Teema: Ebaõnnestunud gümnaasiumikatsed

Keegi peab ju ometi neid keeli, ajalugu, kunsti jm isegi “reaalidele” õpetama. Ja kui ntx matemaatik tööalaselt läbi põleb, siis kas ta hakkab ise enda psühholoogiks?

#3979977:

#3979747:

#3979468:

#3978505:

Täitsa ebaõiglane, et need lapsed, kes jagavad reaalaineid (või vähemalt teevad need endale selgeks) on pärast igal pool hinnatud, kerge on ülikooli saada, teenivad kordi rohkem. Olen ise ülikoolis ühe magistriõppe eriala vastuvõtukomisjonis ja vaatan neid kandidaate. On nii täiskasvaute gümnaasiumi lõetajaid kui eliitkoolide lõpetajaid, vahepeal on bakas õppinud erinevaid asju ja kui meile tulevad, pärast edasijõudmises vahet pole. Aga need on inimesed, kellel on tehnikahuvi, jagavad matemaatikat ja füüsikat. Kui ära lõpetavad, on teenistus ülihea, kuigi keskkooli ajal olid kahe-kolmelised osades ainetes. Enda laps pole ka just eriline geenius, aga alati olen ise matemaatikat ja füüsikat õpetanud lisaks esimesest klassist peale, igaüks tegelikult suudab need ära õppida, pole erilist andekust vaja. Pillimängu õpingud tegelikult arendavad ka samu ajuosi, mis on vajalikud reaalainetest arusaamiseks.

Mis siin ebaõiglast on, elu ju põhinebki reaalteadustel, mitte pehmetel erialadel?

See väide paneb küll kulme kergitama. Reaalteadustel põhinevad ehk tõesti tehnoloogia ja äri, aga et lausa elu nendel põhinebki? Elus on siiski veel VÄGA palju muud. Ja maailmas ka ruumi väga paljule muule kui üheksast viieni istumisele betoonist-klaasist kastides. Kunst, muusika, filosoofia, kirjandus, Mulle küll tundub, et inimkond on kapitalismikultusest vabanemise teel ning loodan, et järjest enam on ka noortel julgust teha valikuid selle järgi, mis neid päriselt kõnetab.

Vastupidi, reaalteadused vabastavadki just su yheksast viieni kontoris istumisest ja su aeg on vaba elu nautimiseks ning kaunite kunstide nautimiseks:)

Kui sissetulekud on piisavad, siis saab inimene kasvõi kogu päeva lugeda väärtkirjandust voi veeta aega kunstinaitustel. Ja paljud reaalharidusega inimesed seda teevadki ju.

Huvitav, kelle kaudu need kaunid kunstid materialiseeruvad? Kes toodab väärtkirjandust ja kunstinäitusi? Rääkimata roogadest, millega see kontorist vabanenud raamatupidaja, programmeerija, pankur või logistik end restoranis hellitada laseb. Muusika ja filmid-sarjadki on puha humanitaaride toodang.

Minu point on, et elu peaks olema nautimiseks kõigile ja selleks, et maailm toimiks, on vaja palju erinevaid inimesi. Mitte ei toetu elu reaalteadustele, nagu siin keegi eelnevalt väitis, ja humanitaarid ei ole mingi alam, teenindav sektor.

#3980131:

Humanitaare on loomulikult vaja, aga tänapäeva elu nõuab, et ka humanitaar saaks korraliku baashariduse reaalainetes. Ka humanitaarteadlaste hulgas on edukamad need, kes ei karda arvutit ega muud tehnikat, oskavad analüüsida andmeid ja järgida mõttekäikudes matemaatilist loogikat. Samuti on vaja tunda keemia ja füüsika põhitõdesid. Väga vale on liigitada osad lapsed varakult “humanitaarideks” ja leppida sellega, et saavad reaalainetes kuidagi oma kolmed kätte, ilma asjast aru saamata. Tegelikkuses ei ole olemas inimesi, kes poleks võimelised koolimatemaatikast aru saama, kuid on erineva õppimistempoga inimesi. Kahjuks ei pakuta aeglasemat tempot vajavatele noortele piisavalt tuge ja nad kaotavad varakult ka eneseusu ja annavad alla, uskudes et nemad ei olegi võimelised reaalainetest aru saama.

