Esileht Ajaviite- ja muud jutud EE: 11aastane poiss hoiab õpetajaid ja õpilasi hirmul.

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 102 )

Teema: EE: 11aastane poiss hoiab õpetajaid ja õpilasi hirmul.

Postitas:
Kägu

Meil oli klassis pervert ja psühhopaat, kes ahistas ja kiusas tüdrukuid. Tegi rinnahoidjaid jõuga lahti ja kakles nagu poistega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga äkki nii alguses oligi, et tema oligi kiusatav ja nüüd on trotsi ja viha täis, liialdatud kaitseseisundis ja maksab kätte kõigile osalistele? Nii võib ju ka olla. Mingi põhjus peab olema, et miks üks laps selliseks järsku muutub. Kodus saab peksa äkki või on liiga vaba kasvatus. Sellega peaks tegelema, et uurima nüüd välja, et millest selle poisi selline käitumine tingitud on, mis on põhjus ja siis edasi asju ajama, kui põhjus selgeks tehtud. Need koolitulistajad ju ka lambist selliseks pole muutunud, vaid miski trauma või “eeskuju” on põhjus olnud.

KES peaks sellega tegelema, teised lapsevanemad või? Mind ei huvita põrmugi, mis põhjusel keegi trotsi ja viha täis on, vaid mind huvitab see, et minu enda laps tervena koolist koju tuleb. Selle, miks teine laps muutub, peavad ikka lapse enda vanemad välja uurima, mitte teiste laste vanemad ei pea oma lapse kõrvalt veel võõrast jõmpsikat kantseldama. Ja kui oma vanemaid ei huvita, siis noorsoopolitsei.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on õpetajast kahju- pole palju temast toredamaid, ilusamaid ning oma tööd armastavamaid pedagooge. Kahju, et sellise õpetaja silmist hakkab säde kustuma. Võin täiesti kindlalt väita, et see õpetaja on teinud kõik endast oleneva, et see laps saaks abi ning samas teised ka õpetatatud. Õpetaja on jäetud oma hädas üksi…räägitakse, arutatakse, vaikitakse kuid iga päev peab tema selle terroristiga hakkama saama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kes siis veel last uskuma peaks, kui mitte tema enda vanemad?
Ma ei õigusta kellegi tegusid, kuid lapsevanem peab olema oma lapsele toeks ka halbadel aegadel.

Selle kohta ütleks, et usalda, aga kontrolli. Kui ikka avalikult mitu täiskasvanud inimest räägivad, et lapse käitumine jätab soovida, siis võiks asja kontrollida nii, et last kohe valetamises süüdistama ei hakka. Tuge peaks laps saama aga hoopis selleks, et käitumine paraneks.

Tegelikult on muidugi raske endale tunnistada oma vigu, mis on viinud lapse sellise käitumiseni. Kategooriline eitamine juba viitabki sellele, et kasvatuses on puudujääke kas siis teadmatusest või ükskõiksusest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vot selleni olemegi jõudnud oma absurdse tolerantsiga kõige suhtes.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mina ei tööta selliste lastega ja mul pole ka kogemust, aga olen kursiis asjadega, mida meedia kajastab ja lugesin ka seda artiklit ja kui see kõik on tõsi, mis seal kirjas, siis see poiss tulebki ühel päeval ja tapabki kellegi ära, ta on seda lubanud. Selliseid olukordi on ennegi olnud maailmas. Ma ei saa aru sellest, et mitte midagi ei anna teha, kui seadus on puudulik, siis tuleb seda muuta õiglaseks, enne kui on hilja. Sellised juhtumid on tõsine koht selle spetsialistidele-ametnikele, neid on hoiatatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ühes Tallinna koolis oli täpselt sama probleem. Algklasside õpetaja palus mõistvat suhtumist “pisut teistsuguse” lapse käitumise osas. Kui jõudis kätte 5 klass, läks põrgu lahti, samuti hakkasime kartma oma laste pärast. Probleemse lapse vanemad (tuntud inimesed) tahtlikult ei tunnistanud mingit probleemi ja kõik osapooled olid võimetud midagi tegema.
Siiski- koolidirektor, rajaleidja, kõik fikseeritud juhtumid jm alusel sai selle poisi eemaldada koduõppele. Ka meil oli plaan ajakirjanduse poole pöörduda, kuid enne suudeti leida lahendus.
See on nii absurde maailma täna, kuidas kõik peavad pidama normaalseks ebanormaalset! Täiesti absurdne.
Ma ei saa aru, kes on need super ametnikud, kes sellise olukorra on lasknud tekkida.

