Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 67 )

Teema: Eelarve

Postitas:
Kägu

Tahaks detailsemalt uurida, kuhu raha kulub, aga olen eelarve tegemisega toppama jäänud.

Kui üksikasjalikult te kulutusi kirja panete, st mis kategooriaid te eraldi kokku loete? Olete teinud mingi Exceli? Loete kulutusi kuu/nädala kaupa? On kellelgi häid nippe?

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma näiteks ei kasuta üldse sularaha, seega kõik rahaliikumine on kontoväljavõttelt näha. Kui tahaks ka eraldi mingit ülevaadet sellest, mida ma mingist poest ostsin, siis võib ju ostutšekid alles jätta nendest poodidest, kust netist tšekke alla võtta ei saa, ja kodus siis omale kuskile excelisse toksida neid eraldi summasid toidule, kodukeemiale, loomadele, misiganes kategooriaid vajalikuks pead.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul on sellised jaotused: kommunaalid (vesi, elekter, prügi, küte, kindlustus), kommunikatsioon (telefonid, internet), lasteaed (kohatasu + muud kulutused), kool-1 (lapse), kool-2 (minu enda), tervis (apteegikaubad, arstivisiidid), toit (toiduained + esmatarbekaubad, mida ostan toidupoest), transport (sinna lähevad igasugused sõidukaardid, mida aegajalt n-ö rahaga laen), hobi (sinna alla läheb ka meelelahutus), vaba (sinna lähevad riided, jalatsid, tehnika jms, mida iga kuu ei osta). Lemmikloomi mul pole, seega nendele kulutusi ei teki. Aed on, aga aiakaupu (mullad, seemned, lilled) ei ostagi, seega eelarvesse ei pane.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui üksikasjalikult te kulutusi kirja panete, st mis kategooriaid te eraldi kokku loete? Olete teinud mingi Exceli? Loete kulutusi kuu/nädala kaupa? On kellelgi häid nippe?

Täna just KUKU raadio hommikuprogrammis oli sama teema. Ilmselt jälle mingi ajakirjanik luusib siin ringi:)

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täna just KUKU raadio hommikuprogrammis oli sama teema. Ilmselt jälle mingi ajakirjanik luusib siin ringi:)

Karju LIBA! kah, siis jälle sul päev korda läinud.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin on neid nippe erinevates teemades jagatud küll ja küll, proovi üles otsida.

Minul on üks kindel Exceli tabel, kus on ühes tulbas sissetulekud ühes kuus, teises tulbas väljaminekud, kolmandas palju alles jääb kuu lõpus. Söögirahad/olmekulud on ühe reana kirjas mingi umbkaudse summaga, mis võiks kuus kuluda. Kuu lõpus siis on näha, kas sai suht täpne. Elekter, internet, telefon, kommunaalid jm – kõik eraldi ridadena, ja kui arved hakkavad tulema – panen tabelisse ka konkreetsed summad. Suht hea ülevaade on. Ja kui ikka ei ole selge – siis konto väljavõtte järgi võib pedantselt ükshaaval välja kirjutada paberile, kuhu ja kui palju kulus ja siis kokku lüüa summaarselt.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul on rahapäevik ja SEB pank ise jagab minu kulutused ära, internetipangast näed enam vähem kuhu su raha  läheb. Alguses ikka väga uurisin seda, nüüd enam ei viitsi. Seal saad määrata ka piirsummad, siis näed kus üle läheb.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma kunagi eelarvet tegin, siis märkisin exceli tabelisse iga kuu kohta kõik kulutused. Ühes veerus oli summa, teises selle selgitus (toidupood, kütus vms).

No ja siis nägingi palju kuhugi kulus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

…siis jälle sul päev korda läinud.

Vaheta plaati!

