Nüüd püüan lihtsalt võimalikult vähe kulutada, töötab paremini.
Mina jälle vastupidi-püüan võimalikult palju teenida.
Sama siin. Nii imelik on alati vaesuseteemades lugeda, kuidas inimesed kulutavad üha vähem ja vähem. Selmet kasutada see aeg ja energia selleks, et mõelda välja, kuidas teenida üha rohkem ja rohkem. Täiesti äraspidine loogika on see säästmine (loe: närutamine).
Eks see ongi vaese ja rikka inimese mõtteviisi erinevus. Vaene mõtleb kuidas oma niigi väikesest palgast veelgi rohkem säästa, aga mitte sellest, et kuidas leida tasuvam töö või lisasissetulek. Aga eks see on ajalooliselt nii olnud ja on ka tulevikus. Alati on ühiskonnas rikkamad ja vaesemad. Perekoolis on 95% soovitusi sellistes teemades, kuidas rohkem säästa ja närutada ja vaid 5% soovitab, et aeg oleks hakata mõtlema hoopis sellele, kuidas rohkem teenida.
Eks see ongi vaese ja rikka inimese mõtteviisi erinevus. Vaene mõtleb kuidas oma niigi väikesest palgast veelgi rohkem säästa, aga mitte sellest, et kuidas leida tasuvam töö või lisasissetulek. Aga eks see on ajalooliselt nii olnud ja on ka tulevikus. Alati on ühiskonnas rikkamad ja vaesemad. Perekoolis on 95% soovitusi sellistes teemades, kuidas rohkem säästa ja närutada ja vaid 5% soovitab, et aeg oleks hakata mõtlema hoopis sellele, kuidas rohkem teenida.
Nii on, nõus. Vabatahtlikult muudkui langetatakse oma elustandardit, selle asemel, et õppida, püüda, nuputada, kuidas olla jõukam. Mulle nii meeldib see ütlus, et rikas leiab 10 võimalust, vaene leiab 100 vabandust.
Nüüd püüan lihtsalt võimalikult vähe kulutada, töötab paremini.
Mina jälle vastupidi-püüan võimalikult palju teenida.
Sama siin. Nii imelik on alati vaesuseteemades lugeda, kuidas inimesed kulutavad üha vähem ja vähem. Selmet kasutada see aeg ja energia selleks, et mõelda välja, kuidas teenida üha rohkem ja rohkem. Täiesti äraspidine loogika on see säästmine (loe: närutamine).
mina näiteks hindan oma vaba aega niii palju, et olen nõus pigem vähem kulutama kui rohkem töötama. Ettevõtjana saan seda lubada. Kui töötaksin 40 tundi nädalas, teeniksin väga palju – aga poleks aega seda nautida.
mina näiteks hindan oma vaba aega niii palju, et olen nõus pigem vähem kulutama kui rohkem töötama. Ettevõtjana saan seda lubada.
No vot sina kuulud selle 5% hulka, kes mõtleb kuidas rohkem teenida. Ettevõtja saab oma aega paremini käsutada kui palgatööl käiv inimene.
mina näiteks hindan oma vaba aega niii palju, et olen nõus pigem vähem kulutama kui rohkem töötama. Ettevõtjana saan seda lubada. Kui töötaksin 40 tundi nädalas, teeniksin väga palju – aga poleks aega seda nautida.
No loomulikult, kui teenid 20 tunniga nädalas 10 tuhat, siis tuleb tõesti kenasti välja. Paljud aga peavad selle teenimiseks oluliselt rohkem töötunde tegema.
No loomulikult, kui teenid 20 tunniga nädalas 10 tuhat, siis tuleb tõesti kenasti välja. Paljud aga peavad selle teenimiseks oluliselt rohkem töötunde tegema.
Ei teeni 10 tuhat, teenin kordades vähem ja mulle piisab. Ettevõtluse üks point oligi see, et palgatööl oli raske leida minu erialal töökohta, mis võimaldaks osalist koormust.
Ettevõtluse üks point oligi see, et palgatööl oli raske leida minu erialal töökohta, mis võimaldaks osalist koormust.
Selle asjaga on nii, et alates mingist rahasummast allapoole minemine on juba närutamine. Kui sina teenid piisavalt palju, et oma sissetulekute juures ei pea hakkama püksirihma pingutama, arveid maksmata jätma, asju järelmaksuga ostma (kuna säästa pole enam võimalik) jne, sa oled oma sissetulekuga rahul, siis ongi ju kõik korras.
Kui sa aga teeniksid sellise summa, millest ei piisa, nii et peaksid näiteks perekooli teema tegema, et andke säästunippe, mida sa siis teeksid?
