Teema: Ebaõnnestunud gümnaasiumikatsed

Kutsekool peale 9. klassi on mõistlik siis, kui valikule ja otsusele eelneb põhjalik karjäärinõustamine. Kutsekool ei ole lapsepõlve pikendamine, vaid töö. Juba 1. kursusel on praktika, mis tähendab nt koka erialal reaalset köögitööd (enamasti abikokana) ja tulemus peab olema kliendile müügikõlbulik.

Tallinna Polütehnikum pakub ka väheke intelligentemaid alternatiive põhihariduse baasil https://www.tptlive.ee/sisseastujale/?baastase=pharidus&osakond=&oppevorm=pope

Minu töökaaslase poeg läks Polütehnikumi IT õppima peale põhikooli. Väga hea peaga, iga kell oleks gümnaasiumi sisse saanud. Peale lõpetamist astus TalTechi sisse.

#3977429:

Ma ei teadnudki, et TÜG-i ka raske saada, see on ju täitsa tavaline kool.

Lausa alla keskmise kool, kui aus olla.

Mul yks kysimus- mis on teemaalgataja lapse kodukool, kus ta lootis gümnaasiumis jatkata?

Mis on kutseharidusel viga?

Minu laps läks Merekooli. Huvitav valik, ma ise poleks eluski arvanud, et see valdkond teda huvitab. Muidugi olin ma sisimas pisut pettunud, et miks ta nii teadlikult gümnaasiumi välistab, ta oli oma valikus 110% kindel. Aga ma näen praegu sellist koolirõõmu ja entusiasmi, mida ma põhikooli ajal ei näinud. Eesti Mereakadeemia on üle õue, sealsed tudengid kutseka poistele suureks eeskujuks ning ma juba praegu kuulen plaane, kuidas peale kooli lõpetamist minnakse mereväkke aega teenima ja peale seda Mereakadeemiasse edasi õppima.

Mina tegin omale septembris plaani A, B ja C ja ja D.

Minul on tütarlaps, kes õpib hoolega, kuid kui anda ette gümnaasumi test, siis on kööga. Matemaatikas käib õpiabis, on seal tubli aga tubli just nende ülesannetega, mida just praegu õpitakse. Kui on midagi vanem teema, siis on ärevus platsis ja pea tühi.  Meil on 3 gümnaasiumi, ei saanud mitte ühtegi.  Jooksvates hinnetes on vähe kolmi, kokkuvõtvalt semestris üks kolm, ei ühtegi jooksvat kahte. Noh, nutsin jah 2 päeva, jäin päris kodukontorisse, et saaks vabalt ahastada ja ripsmed jätta värvimata.

Meie plaan B on linna lähedal gümnaasium ca 9km. Kui ei saa, siis plaan C kutsehariduskeskus aga eesmärgiga nii, et see pole lõplik ametivalik, vaid eesmärk saada keskharidus, teha riigieksamid ja siis vaadata edasi. Kutsehariduses valiks eriala, mis aitaks kaasa suvel leida tööd. Kutsehariduskeskuses saab pärast ka edasi õppida (õmblemine), mis eeldab et keskharidus on olemas, lõpuks ka spetsialiseeruda näiteks (rätsep-stilist).

Plaan D on minna teise linna kutsehariduskeskusesse, kus on vbl lapsele meelepärasem eriala ja ülikoolis käiv poeg.  Poeg ja tütar kolivad üürikorterisse ja hoolitsevad seal üksteise eest, õnneks tublid kokkajad mõlemad.

Plaan E on täiskasvanute gümnaasium.  Igatahes keskhariduseta ei saa jääda, nii on tõesti tee ees püsti.

#3978241:

Mina tegin omale septembris plaani A, B ja C ja ja D.