Humanitaar võib ju koolimatemaatika selgeks saada, aga see ei muuda fakti, et ta hakkab vähem palka saama, kui ta hakkab tööle sellel alal, mis talle meeldib. Ei, ta ei ole loll, ta saab matemaatika selgeks, aga miks ta peab raha teenimiseks tegema mingit IT-d või andmeanalüüsi, mis teda ei huvita. Ei ole üks ala nii palju tähtsam kui teine.

#3980311:

Leppige sellega, et olete teinud valiku humanitaaria ja reaalalade vahel. Jah, teie ise tegite selle valiku ning te teadsite juba siis, et valik on ühtlasi ka sissetulekute vahel.

Mina töötan reaalalal, aga ma ei pea ennast sellepärast nendest targemaks, kes on muu ala valinud. Siin proovivad osad ennast upitada, nagu nad oleks targemad, kuna reaalalasid tasustatakse paremini, aga see pole ju nii. See ongi ebaõiglane, et nii on. Väita, et humanitaarala inimesed oleks sellepärast lollid ja neid pole ühiskonnale vaja, on ikka äärmiselt upsakas.

#3980452:

Kes on parem või targem, sellist vaidlust pole mina siin küll märganud,

Oli siin ju jutt, et humanitaar õppigu ka matemaatika ära, ärgu töötagu humanitaaralal ja ongi õiglane, kui reaalala inimene rohkem saab, sest tema on ju rohkem õppinud ja pingutanud. Öeldi ka seda, et reaalalade eest makstakse rohkem, sest humanitaaralasid ühiskonnale vaja ei ole. Mina selliste väidetega nõus ei ole. Töötan reaalalal ja pole nad mingid geeniused (kaasa arvatud mina ise), lihtsalt ajuehitus võimaldab lihtsa vaevaga tasuvamal tööl töötada. Ei ole kõigil vaja selleks meeletult õppida.  Konkurentsi on palju vähem kui pehmetel erialadel. Tihtipeale on neil muid puudusi, näiteks nagu ei oska suhelda, eesti keeles kirjutada vms. Minu arust see küll eriti õiglane ei ole, et kui inimene valib endale südamelähedase erialana mingi asja, mille eest on lihtsalt välja kujunenud traditsioon vähem maksta, siis mõni hakkab siin ülevalt alla vaatama ja rumalaks nimetama, kuna raha on mõne arvates ainuke mõõdupuu, mille järgi inimesi hinnata.

Paljud vanemad peavad praegu ja tulevikus leppima, et gümnaasiumisse ei pääse pooled põhikooli lõpetanutest. Tööturul ei ole midagi teha gümnaasiumi lõpetajatel kel ei ole ühtegi eriala, seetõttu tuleks gümnaasiumisse astunul kohe võtta selge siht ülikoolis edasi õppida. Riigil mõtet paisutada gümnaasiumite kohti koolidesse, vaid võtta ainult need kes kõrgharidust soovivad omandada. Praegune olukord ei ole jätkusuutlik kuna omakorda pooled gümnaasiumi lõpetanutest asu edasi õppima, mis tähendab, et riik peaks veelgi gümnaasiumikohti vähendama. Kutsekooli lõpetanutel on eelis, neil on amet tööle asumiseks ja võimalus siiski kõrgharidus saada. Eesti suureks miinuseks on osade erialade ületootmine, mis tuleks koheselt lõpetada. Ülikooli lõpetanu kel ei ole peale diplomi saamist tööd, on sama kasutu kui gümnasist kel ei ole eriala, mõlemad peavad ümber õppima ja see on riigile suur lisakulu ja vähendab noorte võimalusi tööturul edukalt alustada ja oma elus siht leida. Seetõttu on hea, et osad noored on sunnitud minema kutsekooli, hetkel neil on raske näha seda positiivsena, kuid kolme aasta pärast võib selline muudatus olla neile rohkem kasuks kui nad hetkel mõistavad.

Minu meelest ei ole enamik noortest valmis 15-16 aastaselt endale sobivat eriala valima, 3 aasta pärast, kui keskharidus käes, on juba hoopis teine asi. Seetõttu arvan, et praegune süsteem, kus kutsekoolides on paljud erialad keskhariduse baasil, on päris hea ja pole probleemi, kui noor kõigepealt gümnaasiumi lõpetab, isegi kui ta ülikooli minna ei kavatse. Lisaks on ju küllalt juhtumeid, kus põhikoolis laisk kolmeline gümnaasiumis järsku motivatsiooni leiab, selle edukalt lõpetab ja siiski kõrgkooli astub.