Aga et siis jah – ma tahan öelda, et on mingid võimalused seda last igapäeva õppetööst eemaldada (ka vanemate mitte nõusolekul), kui kool ja teised lapsevanemad jaksavad tegeleda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui siin leidub kakski kägu, kes saavad aru, millest jutt, siis tuleb selliste hingede eest juba tänulik olla. Rõhuv enamik on praktiliselt tundetud.

No vaataks kohe huviga kui sinu või sinu lapsele mingi jõnglane raske kehavigastuse tekitab, kauaks sul tundelisust jätkub.
Kui inimene peab last kooli saates iga jumala päev kartma oma lapse tervise ja elu pärast, siis ei ole tegemist mitte tundetuse vaid jõuetu hirmuga.
Nii paarkümmend aastat tagasi üks jõnglane terroriseeris koolis nii, et õpetaja põgenes tema eest aknalauale seisma.
Noh, tupsununnukene loksutas mõni aeg hiljem mängukaaslase bensiiniga üle ja pani põlema. 10-aastane laps suri.
Tahad mõistmist?
Nõuad aru saamist?
Kellelt?
Surnuks põletatud poisi vanematelt või kellelt?

https://www.ohtuleht.ee/98043/8220ema-kas-ma-olen-nuud-mortsukas8221

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noh, tupsununnukene loksutas mõni aeg hiljem mängukaaslase bensiiniga üle ja pani põlema. 10-aastane laps suri.
Tahad mõistmist?
Nõuad aru saamist?
Kellelt?
Surnuks põletatud poisi vanematelt või kellelt?

https://www.ohtuleht.ee/98043/8220ema-kas-ma-olen-nuud-mortsukas8221

Ohjah… Ma ei mäletanud seda lugu. Ma ei saa aru, kui täiskasvanu on endale või teistele ohtlik, siis rakendatakse psühhiaatrilist sundravi. Miks lastele ei rakendata? Mõtlen siis tõesti lapsi, kelle eest õpetajad aknast välja pagevad või kes õpetaja meniski katki peksavad. Need lapsed vajavad ju alustuseks ise abi. Ja teised lapsed ja õpetajad nende eest kaitset. Et kasvõi tapavad ja midagi teha ei saa nendega?

See ajalehe loo peategelane peaks nüüd 30 olema.. Huvitav, kas ta sai mingit ravi ja muutus normaalseks? Või on nüüdseks vanglani jõudnud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen HEV lapse ema. Leian et kui laps on ohtlik teistele ja ka iseendale, tulebki leida teine õpetamisviis mitte nui neljaks hoida tavakooli suures klassis. Minu last nt ajas närvi teise lapse pliiatsiga krabistamine ja kui keegi kogemata istus tema kohale, läks ta endast välja. Ka kiusati teda sihilikult, loobiti ja peideti asju. Õppiski 9 klassi erivajadustega laste koolis individuaalselt koos õpetajaga. Vähemalt ma ei pidanud kellegi murtud luude pärast muretsema.
Aga olen kuulnud et üha raskem on saada riigilt rahastust 1:1 õppele. Sest meil on kaasav haridus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui siin leidub kakski kägu, kes saavad aru, millest jutt, siis tuleb selliste hingede eest juba tänulik olla. Rõhuv enamik on praktiliselt tundetud.

No vaataks kohe huviga kui sinu või sinu lapsele mingi jõnglane raske kehavigastuse tekitab, kauaks sul tundelisust jätkub.