Minul on tütarlaps, kes õpib hoolega, kuid kui anda ette gümnaasumi test, siis on kööga. Matemaatikas käib õpiabis, on seal tubli aga tubli just nende ülesannetega, mida just praegu õpitakse. Kui on midagi vanem teema, siis on ärevus platsis ja pea tühi. Meil on 3 gümnaasiumi, ei saanud mitte ühtegi. Jooksvates hinnetes on vähe kolmi, kokkuvõtvalt semestris üks kolm, ei ühtegi jooksvat kahte. Noh, nutsin jah 2 päeva, jäin päris kodukontorisse, et saaks vabalt ahastada ja ripsmed jätta värvimata.

Meie plaan B on linna lähedal gümnaasium ca 9km. Kui ei saa, siis plaan C kutsehariduskeskus aga eesmärgiga nii, et see pole lõplik ametivalik, vaid eesmärk saada keskharidus, teha riigieksamid ja siis vaadata edasi. Kutsehariduses valiks eriala, mis aitaks kaasa suvel leida tööd. Kutsehariduskeskuses saab pärast ka edasi õppida (õmblemine), mis eeldab et keskharidus on olemas, lõpuks ka spetsialiseeruda näiteks (rätsep-stilist).

Plaan D on minna teise linna kutsehariduskeskusesse, kus on vbl lapsele meelepärasem eriala ja ülikoolis käiv poeg. Poeg ja tütar kolivad üürikorterisse ja hoolitsevad seal üksteise eest, õnneks tublid kokkajad mõlemad.

Plaan E on täiskasvanute gümnaasium. Igatahes keskhariduseta ei saa jääda, nii on tõesti tee ees püsti.

Kiidan ka et plaanid paigas, väga tubli ja toetav lapsevanem. Aga juhiks tähelepanu et matemaatikaga võib laps ikka väga hätta jääda gümnaasiumis, kui juba põhikooli matemaatika jaoks oli õpiabi vaja.

#3978360:

#3978241:

Mina tegin omale septembris plaani A, B ja C ja ja D. Minul on tütarlaps, kes … Noh, nutsin jah 2 päeva, jäin päris kodukontorisse, et saaks vabalt ahastada ja ripsmed jätta värvimata.

Jah, tubli, et plaan on, aga minul oli natuke ebamugav seda postitust lugeda. Mina tegin, mul on, mina nutsin. Jääb mulje, nagu oleks tegu mingi koolieelikuga, kelle elu emme 100% korraldab. Isegi kui lapsel reaalselt ka sõnaõigus oli nende A, B ja C koostamisel, siis vähemalt ei pea ema seda märkimisväärseks mainida. Võib-olla sa lihtsalt sõnastasid oma mõtteid kiiruga halvasti, aga võib-olla vajaks su suhtumine oma peaaegu täisealisesse lapsesse natuke korrigeerimist.

Mis teha, vt sõltuvalt lapsest, sellel 14a lapsel oli vaja jah, et võimalikud variandid etteöeldaks, kuidas keskharidus saada. Tal on vaja, et praegu keegi teab, mis saab. Ise ütleb kõigele-ma ei tea. Nende ettepanekutega on ta olnud nõus. Ta peab praegu tundma, et kõik läheb lõppkokkuvõttes hästi. Ehk ise oma peaga otsustab peale keskharidust, ma loodan vähemalt. Mul on 3 last, aga see üks vajab jah praegu juhatamist; esimene sai ise, kolmas saab ka ise.

#3978414:

#3978413:

Mis teha, vt sõltuvalt lapsest, sellel 14a lapsel oli vaja jah, et võimalikud variandid etteöeldaks, kuidas keskharidus saada. Tal on vaja, et praegu keegi teab, mis saab. Ise ütleb kõigele-ma ei tea. Nende ettepanekutega on ta olnud nõus. Ta peab praegu tundma, et kõik läheb lõppkokkuvõttes hästi. Ehk ise oma peaga otsustab peale keskharidust, ma loodan vähemalt. Mul on 3 last, aga see üks vajab jah praegu juhatamist; esimene sai ise, kolmas saab ka ise.

Miks sul 14-aastane põhikooli lõpetab? Kas ta läks aasta varem kooli?