Mis puudutab igasuguseid “palgalõhesid” (humanitaarid vs reaalid, keevitajad vs kontoriametnikud jms), siis minu meelest on hea, kui need on just täpselt sellised, nagu turg paika paneb. St töö eest, mille järele on suur nõudlus, aga tegijaid vähe (mis iganes põhjustel – on see siis enamiku jaoks liiga keeruline, vastutusrikas, füüsiliselt raske vms), on alati kõrgemini tasustatud ja peabki olema. Lihtne ja meeldiv töö, mis erilisi oskusi ei nõua, sobib paljudele ja kui selle järele suurt nõudlust ka pole, ongi inimesed sunnitud konkurentsi tingimustes madala palgaga leppima.

#3981660:

Paljud vanemad peavad praegu ja tulevikus leppima, et gümnaasiumisse ei pääse pooled põhikooli lõpetanutest. Tööturul ei ole midagi teha gümnaasiumi lõpetajatel kel ei ole ühtegi eriala, seetõttu tuleks gümnaasiumisse astunul kohe võtta selge siht ülikoolis edasi õppida. Riigil mõtet paisutada gümnaasiumite kohti koolidesse, vaid võtta ainult need kes kõrgharidust soovivad omandada. Praegune olukord ei ole jätkusuutlik kuna omakorda pooled gümnaasiumi lõpetanutest asu edasi õppima, mis tähendab, et riik peaks veelgi gümnaasiumikohti vähendama. Kutsekooli lõpetanutel on eelis, neil on amet tööle asumiseks ja võimalus siiski kõrgharidus saada. Eesti suureks miinuseks on osade erialade ületootmine, mis tuleks koheselt lõpetada. Ülikooli lõpetanu kel ei ole peale diplomi saamist tööd, on sama kasutu kui gümnasist kel ei ole eriala, mõlemad peavad ümber õppima ja see on riigile suur lisakulu ja vähendab noorte võimalusi tööturul edukalt alustada ja oma elus siht leida. Seetõttu on hea, et osad noored on sunnitud minema kutsekooli, hetkel neil on raske näha seda positiivsena, kuid kolme aasta pärast võib selline muudatus olla neile rohkem kasuks kui nad hetkel mõistavad.

Kas ikka saab eeldada, et paari põhikooli kolmega lapsel pole sihti ülikooli minna?

#3981714:

psühholoogidest, logopeedidest.

Kutsekoolis õpetamiseks sobivad erialad???? Kummalgi erialal ei tohi tegutseda alla magistrikraadi meie seaduste järgi.

Sellest ma päris aru ei saanud, et miks tüdrukute jaoks on ainult kokad ja juuksurid? Nemad ei või minna IT-d õppima Polütehnikumi või ehitamist? Kõrgkoolides õpivad ju küll tüdrukud nii IT-d kui ehitusteaduskonnas.

#3981757:

#3981714:

psühholoogidest, logopeedidest.

Kutsekoolis õpetamiseks sobivad erialad???? Kummalgi erialal ei tohi tegutseda alla magistrikraadi meie seaduste järgi.

Sellest ma päris aru ei saanud, et miks tüdrukute jaoks on ainult kokad ja juuksurid? Nemad ei või minna IT-d õppima Polütehnikumi või ehitamist? Kõrgkoolides õpivad ju küll tüdrukud nii IT-d kui ehitusteaduskonnas.

Justament, siin ongi point ju! Neid erialasid ei saa õppida kutsekas, neid erialasid ei taha õppida need gümnasistid, kes on tugevad reaalid ja muidu juristid ja peast majandusteadlased. Et ongi vaja neid gümnasiste ka, kes ei hiigla füüsikas, matemaatikas, võtaks need vähem prestiižed alad oma õppida, sest neist käib nende aju ja füüsis, silmailu ja sõrmeosavus siiski vabalt üle, aga neil kahuks küll võivad põhikoolis mõned kolmed ja seega potensiaalsed toredad õpetajad lahterdatakse varakult ära a la  kokaks.