Kui inimene peab last kooli saates iga jumala päev kartma oma lapse tervise ja elu pärast, siis ei ole tegemist mitte tundetuse vaid jõuetu hirmuga.

Nii paarkümmend aastat tagasi üks jõnglane terroriseeris koolis nii, et õpetaja põgenes tema eest aknalauale seisma.

Noh, tupsununnukene loksutas mõni aeg hiljem mängukaaslase bensiiniga üle ja pani põlema. 10-aastane laps suri.

Tahad mõistmist?

Nõuad aru saamist?

Kellelt?

Surnuks põletatud poisi vanematelt või kellelt?

https://www.ohtuleht.ee/98043/8220ema-kas-ma-olen-nuud-mortsukas8221

Jällegi ei tehta vahet põhjuste otsimisel ja õigustamisel. Mulle pole vaja seda moraali lugeda, mina ütlen, et sellised lapsed tuleb teistest eraldada ja kogu lugu. Su laeng läks täiesti tühja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen HEV lapse ema. Leian et kui laps on ohtlik teistele ja ka iseendale, tulebki leida teine õpetamisviis mitte nui neljaks hoida tavakooli suures klassis. Minu last nt ajas närvi teise lapse pliiatsiga krabistamine ja kui keegi kogemata istus tema kohale, läks ta endast välja. Ka kiusati teda sihilikult, loobiti ja peideti asju. Õppiski 9 klassi erivajadustega laste koolis individuaalselt koos õpetajaga. Vähemalt ma ei pidanud kellegi murtud luude pärast muretsema.

Aga olen kuulnud et üha raskem on saada riigilt rahastust 1:1 õppele. Sest meil on kaasav haridus.

Jaga kogemust, kas see muutub ajas, läheb leebemaks, häired taanduvad? Kuidas tuleb noor inimene elus toime?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sõna saab jällegi vaid lapse ema. Miks isa selles loos vähem oluline on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga samas teevad viga ja haiget teistele – ei ole loogiline -putukaid ei tohi sõrmeotsaga puudutada, samas peksta puruks õpetajal jalg – seda võib teha (see on lubatav).
Samas – sellised õpilased ei sobi suurde kooli, neil oleks vaja väikest, stressivaba koolikeskonda – kasvõi väikeklassi – aga ema peab vajalikuks iga hinnaga hoida last suures klasskollektiivis. See laps saab 3-aasta pärast 14 ja siis ei ole vahet, vägivald on vägivald ning kriminaalkorras karistatav. Siin ei hakka kohus sel põhjusel õigeks mõistma.

Selliseid koole ju pole palju. Kes see tahaks oma last teise Eesti otsa kooli saata? Samuti peab arvestama, et kõik diagnoosid ei sobi omavahel üldse kokku ja isegi väikeklassis oleks neid keeruline hakkama saada, kuid tugiisikuga suures klassis on ok. Üks lahendus ongi koolidesse rohkem tugiisikud ning väikeklasse. Läheks liiga kulukaks igale poole erikooli rajada ja enamus vanemaid ei ole nõus oma 10-11 aastaseid lapsi teise linna kooli saatma (see rikuks ka laste psüühika)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Arvan, et HEV-laste koht pole tavakoolis või üldse koolis. Liiga palju segadust ja närvide mängu kaasneb nendega.

Kuhu sa paneks nad siis? Nad on täiesti normintellektiga ja tihti andekad inimesed. Nt üks mu klassivend kellel Asperger, oli ka koolis tohutu probleemide hunnik. Nüüd kirurg (kuuldavasti ka väga hea). Oleks ta eraldatud, siis ei tea mis tast oleks saanud. Meil oli ka muidugi super õpetaja ja väiksem maakool, see kindlasti oli kasuks.Kusjuures kõige raskem oligi mingi viienda kuuenda klassini temaga, hiljem muutus järjest “normaalsemaks”. St vanusega läheb kergemaks ja need lapsed õpivad ennast kontrollima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Arvan, et HEV-laste koht pole tavakoolis või üldse koolis. Liiga palju segadust ja närvide mängu kaasneb nendega.