15 ikka on, inertsist tuleb ikka 14 ja 2021. Mul endal ka mäluhäired :).  Ma pean ikka mõtlema veits,  kui küsitakse, mitmendas noorim käib.

Tahtsin eelmise postitusega tegelikult sinnani jõuda, et kutsekool pole nii halb, kui valitaks näiteks mingi tehniline, ehitusalane või IT eriala. Väga paljud tulevad pärast meile inseneriks õppima ja neil läheb edaspidises elus ülihästi. Konkurentsi praktiliselt pole, kui natukenegi pingutad. Pehmetel erialadel on konkurents kordi suurem ja raske kaugele jõuda.

#3978505:

Täitsa ebaõiglane, et need …

Mina ka ei saa aru, mis on ebaõiglane. Et andekamad ja/või töökamad lapsed saavad tulevikus kõrgemalt tasustatud?

Tänasel päeval oleks minu gümnaasiumisse saamine väga suur küsimärk, mul oli põhikooli tunnistusel 3 kolme vähemalt. Praegu olen insener.

#3978517:

Mitte midagi ei saa aru, mis on ebaõiglane? Et osad pingutavad ja siis teenivad rohkem ? Iseeenesest ei tule reaalained mitte kellelgi enam gümnaasiumisosas. On andekamad , aga lisaks käib ka töö.

Lapsed on ikka erinevate annetega, osad jagavad paremini reaalaineid, teised pehmemaid aineid. Aga reaalainete oskajate elu on teistsugune. Ühte sorti andeid hinnatakse, teist sorti aga mitte üldse. Ei ole siin asi töös, ei ole pehmete erialade oskajad lollid, kes ei pinguta, vaid lapsed on erinevad.

#3978639:

Lapsed on ikka erinevate annetega, osad jagavad paremini reaalaineid, teised pehmemaid aineid. Aga reaalainete oskajate elu on teistsugune. Ühte sorti andeid hinnatakse, teist sorti aga mitte üldse. Ei ole siin asi töös, ei ole pehmete erialade oskajad lollid, kes ei pinguta, vaid lapsed on erinevad.

Inimesi ei diskrimineerita nende annete alusel. Inimeste tulevased palgaväljavaated paneb paika see, palju nende anded on võimelised kasumit tootma – olgu selleks siis otsene rahaline kasum (insener, jurist, ärijuht), otsene füüsiline tulemus (arstid) või vaimule pakutav (tippkunstnikud, -muusikud). Mida rohkem ja erinevamaid andeid inimestel on, seda laiem on nende valikuvõimalus tööturul. Suuremal osal inimestest on siiski mõlemat, nii reaal- kui humanitaarkalduvust. Selliseid, nagu kirjeldad, kus reaalkallakut üldse pole, on väga vähe ja, mis parata, kui teistest vähem andeid on, siis ongi vähem valikuid. Mis ei tähenda, et nad omal alal tippu end töötades korralikku tulevikku ei kindlusta.

Kui võimed on kesised, pole gümnaasium jõukohane. Vbl mingi “kassigümnaasium”, kus õppimist matkitakse, aga riigieksamite tulemuste ega aine tundmise tasemega poldaks kõrgkooli ikkagi paslikud kandidaadid.

Kutsekeskharidus on tänapäeval igas mõttes hea lahendus – saab edasi õppida, saab juurde õppida, saab tööle minna peale kooli lõpetamist. Puhas gümnasist on kandideerides tööturul samas seisus mis põhikooli lõpetanud noor. Ok, 3 a elu kauem elanud, aga oskusi ikkagi pole.

Reaalained ja loodusained on need, mis aitavad liikuda hästi makstud aladele. Ka keeled ja loomingulisus annavad häid võimalusi – aga neid tuleb ise otsida ja palju on projektipõhisust!

Hea kondiiter, rätsep ja juuksur ei jää eluga hätta.

Pigem on plindris suvalise bakaharidusega noor – see pole veel normaaltasemel täiemõõduline kõrgharidus.