Küsin huvi pärast, millisel tasemel olid teie eelkooliealised lapsed, just poisid? Minu oma tunneb tähti, loendab ühest kümneni, kirjutab eesnime, teab nädalapäevi, aastaaegasid. Alustas alles eelkoolis ja üllatusega märkasin töölehti vaadates, et ülesanded eeldavad juba lugemisoskust ja trükitähtedes kirjutamist. Tõsi ta on, et lapse lasteaia rühmas on kolme aastaga vahetunud kolm õpetajat ja mõistagi õppetöö kannatab. Probleemiga on kaks korda juhataja jutul käidud ja mitu koosolekut vanematega maha peetud. Lasteaed on arvamusel, et nemad eelkooli rolli ei täida, ei pea kooli minnes soravalt lugema ja kirjutama. No heakene küll. Tegelen kodus siis jõudumööda, kodus eelkooli töövihikud, digitaalne eelkooli keskkond veebitundidega. Ja ikka nagu jääb väheks. Kas pingutan üle või pean mõtlema koolipikendusele? Ei ole ju normaalne, et kodus pingutan õppetööd teha ja lasteaed on vaid ajaveetmiseks. Ma ei eeldagi et kogu töö teeb lasteaed ära, eelkooli rühmas ootan et toimuks mingigi koolieelne tegevus. Jagage mõtteid-kogemusi.
Teema: Eelkool
Minu vanema lapse rühmas toimus kogu ettevalmistus kooliks viimases rühmas, osa ei tundnud aasta alguses tähtigi. Kooli läksid kõik, aga hakkamasaamine kuuldavasti väga erinev.
Nooremal on 1. aiarühmast peale mänguliselt eeldusi arendatud, nüüd 5-6a harjutavad tähtede kirjutamist (kunstitöödele oma nime kirjutama hakkasid eelmine aasta). Neil läheb kooliminek kindlasti sujuvamalt.
Oma laste pärast pole pidanud muretsema. TA puhul koolipikendus lihtsalt aia tegutsematuse pole küll vajalik, kui just mingeid selgeid raskusi välja ei joonistu.
Ise ead tegelema oma lapsega, lasteaialt sa nõuda ei saa kui nad ikka midagi ei tee. Minu lapsed on täna teismelised, käivad katsetega koolis ja läheb hästi. Lasteaed oli täpselt samasugune kui sa kirjutad. Leiutasin ise jalgratast, natsa nippe sain ka perekoolist just lugemise osas. Lapse õpetamisel peab tal olema pidev eduelamus, siis laabub koostöö teil. Lugema õppimiseks ei pea olema mingi poest tööraamat, olen sirvinud palju kiidetud Lupsti Lugema, aga igaüks otsustab ise kas ostab või ei, minu arust kasutu ja mõtetu. alusta silpidest. Eduelamus tuleb kiiresti ja lapsel huvitav. Ära sunni last kirjutama tähti lambist. Selleks on punktiiriga pildid mida laps joonistab ja korralikult joontmööda kui laps juba kuusepuu või mingi keerukana asja joonistab ilusti joontmööda ära ja ka värvib nii et üle ääre ei lähe, siis on lapse käsi valmis tähti joonistama ja ka algul ilusti mööda joont. Minul oli selleks raamat Kirja Eelharjutused. Eelkooli minnes minu lapsed tõesti trükitähtedes kirjutasid ja ka lugesid tööjuhendeid. Kirjatähti hakkasid lugema märkamatult. Arvutamist õppisime pliiatsite ja legoklotside abil, nii saab laps ka aru liitmise ja lahutamise olemusest ja tähtsusest. Hästi tähtis asi on sõnade häälimine, mis häälikuid laps kuuleb häälitavas sõnas ja mis sõna kokku tuleb kui ütlete sõna häälilk haaval.
Hästi huvitav aeg oli , vähemalt täna aastaid hiljem meenutada.
Lasteaed meil ka ei tegelenud õpetamisega ja lausa ütles, et ei ole ettenähtud. Lapsed käisid lasteaias, aga kasutasin lihtsalt antud teenust päevahoiuna. Kasvatajad vahetusid iga poole aasta tagant, mõni läks ära nii et kui küsisid, et kus see kasvataja on, siis tehti suured silmad, et lahkus töölt.