Kuna sa töötad praegu osalise koormusega, siis ma oletan, et esimese asjana sa siiski hakkaksid rohkem teenima (näiteks kui ei taha rohkem töötada, siis tõstaksid oma toote/teenuse hinda), mitte ei hakkaks nuputama, kuidas veel rohkem kuskilt kokku hoida.
Mõne inimese puhul on ka nii, et ega ei olegi võimalik rohkem töötada, sest eks inimvõimetel on ka piirid, ei saa töötada kahe täiskohaga kuskil, nii et lõpuks vaba hetke ei jäägi. Sellisel juhul tuleks mõelda töö vahetamise peale, ümberõppimisele vms. Kui meditsiiniõde ei saa enam oma palgaga toime, ta läheb ilukliinikusse süste tegema ja saab sama töö ja sama aja eest rohkem palka. Talle ei saa seda pahaks panna. Või peaks teda hurjutama, et kannatagu ära ja saagi hakkama haiglas, kus palk on liiga madal (ja töö palju raskem), et loobugu meelelahutusest, söögu vähem ja ega mingit jõusaali liikmemaksu pole ju ka hädapärast tarvis…
Selle asjaga on nii, et alates mingist rahasummast allapoole minemine on juba närutamine. Kui sina teenid piisavalt palju, et oma sissetulekute juures ei pea hakkama püksirihma pingutama, arveid maksmata jätma, asju järelmaksuga ostma (kuna säästa pole enam võimalik) jne, sa oled oma sissetulekuga rahul, siis ongi ju kõik korras.
See summa, kus “säästa pole võimalik”, on ühe jaoks 700 eurot kuus, teise jaoks 2700. Esimene ilmselt, saades 2700, vähendaks koormust poole võrra ning säästaks ikkagi oma 500 eurot kuus…
See summa, kus “säästa pole võimalik”, on ühe jaoks 700 eurot kuus, teise jaoks 2700.
Ma siiski mõtlen siin seda vaesuspiiril elamist, kus tõesti raha on nii palju, et jätkub napilt kehva eluaseme kulude katmiseks ja söögiks.
Loomulikult on võimalik ka elada nii, et elad mingis uhkes villas ja kogu sissetulek läheb selle kulude katmiseks ja pidude korraldamiseks. Sel juhul ma eeldaks, et inimene nagunii loomuldasa juba pigem mõtleb sissetulekute suurendamise peale, mitte sellele, et nüüd peaks kuskile paneelika korterisse kolima ja kolm pidu kuus ära jätma.
Selle inimese puhul, kes praegu saab 700 ja säästa sellest tõesti keeruline, ta ei säästa midagi – kui tema hakkaks saama 2700, siis ma eriti ei usu, et ta siis säästaks. Elaks lihtsalt paremini, teeks neid asju, mida varem ei saanud endale lubada ja ehk kurdaks endiselt, et raha napib. Ma seda ei usu, et ta läheks osakoormusele ja lepiks 1300ga. Ka 1300 on praegu siiski selline raha, et ei ela ega sure. Oleneb, kas pead sellega hakkama saama üksi või mitmekesi. Kui on ülalpeetavaid, siis raskem, kui on elukaaslane ja lapsi pole, siis kergem.
Kuna sa töötad praegu osalise koormusega, siis ma oletan, et esimese asjana sa siiski hakkaksid rohkem teenima (näiteks kui ei taha rohkem töötada, siis tõstaksid oma toote/teenuse hinda), mitte ei hakkaks nuputama, kuidas veel rohkem kuskilt kokku hoida.
Esimese asjana peaks ikka üle vaatama, et äkki raiskad liigselt raha millelegi, mis ei ole üldse vajalik või millele leiduks ka soodsamaid alternatiive. Mugavusteenused, mida kasutad vähe. Emotsiooniostud, mida hiljem tegelikult vähe kasutad jne. See on kõige lihtsam viis oma eelarvet kontrollida ja see ei ole närutamine. Alles siis hakkad tulubaasi suurendamise ja rahapuhvri kogumisega tegelema.
Mugavusteenused, mida kasutad vähe. Emotsiooniostud, mida hiljem tegelikult vähe kasutad jne.
Mu meelest on see nagunii elementaarne, et niisama raha tuulde ei loobi. Kui sul näiteks on mingi mega-andmeside pakett telefonis, aga sa mobiilset andmesidet kasutad minimaalselt, siis võta väiksem pakett, sest sa ei kasuta nii palju mahtu. Kui on lehe digitellimus, aga ei tule meelde, et lehte lugeda, siis pole mõtet ka tellimusel.
Soodsamate alternatiivide osas aga võib vaielda. Ma näiteks ei ole nõus ostma Valla vorsti (tarbin igasuguseid vorste nagunii vähe) või Poola sealiha. Ei soovi Terranova retuuse, need on küll SOODSAMAD osta, aga ei ole samaväärse kvaliteediga. Muidugi ei tähenda kallim asi alati paremat kvaliteeti, aga konkreetsete näidete puhul see paraku nii on, et saad küll odavamalt, aga kehvema. Kui on võimekus raha juurde teenida, siis harjumuspäraste toodete odavama alternatiivi vastu väljavahetamise peale pigem ei mõtleks.