Mis nippe on? Esinene ja kõige tõhusam – kasuta Perekooli otsingut.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen kunagi püüdnud ka eelarvet teha, aga see ei andnud mulle midagi. Ikka tuli mingeid ettenägemata kulusid, mida siis mõne rea alt katta tuli. Targemaks see mind ei teinud kuidagi. Nüüd püüan lihtsalt võimalikult vähe kulutada, töötab paremini.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina teen excelis eelarvet. Ja kulub küll vähem raha, kui seda teen. Kui nö vabaks lasen, ei jälgi, siis kulub rohkem raha. Rahapäevik on pangas ka, aga see paneb väga üldiselt need kategooriad ja see väga abiks pole.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu eelarve on lihtne: kõik püsikulud on ammu selged, ka talvine suurem elektrikulu. Selle summaga arvestan igal kuul ja see raha jääb alati alles. Siis raha, mille igal kuul kõrvale panen. No ja siis veel sadakond eurot sellisteks kuludeks, mida ma ette ei näe – mõni ravim, aknapesuvahend, tualettpaber vm, mis otsa saab. Ja ülejäänu ongi elamiseks ja kõigiks muudeks kuludeks. Ei huvita, mis need täpsemalt on, ei viitsi kirja panna. Summa on suht sama ja kasutan seda, nagu tahan. Kuna sissetulek on üsna kindel, püsikulud samuti, ka kogutav rahasumma on igal kuul sama, siis pole mingit vahet, millele täpselt igakuine elamisraha kulub. Sealt enam kokku hoida ei plaani.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

mulle sobib selline variant, et iga kuu 1.kuupäeval kannan automaatselt teatud summa teise panka – ja seda raha kulutangi igapäevasteks toidu- jm supermarketiostudeks. Turulkäiguks sularaha ka sellelt arvelt. Kaks aastat tagasi oli summa 500, nüüd 700 eurot ja sellest peaks siis välja tulema. Kui raha enne kuu lõppu otsas, siis uurin täpsemalt, millele kulus.

Muud ostud, reisid, lõbustused lähevad nö kodupangast, ja ma ei pea arvet. Liiga stressav – kunagi märkisin kuu aega kõik üles ja polnud üldse meeldiv. Kulutan niikuinii läbimõeldult.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

mulle sobib selline variant, et iga kuu 1.kuupäeval kannan automaatselt teatud summa teise panka – ja seda raha kulutangi igapäevasteks toidu- jm supermarketiostudeks. Turulkäiguks sularaha ka sellelt arvelt. Kaks aastat tagasi oli summa 500, nüüd 700 eurot ja sellest peaks siis välja tulema. Kui raha enne kuu lõppu otsas, siis uurin täpsemalt, millele kulus.

Miks teise panka? Miks mitte samas pangas teisel real?

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui raha enne kuu lõppu otsas, siis uurin täpsemalt, millele kulus.

Mis sellest siis enam kasu on, kui raha on juba läinud?

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina kasutan seda eelarvestamise nippi, et kui raha hakkab väheks jääma, siis mõtlen, kuidas seda juurde teenida.

Mingeid tabeleid ma ei viitsi pidada, sest nagunii on mul endal selge pilt sellest, kui palju kulub toidupoes ja mida ma sealt ostan või kui palju kulub muudele asjadele.

Ma ei kasuta eriti ka märkmikku. Osad asjad kirjutan küll moepärast üles (koosolekud), aga mul ei ole seda vaja olnud, niigi tean, jääb meelde.

Eelarve puhul pean suht mõttetuks mingit seda arvestamist, kuhu ma midagi juba kulutanud olen, sest ma mingeid asju igaksjuhuks nagunii ei osta, et midagi üle jääks ja kasutust ei leiaks. Kui peaks olema vaja mingil kuul kokku hoida, siis tean ka ilma tabelita, mida on võimalik vähendada. Kuude lõikes on ka erinevaid kulusid. Kõik vältimatud asjad saab ikka tehtud (küttepuud, uus arvuti, jalgratas, talveriided vms) ka ilma tabelita. Mõnikord lihtsalt muude asjade kõrvalt mõtlen sellele, mida millal vaja on, kui palju peaks sellele kulutama ja ongi kogu eelarve. Toidupoes iga kord ei koonerda, sest elust tuleb rõõmu ka tunda. Aga siiski jälgin seda, et ostaks vaid neid asju ja nii palju, kui ära süüakse. Uute maitsete ja asjadega väga ei eksperimenteeri. Kodumasinate jms puhul enne guugeldan ja teen võrdlusi, kust mida osta, mõnikord on soodsam osta mujalt kui Eestist, või kui ostan Eestist, siis kasutan hinnavaatluse lehte ja vaatan, kus müüakse mind huvitavat toodet soodsama hinnaga. Näiteks uue arvuti ostsin sellisest poest, kus ma polnud varem iial käinud ja mille olemasolustki varem ei teadnud. Seal oli mind huvitav mudel 200€ soodsama hinnaga. Toiduga ma nii väga ei mängi, et näiteks kui piim on kuskil odavam, siis selle ostaks odavamast kohast, aga uudiskirjade järgi mõnikord ostan ühe, teinekord teise keti poest.