Kuhu sa paneks nad siis? Nad on täiesti normintellektiga ja tihti andekad inimesed. Nt üks mu klassivend kellel Asperger, oli ka koolis tohutu probleemide hunnik. Nüüd kirurg (kuuldavasti ka väga hea). Oleks ta eraldatud, siis ei tea mis tast oleks saanud. Meil oli ka muidugi super õpetaja ja väiksem maakool, see kindlasti oli kasuks.Kusjuures kõige raskem oligi mingi viienda kuuenda klassini temaga, hiljem muutus järjest “normaalsemaks”. St vanusega läheb kergemaks ja need lapsed õpivad ennast kontrollima.

Paneks kuhugi, kus nad teisi ei ohusta. See peaks olema prioriteet. Mis tast saab? Ei tea, ausalt ei tea, aga riskida hulga teiste laste tervisega hirmus, et mis sellest ühest saab, kui tal ei võimaldata teiste tervist ruineerida, ei pea ma õigeks. Küll siis kodused ja tugiisikud vaatavad, mis edasi. Mingi võimalus ikka on õppimiseks, ega last siis tünni ei topita, kaas peale.
Kui “hood” hakkavad vanusega üle minema, siis mingu kooli tagasi, milles küsimus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

uhu sa paneks nad siis? Nad on täiesti normintellektiga ja tihti andekad inimesed

Jah ka teemaks oleva artikli laps võib olla andekas, ei välista. Aga sest andekusest on vähe kasu, kui ta oma märatsemishoos kellegi tapab. Võib vanglas (3 aasta pärast ta 14 ja vastutab) ju andekas olla, aga kirurgiks ei saa. Ükskõik kui andekas see laps ei ole, ei tohi lasta tal teisi vigastada. Kui seda tavakoolis ei suuda tagada, siis väikeklass või individuaalõpe või koduõpe. Neil juhtudel oleks tal tõesti võimalik kunagi oma andekust kasutada. Vanglas ei ole.

Ühel mu sõbral on aspist laps koduõpoel, teisel väikeklassis. Mõlemad väga hoolivad ja toetavad ja lapsesse uskuvad vanemad. Nad andsid endale aru, et see on sellise lapse võimalus. Koolis märatsedes nad rikuksid teiste laste tervist ja enda tuleviku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jaga kogemust, kas see muutub ajas, läheb leebemaks, häired taanduvad? Kuidas tuleb noor inimene elus toime?[/quote]
Autistlike joontega inimesed on erinevad. Minu oma on üks keerulisemaid variante.Lisaks ka tugev ATH. Ta oskab ennast kontrollida erinevates situatsioonides, ei ole vägivaldne. Seda tänu aastatepikkusele tööle. Põhikooli lõpetas heade hinnetega. Hetkel puuduva töövõimega noor täiskasvanu , sest kollektiivis olek tekitab liiga palju ärevust. Samas arvan, et tavakool oleks ta närvisüsteemile veelgi laastavamalt mõjunud, juba see 1 aasta tekitas suuri probleeme.
Mõne aasta pärast vbl on võimeline osaajaga tööl käima või õppima. Kui saame ärevuse maha.
HEV lastel on ka puberteet raske. Seega nö normaalsemaks peale seda muutuvad kergemad variandid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellest probleemse lapse väikeklassi panemisest pole ka mingit kasu, kui koduses elus on midagi viga, vanemad eitavad lapsega seotud probleeme ning temaga tõhusalt ei tegele. Muidugi on kolmekümne lapse asemel kolme lapsega klassis keskkond rahulikum, aga ka need kolm last, keda siis seal see üks terroriseerib või õppimist häirib, ei ole õnnelikud. Näiteks ma ise pole sugugi kindel, et mu laps kodukoha kooli lõpuni käib, sest tema koolis käimine on alatasa häiritud lapsest, kes toodi meie kooli üle, sest suures ei saanud hakkama. See on ainult üks samm lapse aitamise teel. Aga nii nagu ma oma teksti esimses lauses ütlesin, et kui tingimused lapse elus ei muutu, siis ka väikeklassi panek ei muuda suurt lapse jaoks midagi. Selge on, et ta käitub nimme provotseerivalt ja selle taga on midagi tõsisemat, kui lihtsalt see, et “suures koolis ei meeldi”. Aga kõik on vanemates kinni, ainult nendes. Kool teeb omalt poolt kõik, mis võimalik, mis siingi on üles loetletud, mida kool saab teha.
Kusjuures, meie koolis käib veel üks teine sarnane laps. Ka tema puhul on selge, et väikse kooli valik oli vanemate teadlik otsus. Ja näha on, et vanemad toetavad ja tegelevad lapsega, lapsel on omad eripärased jooned, millega peab temaga suhtlemisel arvestama, aga ta ei ole agressiivne või teistele ohtlik. Tunnis teeb kaasa ja vaimsetelt võimetelt on paljudest kaaslastest üle. Niiet mul on võrdlusmoment täiesti olemas, milline on õige lähenemine lapse erivajadusele ja mitte.
Aga mis puudutab kooli vahetamist, siis kui tavalises suures koolis 7 lapse koolist lahkumine ei muuda kooli silmis suurt midagi, oleks see suur põnts väiksele koolile, kui mitu last peaks sealt ühe probleemse pärast lahkuma. Seda kooli siis enam ühel hetkel poleks ja poleks ka väikest kooli, kuhu oma probleemne laps panna. Niiet sisuliselt ikkagi vastutavad vanemad selle eest, milliseks kujuneb nende lapse tulevik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ma oleks õpetaja ja ma saaks õpilaselt peksa, siis ma annaks lisaks vanematele kohtusse ka Eesti riigi!
Ka riik võiks omapoolselt tagada normaalsed töötingimused.

