõesti ei pea selle üle vaidlema.

#3739751:

Mul muide õde on selline, kes ka söögi pärast üritusi ootab ja hiljem arvustab, et pererahval peaks piinlik olema, kui mingi salat vm otsa saab. Seda, millist hobuseeinet ta ise sisse sööb, ta ei näe, piinlikkustundest rääkimata. Minul on justnimelt tema õgardluse pärast plass kuskil peol olla ja ta pole muidugi ainus söödik. Mul on hea meel, et meie seltskonnas on säilinud selline prioriteetide efekt, et esmatähtsad on inimesed ja jututeemad, mitte toit v jook. Need on ka nagunii, aga ei tähtsusta inimesi üle. Olen küll põhjatult vana juba, aga see süldilaua-sündroom pole peale lapsepõlvest väljumist enam kuskil minu tutvusringkonnas eksisteerinud. Pean silmas siis klassikalist külm-soe-magus-alkohol-kohv lauda, kus taga inimesed tundide viisi liikumatult istusid ja sõna otseses mõttes õgisid.

Ma arvan, et su õde on normaalne inimene ning erinevalt sinust ei ole tal toiduga väärastunud suhe. Oled anorektik või buliimik äkki?

Pole kusagil öelnud, et toit on tähtsam, kui inimesed. Aga see on oluline. Ka see, et seda jätkuks ja see oleks väga maitsev.

Inimesed istuvad sünnipäeval vms sellisel peol umbes 7h. Mul oleks piinlik, kui mul ei oleks neile pärast esimest tundi midagi pakkuda. Sooja toitu ei paku, küll aga rikkalik külmlaud, magus, shampanja, vein ning muu kokteilimaterjal.

Mitte ei usu, et sa alates 1980 (mil sa ilmselt lapsepõlvest väljusid) pole oma tutvusringkonnas rikkalikult kaetud lauda näinud.

#3740796:

Sa ikka tahad nii väga mind enda moodi arvama panna, et peo tähtsaim osa on toit? Kulla proua – sain juba aru, et see on sinul nii. Mina ootan pidu, et näha oma sõpru, kuulda uudiseid, näha teisi ja näidata ennast (jeesus, et sa nüüd jälle valesti aru ei saaks!). See vältab aega ja loomulikult selle kestel süüakse-juuakse, aga kokku ei tuldud toidu pärast. Räägin, et minu sõprusringkonnas on säilinud inimsuhte olulisus, mitte ei kummardata seitse tundi karbonaadi.

Rikkalikult kaetud laud ei tähenda selle taga seitset tundi söömist. Normaalne inimene, kui ta on sunnitud liikumatult istuma, sööb selle aja jooksul ühe korra kõhu täis ja õhtu lõppedes siis ehk tüki kooki vm. Mitte ei käi need hambad kõik see aeg.

Kas ma pean aru saama, et inimene, kes hoolib oma tervisest, toitub normaases koguses ning kel puudub väljaveninud magu, on anorektik ja buliimik? Muide viimased võivad metsikuid koguseid süüa ja antud konteksti ei sobitu.

Kas tuleb aru saada, et kui pererahvas on arvestanud normaalne+ koguse toitu, aga seitsme-tunni-sööjad selle esimese paariga hävitavad, peab neil, võõrustajatel, piinlik olema, mitte sööjatel, kelle taldrikud on kogu olengu ajal permanentselt kuhjas täis?

Väga veider seltskond teil!

NB! Ma ei ole aastaarvudest rääkinud. Aastal 1980 olin alles 6-aastane.

Sul ei ole kõik päris korras.

Ärrituda seepärast, et kuskil saab kokku sõpruskond gurmaane, kes tõesti ka seitse tundi võib veine maitsta ning terve lauatäie toitu hävitada – kuidas see sind küll segab. Meie aiapeaod kestavad kauemgi kui seitse tundi ning selle ajada röstitakse lammas ning lauad on tõesti pidevalt hea ja parema (näpu)toiduga kaetud ja kui salat otsa saab, siis….ah, salat ei saa otsa. Mitte miski ei saa otsa 🙂

Rahune. Ela sina oma moodi oma toitumishäirega või kuidas sa suvatsed teda eufeminmina nimetada “tervislikuks toitumiseks”. Luba meil, sportlikel, liikuvatel ja suure sõpruskonnaga inimestel pidada pidusid nii, nagu meie tahame. Suhtlust, naeru ja mänge (me mängime suviti kroketit väga palju), suplemist ja lookas laudu! Väga palun, palun luba.

#3734585:

#3734570:

Laktoositalumatu siin. Mina ei oota ega eelda, et keegi mu vajadustega arvestaks, ja enamasti midagi ikka kõhtu saab. Halb on siis, kui võõrustaja mõnda toitu suruma hakkab, sest “kõik teised ju söövad”, “natuke saad ju ikka süüa”, “oled sa ikka kindel, et seda süüa ei saa”. Jah, ma olen kindel, et ei mõtle oma laktoositalumatust välja, sest lööve, kõhukrambid ja -lahtisus on mind piimatooteid süües saatnud juba lapsepõlvest.

Sind siis tablett ei aita süüa vahest midaiganes?

Miks peaks keegi võtma tabletti ainult seetõttu, et sinu arvates on normaalne kui ta sööb midagi? Kas selle jaoks ei ole tabletti, et inimene aksepteerib teiste valikuid ja ei sunni teda sööma asju, mida too ei taha/ei saa? Võiks olla.

Isiklikult pole hoolimata suurest tutvusringkonnast täiskasvanute seas kohanud inimesi, kes eritoitumise korral midagi nõudma hakkaks. Söömata jätavad küll, aga mul on laual alati midagi kõigile ja igaüks kõiki asju proovida nagunii ei jõua. Vahel on nö tavatoitujad pirtsakamadki kui eritoitujad. Küll ei sööda seeni, küll jälestatakse salatis sibulat, hernest või maisi, kes ei söö värsket tomatit, kes sööb ainult 10min muna, kelle arust on see juba rõve jne. Kõigil on sellised kiiksud ja nendega on palju keerulisem arvestada. Lihtsam on teha võimalikult mitmekülgne rootsi laud või potluck ja inimesi mitte toitumiseelistuste järgi määratleda.