Kuidas toetada (poiss)last kellel on enda suhtes väga kõrged nõudmised? Kõike peab kohe oskama ja kui välja ei tule, siis läheb kas raevu (näiteks rebib joonistuspaberi või kirjutuspaberi puruks, viskab nurka) või hakkab nutma ja rääkima, kuidas tal “kunagi mitte midagi ei tule välja”. Mingi aja pärast rahuneb ja proovib uuesti ja siis kõik kordub. Lasteaias selliseid stseene ta õnneks ei tee, seal talitseb end paremini.
Laps on tegelikult väga lahtise peaga, aga see oma tunnetega mitte toimetulemine teeb muret ja tahaks teda just kodus positiivselt toetada. Ise oleme alati toonitanud, et oluline on lihtsalt proovida ja püüda ja kõik õpivad ja eksivad enne kui tuleb edu ja inimesed on erinevad. Omateada me teda kuidagi survestanud ei ole, vaid just tahtnud pingeid maha võtta.
Kas on kellelgi häid nõuandeid? Kooli läheb järgmisel aastal 7-aastaselt. Käib trennis, mis peaks ka õpetama kaotustega leppima.