Kas te kujutate ette, et lähete tööle ja teile antakse jalaga?! Päriselt!?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ma oleks õpetaja ja ma saaks õpilaselt peksa, siis ma annaks lisaks vanematele kohtusse ka Eesti riigi!

Ka riik võiks omapoolselt tagada normaalsed töötingimused.

Kas te kujutate ette, et lähete tööle ja teile antakse jalaga?! Päriselt!?

Politseinike ja ilmselt ka EMO arstide argipäev. Nüüd siis ka õpetajate oma. Mis teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui siin leidub kakski kägu, kes saavad aru, millest jutt, siis tuleb selliste hingede eest juba tänulik olla. Rõhuv enamik on praktiliselt tundetud.

No vaataks kohe huviga kui sinu või sinu lapsele mingi jõnglane raske kehavigastuse tekitab, kauaks sul tundelisust jätkub.

Kui inimene peab last kooli saates iga jumala päev kartma oma lapse tervise ja elu pärast, siis ei ole tegemist mitte tundetuse vaid jõuetu hirmuga.

Nii paarkümmend aastat tagasi üks jõnglane terroriseeris koolis nii, et õpetaja põgenes tema eest aknalauale seisma.

Noh, tupsununnukene loksutas mõni aeg hiljem mängukaaslase bensiiniga üle ja pani põlema. 10-aastane laps suri.

Tahad mõistmist?

Nõuad aru saamist?

Kellelt?

Surnuks põletatud poisi vanematelt või kellelt?

https://www.ohtuleht.ee/98043/8220ema-kas-ma-olen-nuud-mortsukas8221

Jällegi ei tehta vahet põhjuste otsimisel ja õigustamisel. Mulle pole vaja seda moraali lugeda, mina ütlen, et sellised lapsed tuleb teistest eraldada ja kogu lugu. Su laeng läks täiesti tühja.

Väga hästi teen vahet põhjuste otsimisel ja õigustamisel. Ega sa ei õigustanudki ju, sa süüdistasid:

Rõhuv enamik on praktiliselt tundetud

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga hästi teen vahet põhjuste otsimisel ja õigustamisel. Ega sa ei õigustanudki ju, sa süüdistasid:
Rõhuv enamik on praktiliselt tundetud

Ja ongi. Ei suuda ette kujutada, et sellise teistmoodi lapse kallal tõepoolest rakendatakse oma kiusajakalduvust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja ongi. Ei suuda ette kujutada, et sellise teistmoodi lapse kallal tõepoolest rakendatakse oma kiusajakalduvust.