Hullude päevade ja osturalli ajal ei hullu, need on suht mõttetud pakkumised, ostan ikka siis kui midagi on vaja. Ainus nõrkus on jalatsid, neid on meil kindlasti palju rohkem kui hädavajalik, siiski neid päris igakuiselt ei osta. Kokku saaksin hoida ka erinevate meediatellimuste pealt, mul on praktiliselt kõik tellitud (delfi, postimees, õhtuleht, ka näiteks NYT, lisaks netflix, primevideo, appletv, telia). Kui tekib tunne, et midagi vahepeal kasutan liiga harva, siis panen tellimuse mõneks kuuks kinni.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks teise panka? Miks mitte samas pangas teisel real?

Tõesti, miks küll?

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tõesti, miks küll?

Mina kasutan ka teise panga süsteemi, aga mul on teises pangas õppelaen ja seega seal on arve nagunii. Mugav on sinna raha kanda, nii et see ei ole kogu aeg silme ees. Mul läheb teise panga kontole ka automaatselt iga kuu summa peale (töötasu lisatöö eest), aga säästmise jaoks on hea koguda just teise panka. Minul tekib siis selline psühholoogiline moment nagu mul oleks see raha “kuskile mujale ära” pandud. Vanasti kasutasin kogumiskontot, aga sealt oli ebamugav vajadusel raha kätte saada, pidi avalduse tegema.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eraisikuna eelarvet ei pea, sest see oleks kohutav ajaraiskamine.
Kunagi, 20a tagasi, abielu algusaastatel (ja pangalaenu võttes) sai mõne kuu vältel kulutusi jälgitud, sest pank tahtis tookord kodulaenu jaoks pere kulutustest ülevaadet. Tookord olid need numbrid nö suurusjärkude kaupa, et mitu % umbes läheb toidule, mitu autole, mitu komm.kuludele. Kui laenu kätte saime, siis rohkem polnud vaja.
Samuti olen elus ühe korra ca 2 nädala vältel pannud kirja kõik kulutused, kuna sugulane arendas mingit kodukulude tarkvara ja palus meid seda tarkvara testima. Minu “eksperthinnang” oli, et see pikkadelt poearvetelt kõikide ostude ühekaupa arvutisse sisestamine on nii mõttetult ajamahukas, et oluliselt parema tulemuse saaks, kui see aeg  millegi muu mõistlikuma peale ära kasutada.
Praegu, keskealisena, on kulud nagunii oluliselt väiksemad kui tulud. Kui oled harjunud elama kokkuhoidlikult, siis lihtsalt jääb raha järgi, pole vaja eelarvet pidada.
Küll aga teen ma eelarvet tööalaselt: koostan firmale rahavoogude prognoose pikaajaliselt ette. Seni kuni on tegu väikefirmaga, mis veidi suuremaks kasvada tahab, on see paratamatu.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen kunagi püüdnud ka eelarvet teha, aga see ei andnud mulle midagi. Ikka tuli mingeid ettenägemata kulusid, mida siis mõne rea alt katta tuli. Targemaks see mind ei teinud kuidagi. Nüüd püüan lihtsalt võimalikult vähe kulutada, töötab paremini.