#3980284:

#3980131:

Humanitaare on loomulikult vaja, aga tänapäeva elu nõuab, et ka humanitaar saaks korraliku baashariduse reaalainetes. Ka humanitaarteadlaste hulgas on edukamad need, kes ei karda arvutit ega muud tehnikat, oskavad analüüsida andmeid ja järgida mõttekäikudes matemaatilist loogikat. Samuti on vaja tunda keemia ja füüsika põhitõdesid. Väga vale on liigitada osad lapsed varakult “humanitaarideks” ja leppida sellega, et saavad reaalainetes kuidagi oma kolmed kätte, ilma asjast aru saamata. Tegelikkuses ei ole olemas inimesi, kes poleks võimelised koolimatemaatikast aru saama, kuid on erineva õppimistempoga inimesi. Kahjuks ei pakuta aeglasemat tempot vajavatele noortele piisavalt tuge ja nad kaotavad varakult ka eneseusu ja annavad alla, uskudes et nemad ei olegi võimelised reaalainetest aru saama.

Humanitaar võib ju koolimatemaatika selgeks saada, aga see ei muuda fakti, et ta hakkab vähem palka saama, kui ta hakkab tööle sellel alal, mis talle meeldib. Ei, ta ei ole loll, ta saab matemaatika selgeks, aga miks ta peab raha teenimiseks tegema mingit IT-d või andmeanalüüsi, mis teda ei huvita. Ei ole üks ala nii palju tähtsam kui teine.

Paistab et minu juttu ei mõistetud (humanitaar? 🙂 )

Minu point oli see, et humanitaarina edukas olemiseks on vaja tunda ka IT-d ja andmeanalüüsi – ma ei räägi IT vms alal töötamisest, vaid eduka töö jaoks vajalike töövahendite tundmisest, isegi kui töö põhifookus on vägagi humanitaaria valdkonda kuuluv.

Palk on teine teema ja seda probleemi ei lahenda kurtmisega, et “humanitaarid teenivad vähem”.  Eraettevõttes ei sõltu palk mitte sellest, kas oled humanitaar või reaal, vaid sellest, kui palju su ettevõte kasumit teenib. Riigitööl olijaid ei saa kõiki ühele pulgale panna – neid kohti kus kõrgharidust nõudva töö eest makstakse häbiväärselt vähe, on paraku palju küll.

#3981757:

#3981714:

psühholoogidest, logopeedidest.

Kutsekoolis õpetamiseks sobivad erialad???? Kummalgi erialal ei tohi tegutseda alla magistrikraadi meie seaduste järgi.

Sellest ma päris aru ei saanud, et miks tüdrukute jaoks on ainult kokad ja juuksurid? Nemad ei või minna IT-d õppima Polütehnikumi või ehitamist? Kõrgkoolides õpivad ju küll tüdrukud nii IT-d kui ehitusteaduskonnas.

Pidin just sama kirjutama – nimetatud “tydrukute” erialade puhul on nõue ja annaks jumal, et see nõue jääbki, et kutsekoolidest kuidagi läbi veetud tytarlapsed nendeks spetsialistideks ei saa.

Aga milles probleem. Kui tytarlapsel on ajusid ja töökust, lõpetab gymna ja siis baka ja siis magistri ja saabki alustada tood neil erialadel. Hinnaalandust siin kyll tegema ei peaks.

#3981684:

#3981660:

Tööturul ei ole midagi teha gümnaasiumi lõpetajatel kel ei ole ühtegi eriala, seetõttu tuleks gümnaasiumisse astunul kohe võtta selge siht ülikoolis edasi õppida. Riigil mõtet paisutada gümnaasiumite kohti koolidesse, vaid võtta ainult need kes kõrgharidust soovivad omandada. Praegune olukord ei ole jätkusuutlik kuna omakorda pooled gümnaasiumi lõpetanutest asu edasi õppima, mis tähendab, et riik peaks veelgi gümnaasiumikohti vähendama. Kutsekooli lõpetanutel on eelis, neil on amet tööle asumiseks ja võimalus siiski kõrgharidus saada.