Vähe kasutamine, no selle üle võib ka vaielda. Mul on kapis kleite, mida olen kandnud ühe korra. Aga ma ei taha käia igal üritusel samas riietuses, seda enam et kui ma harva käin. Mul on kodus tööriistu, mida kasutan heal juhul korra aastas. Aga on hea, et on olemas. Akutrell, haamer, saag, puursaag, lihvija, puiduhaamer (kummist otsaga), torutangid… Need muidugi ongi sellised, mida ostad väga harva, puiduhaamri ilmselt korra elus 😀 Kasutan seda siis, kui on vaja mööblit kokku panna või laiali lammutada (edasimüümise eesmärgil osadeks võtta). Ja siis muidugi perekooli klassika – villane mantel. Need panen selga harva, peenemale üritusele minnes. Muidu käin suvalise kilemantliga. Hädapärast saaks ju selle koerajalutusmantliga ka minna, aga veidi eblakas on endal olla siis.
Hädapärast saaks ju selle koerajalutusmantliga ka minna, aga veidi eblakas on endal olla siis.
Ma ei saa aru. Koerajalutusmantliga on eblakas olla? Eblakas tähendab edvistav, eputav. Milline su koerajalutusmantel on siis, pitsist ja brokaadist või ehk pärlitega?
Excelis ja kuu arvestusena. Eraldi on kommunaalid, laste huviringid, toiduained (s.h. tarbekaubad), taskurahad (üks laps ülikoolis teises linnas), igakuised arved, annetused, kogumispensonimaksed jne. Ühesõnaga üsna detailne ning hoian kogu aeg silma peal. Suuremad ostud arutame läbi ja planeerime ette. Järelmakse ning laene ei ole ja väldime. Sel aastal oleme tegelenud eelarvega väga detailiselt, et teaksime perena, kuhu sissetulekud kaovad ning tekiks ka tagavara ootamatusteks. Lisaboonuse eest võtame sel aastal ette ühe perereisi ja seda pole Euroopast kaugemale saanud teha juba ca neli-viis aastat.
panen kirja kõik kulud,tulud
Hädapärast saaks ju selle koerajalutusmantliga ka minna, aga veidi eblakas on endal olla siis.
Ma ei saa aru. Koerajalutusmantliga on eblakas olla? Eblakas tähendab edvistav, eputav. Milline su koerajalutusmantel on siis, pitsist ja brokaadist või ehk pärlitega?
Noh, ta ilmselt ei tea, mida eblakas tähendab lihtsalt.
Otseselt eelarvet ei pea ja tšekke üksipulgi lahti ei võta, aga soovin igakuist ülevaadet omada:
Sissetulekud.
Kulud.
Säästukonto balanss kuu viimasel päeval.
Investeerimiskonto balanss kuu viimasel päeval.
Kui sularaha välja võtan, siis on see minu tabelis kulu, kuigi reaalselt võivad need kupüürid mitu kuud rahakotis oma aega oodata. Sularaha kasutan üliharva. Deebetkaardiga üldjuhul oste ei tee. Krediitkaart pakub nii soodustusi kui ka punkte. Sularaha niisama kontol ei hoia, paigutan selle pigem kõrge intressimäära ja kohese kättesaadavusega säästukontole.
Kõige suurem aur läheb Sissetulekute kategooria peale – kui see number aja jooksul ei kasva, siis ma teen midagi valesti.
Krediitkaart pakub nii soodustusi kui ka punkte.
Mis krediitkaart milliseid punkte?
No loomulikult, kui teenid 20 tunniga nädalas 10 tuhat, siis tuleb tõesti kenasti välja. Paljud aga peavad selle teenimiseks oluliselt rohkem töötunde tegema.
Ei teeni 10 tuhat, teenin kordades vähem ja mulle piisab. Ettevõtluse üks point oligi see, et palgatööl oli raske leida minu erialal töökohta, mis võimaldaks osalist koormust.
Minu jaoks on ettevõtluse point, et saan tōsta sissetulekuid ilma isiklikku aega ohverdamata. Palgatöötajal ei jää ûldjuhul muud ûle, kui sissetuleku tõstmiseks (samal alal) rohkem tööd teha. Ettevõtja saab kasutada oma mõistust ja panustada vaid ûhekordselt, et pikema aja jooksul pûsisissetulekuid suurendada, sest raha teenivad talle teised inimesed. Sina pole niiväga ettevõtja, vaid palgatöötaja juriidilises kehas ehk oü-taja.