Targemaks peaks see tegema selles mõttes, et on must-valgelt kirjas, kuhu kulub näiteks mõttetult palju raha. Kõikidel inimestel sellega probleeme ei ole, kuid mõnele tulevad sellised asjad suure üllatusena. Kulud, mida saaks oluliselt vähendada või üldse ära jätta.

Ootamatutest kuludest pääsu ei ole, kuid see ei tohiks olla igakuine teema, et raha jääb puudu. Kui on, siis tuleb midagi ette võtta, et kulusid kärpida, tulusid suurendada ja meelerahufondi koguda.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

mu meelest otseselt kulutuste üle arvepidamisest olulisem on ette planeerimine. Näiteks talveriideid saab osta soodsamalt kas hooaja lõpu alelt või jaanuarikuu alelt. Outletist. Talvevarustust ma harilikult hangin suvel/suve lõpus. Kodumasinate puhul hooldus. Ja ka mõtled, et kui kaua miski asi juba kasutusel on olnud, mõnikord on mõtekas maha müüa ja uus osta, ei pea ootama, millal päriselt otsad annab.

Näiteks arvutid olen ostnud uuena uue mudeli ja müünud pärast max 3 aastat kasutamist ja siis endale uue ostnud. Kui rahaga kitsas, siis on mõistlik planeerida seda millal mida osta.

Mina enda pealt vaadates kauplustes suurt raha ei loobi. Tähelepanelikum tasub olla igasuguste kuutasuliste tellimustega, neid võib koguneda natuke siit ja natuke sealt ja lõpuks ongi koos üle 100€ lihtsalt mingi õhu eest. Telefoni- ja internetipaketid tasub mõne aja tagant ka üle vaadata, muuta kui vaja. Kui sa selle lihtsalt eelarvesse kirja paned, et telefon 20€ kuus, siis see eriti ei ole abiks. Pigem vaadata neid paketi hindasid ja otsustada, kas see on kõige mõistlikum valik sinu jaoks, ehk saaks ka odavamalt. Hinnad ja paketid ajas võivad ka muutuda. Kunagi kõige odavam ei pruugi mingil hetkel enam olla kõige mõistlikum.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Swedil on hea “eelaeve” alajaotus. Kui maksta Swedi kaardiga, siin paigutab kulud üldiselt õigetesse tulpadesse, ainult mõned on vaja käsitsi märgistada. Ma tegelikult seda ei vaja, aga vahel vaatan ja võrdlen vanade numbritega.

Nii et hästi toimiks, kui investeeringud ja kogumised oleks ühes pangas (või ühel kontol, kui ei taha pankade vahel hajutada) ja Swedi (ühele) arvele kanda kuu kuluks planeeritud summa ja enamasti maksta kaardiga/sealt ülekandega/e-arvega automaatselt.

Samas kui enamik igapäevaoste teha Coopist, on jälle mõistlik seal kasutada Coop panga kaarti. Nii et süsteem tuleb teha oma elukorraldusele sobiv.

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Swedil on hea “eelaeve” alajaotus. Kui maksta Swedi kaardiga, siin paigutab kulud üldiselt õigetesse tulpadesse, ainult mõned on vaja käsitsi märgistada.

Sõltub, kust mida ostad.
Kui meie seda Swedi süsteemi kasutaksime, siis tuleks välja, et meie pere suurim kuluartikkel oleks ehitusmaterjalid, sest kuna Depo on meile lähim pood, kus toidukaupu müüakse, teeme enamiku toidupoolise ostudest just… Depo ehituspoest. vaid värskeid juurikaid (mida Depos ei müüda) ostame Rimist või turlult.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Swedil on hea “eelaeve” alajaotus. Kui maksta Swedi kaardiga, siin paigutab kulud üldiselt õigetesse tulpadesse, ainult mõned on vaja käsitsi märgistada.

Sõltub, kust mida ostad.

Kui meie seda Swedi süsteemi kasutaksime, siis tuleks välja, et meie pere suurim kuluartikkel oleks ehitusmaterjalid, sest kuna Depo on meile lähim pood, kus toidukaupu müüakse, teeme enamiku toidupoolise ostudest just… Depo ehituspoest. vaid värskeid juurikaid (mida Depos ei müüda) ostame Rimist või turlult.