Kas need, kes arvavad, et klassitäiel lastel ja õpetajatel on õigus end koolis turvaliselt tunda, on sinu arvates tõesti kiusajad? Ka sel teismoodi lapsel endal on halb selles keskkonnas, seda ikka adud? Või arvad, et lapsel on hea olla, kui ta koolis nii närvi läheb, et õpetaja meniski katki lööb ja pärast politseis aru annab? Ei ole ju, eks? Kõigil ses olukorras on paha ja seega tuleb selle teistmoodi lapsele mingi teine lahendus leida. Et säästa teisi lapsi, õpetajaid ja ka seda last ennast. Keegi ei taha siin teistmoodi last kiusata, aga tahetkase seda, et kõigil oleks turvaline.

See ei ole normaalne, et ükski laps peab sellises keskkonnas olema. Ei need klassikaaslased ega see teistmoodi laps ise. Teistmoodi laps vajab abi – rahulikumat keskkonda ja vajadusel ka ravi ja teraapiat. Teised lapsed vajavad turvatunnet käia koolis ilma ohuta vigastatud saada.

Aga sina oled küll tundetu, kui avad, et teistmoodi lapse pärast võivad kõik teised kannatada.

PS. Olen ka ise probleemlapse (õnneks mitte ni probleemse, keegi püsivaid kahjustusi ei saanud) ema olnud. Ja ma elus poleks selle peale tulnud, et minu probleemlapsel on kuidagi rohkem õigusi teiste laste ja õpetajate elu ja tervise arvelt ja need, kes tahavad oma lapsele turvalist koolikeskkonda, kiusavad selle sooviga minu last. Loomulikult ma hoolisin oma lapsest ja aitasin ja toetasin ja otsisin talle parimaid lahendusi. Aga mitte teiste arvelt. Minu ja kogu tugimeeskonna töö tulemusel on see probleemlaps nüüd normaalne täiskasvanu ja õpib ülikoolis. Aga kui selle artikli lapsega nii jätkatakse kui senini, siis paraku lõpetab ta pigem vanglas kui ülikoolis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ma oleks õpetaja ja ma saaks õpilaselt peksa, siis ma annaks lisaks vanematele kohtusse ka Eesti riigi!

Ka riik võiks omapoolselt tagada normaalsed töötingimused.

Kas te kujutate ette, et lähete tööle ja teile antakse jalaga?! Päriselt!?

Nõus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina töötan selliste lastega.

Neil on kahel põhjusel koolis (ja ka sõpradega) väga raske. Esiteks ei salli nad grammigi ebaõiglust (sh neile ei sobi see kui kedagi jäetakse mängust välja, kellegi kohta räägitakse halba selja taga, tehakse liiga elusloodusele sh putukatele ja taimedele). Paraku on kõik need asjad kollektiivis igapäevased nähtused. Reageering sellele on nende poolt see, et nad ütlevad et see on halb/vale ja nad ei taha nendega enam mängida. Ilmselgelt teevad teised lapsed nende üle nalja. Kusjuures ka täiskasvanud, mitte ainult lapsed.

Teine põhjus on see, et kui neid noritakse ja nad ei saa ära minna, lähevad nad närvi ja ei kontrolli end. Sellistel hetkedel katsuvad nad iga hinna eest minema saada. See pakub teistele väga palju nalja ja nad saevad ja saevad kuniks laps ärritub ja minema teda ei lase. Vahel lõppeb see kellegi löömisega ja “ohver” läheb kaebama ning HEV laps jääb justkui süüdi, kuna ta ei oska end kaitsta.