Krediitkaart pakub nii soodustusi kui ka punkte.
Mis krediitkaart milliseid punkte?
Ma tahtsin just sama küsida. Et mis on konkreetne reaalne kasutegur, kui maksta deebeti asemel krediitkaardiga (noh, meil Eestis näiteks, tavalises toidupoes jne). Tean kodumasinate ja selliste suuremate asjade garantiid, aga see praegu mind ei huvita, just see igapäevaostude teema, et miks krediitkaart on parem.
Tuleb nüüd pikk vastus. Elan välismaal ja jutt käib ühte tüüpi American Express kaardist. See on ühendatud kohaliku lennufirma miilide süsteemiga.
Iga kuu on selle kaardiga erinevad soodustused teatud poodides-veebipoodides oste tehes, cashback pakkumised ja muud hüved vastavalt krediitkaardi tüübist.
Lisaks sellele, nagu ma juba mainisin, eelistan sularaha hoida kõrge intressimääraga kontol. Oste teen panga raha eest (krediit). Kui mingi toote või teenusega jama peaks tekkima ja müüja lahendust ei soovi pakkuda, saab Amexi kaudu väga kiiresti raha tagasi.
Kodupanga krediitkaart pakub reisi- ja tervisekindlustust kõikides maailma riikides. Soodustust kütuse ostmisel. Sissepääsu lennujaama lounge’idesse.
Oste pean nagunii tegema. Reisima pean ka. Oleks rumal sellistele pakkumistele ära öelda.
Amexi tingimused on kaupleja jaoks nii kehvad, et igal pool seda kaarti kasutada ei saagi. Aga ostja jaoks kindlasti mugav.
Samas Eesti krediitkaardiga saan kindlustuse ka siis, kui ma selle kaardiga üldse ei maksa.
Lisaks sellele, nagu ma juba mainisin, eelistan sularaha hoida kõrge intressimääraga kontol.
Näha on jah, et välismaal elad, sest Eestis saab sularaha hoida taskus, rahakotis, ümbrikus, sukasääres, madratsi all, maa sisse maetuna, ja nii edasi, aga mitte kontol.
Lisaks sellele, nagu ma juba mainisin, eelistan sularaha hoida kõrge intressimääraga kontol.
Näha on jah, et välismaal elad, sest Eestis saab sularaha hoida taskus, rahakotis, ümbrikus, sukasääres, madratsi all, maa sisse maetuna, ja nii edasi, aga mitte kontol.
Väga vaimukas, aga jutt käis siiski 0% deebetkontol vaba raha hoidmisest vs näiteks 5% spets säästukontost.
Kasutasin sõnu “sularaha” ja elektroonilisel kujul “raha” justkui need oleksid sünonüümid, aga saate vast ikka aru, millest jutt käib.
Kasutasin sõnu “sularaha” ja elektroonilisel kujul “raha” justkui need oleksid sünonüümid, aga saate vast ikka aru, millest jutt käib.
Meie saame ehk tõesti aru, millest jutt käib, aga kontol oleva sularaha kasutamisest kirjutava inimese finantsnõu ma isiklikult lihtsalt ignoreerin.
Kodupanga krediitkaart pakub reisi- ja tervisekindlustust kõikides maailma riikides. Soodustust kütuse ostmisel. Sissepääsu lennujaama lounge’idesse. Oste pean nagunii tegema. Reisima pean ka. Oleks rumal sellistele pakkumistele ära öelda.
A jaa unustasin lisada, et elan USA-ss ja minu aastapalk on sinna kahe miljoni dollari kanti. Olen ühe väiksema firma asepresident. Igaks juhuks linna mainima ei hakka.
A jaa unustasin lisada, et elan USA-ss ja minu aastapalk on sinna kahe miljoni dollari kanti. Olen ühe väiksema firma asepresident. Igaks juhuks linna mainima ei hakka.
Jälle see pooletoobine kadedik kohal, kelle arust keegi teine hästi ei saa elada, kuna ta ise on elus läbikukkunud ja lihtsalt ei ole võimalik, et paljud ei ole.
A jaa unustasin lisada, et elan USA-ss ja minu aastapalk on sinna kahe miljoni dollari kanti. Olen ühe väiksema firma asepresident. Igaks juhuks linna mainima ei hakka.
Ooo, kui tore, et sa ka meiega oled.
A jaa unustasin lisada, et elan USA-ss ja minu aastapalk on sinna kahe miljoni dollari kanti. Olen ühe väiksema firma asepresident. Igaks juhuks linna mainima ei hakka.
Jälle see pooletoobine kadedik kohal, kelle arust keegi teine hästi ei saa elada, kuna ta ise on elus läbikukkunud ja lihtsalt ei ole võimalik, et paljud ei ole.
Ja siin ei räägita isegi veel hästi elamisest, juba on trollid kohal.