Saad käsitsi depo ju toidukuludesse ümber paigutada

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina kasutan ka teise panga süsteemi, aga mul on teises pangas õppelaen ja seega seal on arve nagunii. Mugav on sinna raha kanda, nii et see ei ole kogu aeg silme ees. Mul läheb teise panga kontole ka automaatselt iga kuu summa peale (töötasu lisatöö eest), aga säästmise jaoks on hea koguda just teise panka. Minul tekib siis selline psühholoogiline moment nagu mul oleks see raha “kuskile mujale ära” pandud. Vanasti kasutasin kogumiskontot, aga sealt oli ebamugav vajadusel raha kätte saada, pidi avalduse tegema.

Ma panen oma panga teisele reale, reisikontole viiendiku sissetulekutest ja kuu lõpus ülejääk teisele. Mitte mingeid avaldusi pole vaja teha, kannad enda ügelt kontolt teisele vajamineva raha.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nüüd püüan lihtsalt võimalikult vähe kulutada, töötab paremini.

Mina jälle vastupidi-püüan võimalikult palju teenida.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui raha enne kuu lõppu otsas, siis uurin täpsemalt, millele kulus.

Mis sellest siis enam kasu on, kui raha on juba läinud?

Äkki järgmiseks korraks järeldusi teha?
Sinul vist niisugune oskus puudub.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tõesti, miks küll?

Mina kasutan ka teise panga süsteemi, aga mul on teises pangas õppelaen ja seega seal on arve nagunii. Mugav on sinna raha kanda, nii et see ei ole kogu aeg silme ees. Mul läheb teise panga kontole ka automaatselt iga kuu summa peale (töötasu lisatöö eest), aga säästmise jaoks on hea koguda just teise panka. Minul tekib siis selline psühholoogiline moment nagu mul oleks see raha “kuskile mujale ära” pandud. Vanasti kasutasin kogumiskontot, aga sealt oli ebamugav vajadusel raha kätte saada, pidi avalduse tegema.

Kas tõesti peab iseenda eest raha ära peitma? Olete ikka täiskasvanud või veel mitte?

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas tõesti peab iseenda eest raha ära peitma?

Kas sa arvad, et mul ei ole meeles, et raha on teises pangas? Väga hästi on meeles.

Asi pole peitmises, vaid ära panemises. Kui see on mul samas pangas silma all, siis on selline tunne, et see on olemas. Kui see on mul teises pangas, kus käin heal juhul korra kuus, siis on selline efekt nagu see asi oleks niiöelda teises kuhjas.

Kui mul nagunii on arve mitmes pangas, siis on minu jaoks mugavam hoida ühe panga kontot aktiivse kasutuse jaoks ja teine on siis selline, et see on varu. Umbes nagu viid hoidised talveks keldrisse, sa ei pea neid endal köögis silma all hoidma. Keldrisse viimine ei tähenda seda nagu sa oleks need kuidagi “ära peitnud”. Keldris säilib paremini. No mul säilib teises pangas paremini. Kuna mul on ka lisatööotsi, siis pisikesed lisatulu summad lähevad ka teise panka. Palk, laen, arvete maksmised jms igapäevane on koos teises pangas.

Minu jaoks selline süsteem toimib ja ei ole vaja mõnitada ja alavääristada mind selle eest, et mul on oma süsteem, mis mulle sobib. Mõni kogub hoopis sularaha, no miks mitte, kui selline süsteem talle meeldib ja sobib.

Mul selles kasutuspangas on nagunii mitmed kontod, enda oma, lapse oma, firma oma, krediidikonto jms. Elu on näidanud, et see on tegelikult ka hea, kui kogu raha pole samas pangas. Juhtub ühega mingi rike, saad teist kasutada. Seda juhtub harva, aga on ette tulnud.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks teise panka? Miks mitte samas pangas teisel real?

A miks mitte? mul on alati mitmes pangas arved olnud…  Ühes palk, laenud ja hoiused, teises igapäevakulud, teised valuutad ja investeeringud. Meeldib nii.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 67 )