Artiklis kirjeldatud mustrid on täpselt sellised. Laps, kel on niigi äärmiselt raske enda emotsioone kontrollida ja suuremas seltskonnas hakkama saada, viiakse teadlikult viimase piirini, et oleks äge. Pedagoogid ei oska juba enesevalitsuse kaotanud last rahustada, kuna pole vastavat koolitust saanud. Kõige hullem, mida sellise lapse puhul teha saad, on tema vägisi kinni hoidmine. Eemaldu ja lase tal rahuneda ning see ei võta kaua aega. Kui keegi hoiab kinni, rakendub adrenaliin ja laps ei saa enam absoluutselt aru, mida ta teeb. Tahab vaid pääseda, ellu jääda. Paaritunnine koolitus pedagoogidele oleks pool sellest olukorrast juba ammu lahendanud. Kuidas lastele selgeks teha, et nad ei peaks norima, on juba kodude (ja ühiskonna) probleem.

Mõttekoht on veel see, et kui kool reageeriks vaimsele vägivallale õigeaegselt, ei eskaleeruks olukord kunagi sinnamaani, et laps vägivaldseks läheb. Antud koolis on vaimne vägivald justkui lubatud ja isegi õigustatud.

Aga samas teevad viga ja haiget teistele – ei ole loogiline -putukaid ei tohi sõrmeotsaga puudutada, samas peksta puruks õpetajal jalg – seda võib teha (see on lubatav).

Samas – sellised õpilased ei sobi suurde kooli, neil oleks vaja väikest, stressivaba koolikeskonda – kasvõi väikeklassi – aga ema peab vajalikuks iga hinnaga hoida last suures klasskollektiivis. See laps saab 3-aasta pärast 14 ja siis ei ole vahet, vägivald on vägivald ning kriminaalkorras karistatav. Siin ei hakka kohus sel põhjusel õigeks mõistma.[/quote]

Absoluutselt nõus, et on Hev lapsi, keda teadlikult viiakse endast välja. Provotseeritakse. Mul on enda kooliajast selline klassivend (diagnoose veel ei pandud).
Aga ei olnud temagi teiste suhtes alati ingel. Mõnitas ja narris ja klatšis niiet vähe pole ning kui keegi vastu hakkas- hüsteeritses ja laamendas. Oldi tema suhtes ebaõiglane ja oli ka vastupidiseid olukordasid.
Nii nagu on tavaapsed erinevad on ka seda HEV lapsed.

Lapse eelkoolis käsi samuti HEV poiss. Täiesti tavaline olukord: Õpetaja õpetab, klass on tasa. Ilma igasuguse põhjuseta läheb poiss endast välja, lööb laua pikali või viskab kinga täie jõuga aknasse. Kes siin provotseerib? Või kuidas kellelegi liiga tehakse?

Mina olen seisukohal, et HEV lastel peab kaasas olema tugiisik ja kui see ei aita, siis tuleb õppida väikeklassis. Sotsialiseerumine peab toimuma teiselt pinnalt.
Ei ole need ülejäänud klassilapsed sugugi vähetähtsamad ega nende õigused haridusele, võrdsele kohtlemisele ja tundele- hirmuta koolis käia vähemtähtsad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

need, kes õigustavad teemas esile toodud poissi ja arvavad, et teised teda kiusavad on kõik ilmselt naised ja pole kunagi ise kogenud poisina kasvamist. poistel on teatud vanuseni (eriti karmiks läheb pubeka eas) suhtlemisel paigas hierarhia nagu ahvikarjas. st füüsiline üleolek loeb. kiusatakse üldiselt ainult endast füüsiliselt nõrgemaid. sellisel juhtumil jah esineb nt kiusamist, et “lähme torgime seda kutti, kuna on huvitav jälgida kuidas ta närvi läheb”. aga tavaliselt mitte keegi ei julge seda teha endast füüsiliselt tugevama kaaslasega, sest ega ikka ei taha peksa saada küll. antud indiviidi puhul aga paistab artiklist küll välja, et tegemist füüsiliselt tugeva poisiga, kellel pole mingit probleemi teistest üle olla ja neile peksa anda ning seejuures isegi õpetajale. ehk ma tõesti ei usu, et teised teda meelega torgivad/kiusavad, usun et teised pigem ikka üritavad temast eemale hoida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga hea, et sellised teemad hakkavad jõuliselt üles tulema. Ühel hetkel leiab ehk ka riik, et väikeklassid PEAVAD koolides olema. Praegu on kõik ilus vaid paberil, tegelikult ei jätku väikeklassidele koolil ressursse. Siinkohal peaksid kohalikud omavalitsused (riigi toel) tugevamalt õla alla panema. Ruumipuudusel alustaksid väikeklassid koolipäeva nö õhtuses vahetuses, kehvem seis on aga õpetajate leidmisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
masujo