Ma ei saa küll sinuga nõus olla. Miks ainult ülikooli minejad gümnaasiumi võivad minna? Kui selline piir panna, siis mis saab rakenduskõrgkoolidest ja kutsekoolide nendest erialadest, kus eelduseks on keskhariduse olemasolu? Neid on ju suurem osa. Kui võtta kitsas matemaatika, siis ei tohiks keskharidus olla ülejõukäiv ühelegi noorele, kes soovib saada nt tarkvaraarendajaks, politseinikuks, õeks – sa tahaksid nendele erialadele suunata põhiharidusega inimesed, kelle võimed on ebapiisavad keskhariduse omandamiseks?

Kõik loetletud erialad ongi ju korgharidust nõudvad, ei?

Millega või kellega sa siin vaidled, iseendaga?

Tarkvaraarendaja puhul võib veel mõni lapsest saati itimees mõnesse pisifirmasse tööle saada ilma kõrghariduseta, kuid nii Sisekaitseakadeemia kui Tervishoiukõrgkool, mis valmistavad ette politseinikke ja meditsiiniõdesid, on üheselt korgharidust andvad õppeasutused ning gümnaasiumiharidus ongi ettevalmistus kõrghariduse omandamiseks.

Kas keegi siin oskab midagi rääkida Artesse sissesaamise ja seal

õppimise kohta? Huvitab just spordisuund.

#3981794:

#3981757:

#3981714:

psühholoogidest, logopeedidest.

Kutsekoolis õpetamiseks sobivad erialad???? Kummalgi erialal ei tohi tegutseda alla magistrikraadi meie seaduste järgi.

Sellest ma päris aru ei saanud, et miks tüdrukute jaoks on ainult kokad ja juuksurid? Nemad ei või minna IT-d õppima Polütehnikumi või ehitamist? Kõrgkoolides õpivad ju küll tüdrukud nii IT-d kui ehitusteaduskonnas.

Justament, siin ongi point ju! Neid erialasid ei saa õppida kutsekas, neid erialasid ei taha õppida need gümnasistid, kes on tugevad reaalid ja muidu juristid ja peast majandusteadlased. Et ongi vaja neid gümnasiste ka, kes ei hiigla füüsikas, matemaatikas, võtaks need vähem prestiižed alad oma õppida, sest neist käib nende aju ja füüsis, silmailu ja sõrmeosavus siiski vabalt üle, aga neil kahuks küll võivad põhikoolis mõned kolmed ja seega potensiaalsed toredad õpetajad lahterdatakse varakult ära a la kokaks.

Lihtsalt infoks, psühholoogias õpetatakse esimesest  baka aastast andmeanalüüsi kuni magistri lõpuni. Lisaks on arstiteadusega samaväärselt populaarne sisseastumise poolest.  Samas  peab ka hea psühholoog olema keskmisest kindlasti parem humanitaar…väga hea kirjalik ja suuline väljendusoskus. Samas pole klassikaline reaalikas ikkagi ju.
Veidraid ja rigiidseid arvamsi siin. Kahju, et ebakindlad vanemad selle paanikaga kaasa lähevad….oioi laps ei saanud mainekasse kooli, nüüd on eluheidik. Samas unustatakse ära, et eliitkoolidega käivad sageli samad probleemid kaasas, mis niiöelda  tavakoolidega…kanep, alkohol, depressioon, ärevus jne. Pole see eliitkool ka alati otsetee paradiisi.  Ei saa salata, loomulikult mingid eeldused eliitkoolidel on, kuid pigem on see seotud  maksimaalselt pingutust nõudvate tingimuste loomisega, sest õpilased on oma tasemelt sarnasemad.

Võtke kokku ennast. Elu pole must ja valge. On rahakotilt rikkaid ärimehi, kellel healjuhul õhtukast keskharidus ja samas alla keskmise teenivaid matemaatika geeniuseid. Soovitan siiralt TÜ-s kuulata ainet “Vaimsed võimed”, annab hea ülevaate, mis selle IQ numbri taga on ning miks on vaja väga häid sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskuiseid, et olla elus õnnelikum ja rahulolevam.

Tavagümnaasiumid on täis kontingenti, kelle vaimsed võimed on äärmiselt tagasihoidlikud, lugemus nullilähedane ja õpimotivatsiooni pole ollagi. Kahju, et noored inimesed konutavad 3 aastat tühja. Minu meelest tuleks kutsehariduse teema jõuliselt üles tõsta. Kutsekas käimine peaks olema auasi. Mingi asjaliku eriala oskustöölised teenivad ju hästi ja asjalikemal neist on ka karjäärivõimalused väga head