Antud artikkel on ühest koolist ja klassist, kuid reaalsus on see, et igas koolis leidub lapsi, kes tegelikult vajavad individuaalset õpet või väikeses klassis käimist. Tugisikuid. Täiskasvanud muidugi võiks aru saada, et laps on hädas, ta ei tule toime olukordadega ning ta vajab reaalselt abi, antud loos vajavad nõustamist ka vanemad, kes eitavad probleemi. Kui vanem hakkab mõistma oma lapse tegevuse tagajärgi, nt läheb rahakotile kulukaks, keegi ei soovi nendega enam suhelda, ehk siis hakkavad toimuma muudatused. Sotsiaalsed oskused on tänases päevas ehk kõige suuremad oskused, mida õppida, kuigi teatud lastele ongi see äärmiselt keeruline, nad ei mõista teiste tundeid.

Õpetajaid, neid on vaja hakata rohkem kaitsma, sest see töö mida nad igapäevaselt teevad koolis, on ikka väga suur koormus ja vastutus, tuleb välja et ka lisaks vaimsele pingele ohtlik. Vanem saadab oma lapse kooli ja loodab, et kõik möödub enam vähem ilma probleemideta. Kooli kodukorra saab kehtestada hoolekogu, kus siis saab ka sätestada nõuded, näiteks kui laps ei täida koolis kehtivaid nõudeid (lapsevanem peab allkirjastama lepingu), siis hakkab vanema koos lapsega koolipingis istuma. Ja istubki kõrval, kasvõi vahetustega.
Tegelikult on see üks vahe tekkinud arusaam, et nüüd hakkavad kõik lapsed võrdsetena käima tavakoolides, et õpilased peavad õppima toime tulema ka erinevate psüühiliste probleemidega lastega, siis nüüd on teadlased jõudnud arusaamisele, et see mudel ikkagi ei toimi. Ma ütleks, et nii me kasvatame juurde veelgi rohkem vaimselt häiritud lapsi. Nüüd läheb veel 5 aastat umbes aega, et süsteemi jälle hakataks muutma. Tegelikult on kahju, kahju neist lastest, kes ei saa õppida korralikult, sest üks laps pidevalt segab, nõuab oma tähelepanu ja pidevalt. Kahju sellest lapsest, kes selgelt ei sobi suurde klassi ja kooli keskkonda, kus ta saaks palju parema tulemuse eraldi õppides. Vanematest kahju, et neil selline laps on ja nad sellest aru ka lõpuni ei saa, võib olla saavad isegi aru, aga ei tunnista, sest paljudel on ka mingi valehäbi, mõelda vaid mida meie sõpruskond meist arvaks, kui meie laps seal või seal koolis käiks. Ja kahju on õpetajatest, keda niigi napib kogu EV.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga hea, et sellised teemad hakkavad jõuliselt üles tulema. Ühel hetkel leiab ehk ka riik, et väikeklassid PEAVAD koolides olema. Praegu on kõik ilus vaid paberil, tegelikult ei jätku väikeklassidele koolil ressursse. Siinkohal peaksid kohalikud omavalitsused (riigi toel) tugevamalt õla alla panema. Ruumipuudusel alustaksid väikeklassid koolipäeva nö õhtuses vahetuses, kehvem seis on aga õpetajate leidmisega.

Inimesed, tulge maa peale! Õpetajaid ei jätku isegi tavaklassidele!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 102 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud EE: 11aastane poiss hoiab õpetajaid ja õpilasi hirmul.