Tegutsesin ise ja ei kahetse, see ju lastega veedetud kvaliteetaeg.
Ja siis läheb laps kooli, kus hakatakse uuesti tähti õppima.
Mul lapsed käisid tasandusrühmas, üks, praegu 5-ne käib veel. Nemad hakkasid u 3-4-aastaselt küll oma nime pildi alla kirjutama. Mu lapsed on kuidagi iseenesest saanud selgeks korraga nii trüki-kui kirjatähed (eks ise oleme näidanud ja lasteaias ka), ja lugema on ka ise hakanud.
Olen nendega ise kodus ka töövihikuid täitnud, vähemalt ühe suve jooksul. Tähtede vastu on neil algusest peale endal huvi olnud ja see pol on kerge. Kirjutamine mitte nii väga, sest käed mõlemal nõrgad ja erilist huvi käelise tegevuse vastu pole kummalgi.
Siiski, 5-ne värvib paremini kui mu 7-ne, kes sel aastal kooli läks. Tal on ka arvutamine selgem, 20-ne piires arvutab näppude ja varvaste abil. Tööjuhiseid töövihikust suudab ise veerida/ lugeda. Saab loetust ka aru. On harjutuste lahendamisel üsna nupukas. Tal on veel kaks aastar lasteaias käia. Ilmselt ei pane eelkooli, kui siis ainult tunnis olemise harjutamiseks ja kooliga tutvumiseks.
õpetasin lapse ise lugema, juba enne 3 õpetasin tähed selgeks ja 5-aastaselt luges soravalt.
Ja siis läheb laps kooli, kus hakatakse uuesti tähti õppima.
Ja õpitakse neid tähti samal ajal neid ka kirjutades ja üldiselt liigutakse ikka kiires tempos ning nädala-paariga eeldatakse juba lugemisoskust (kui mitte varem). Nii et kui ikka laps on nagu ürginimesena kasvanud, siis läheb koolis raskeks, mis sest et esimene raamat on aabits.
Eks eelkoole ole erinevaid. Mu üks laps on käinud sellises, kus põhirõhk oli kohe lugemisel ja projektidel ja ikka süviti õppimisel (tavalise kooli eelkool). Ise olen ühe Tln piirkonnakooli eelkooli õpetaja ja meie koolis on tavaks alustada lihtsalt. Kirjaharjutused (mustrid, jooned), loendamised, kohamõisted, aastaajad ja nendega seonduv. Eelkooli lõpuks on läbi võetud kõik joonistähed ja lapsed loevad 3-4silbilisi sõnu. Arvutavad 10 piires peast. 1.klassi algus on ju sama. Kui töölehel on ülesande tekstid kirjas, ei tähenda see, et laps ise seda lugema peab. Nii et võibolla polegi asi teil nii kriitiline veel. Uuri õpetajalt.
Oma laps, kes ka käib ühe kooli eelkoolis praegu, kus suht sama materjal ees, õppis vanema lapse kõrvalt lugemise selgeks 4aastaselt, loeb praegu raamatust väikest kirja ka, muidugi omas tempos. Samas käändelõpud on jonnakalt siiani valed ja käsi on nõrk. Aga neil võeti pärast pikka vaidlust lasteaia juhtkonnaga (õpetajate poolt) kasutusse eelkooli harjutusvihikud ja nad teevad kord nädalas siis koolitunde.
Eestis ei ole ühist reeglit selle osas, mis toimub enne kooli. Mis põhjustabki vanematele tihti teadmatuse ja sügisel koolis on pettumust ja stressi palju. Aastaid on lubatud need käärid ja lõhed kaotada, tulemust pole siiani.
….
Mul laps käib viimases lasteaia rühmas ning sai just 6a. Arvutab hästi aga lugemise-kirjutamise vastu suurt huvi ei näita. Muidu tähti tunneb ja on laia silmaringiga üldiselt. Käis eelmine aasta Kullo eelkoolis ja see aasta Reaali omas. Viimases on tase kôrge ja paljud lapsed oskavad soravalt lugeda ja ka kirjutada. Laps tunneb end viimases üsna kehvasti sest ei oska lugeda-kirjutada. Tahaks sügisel ta ikka kooli panna aga eks aeg näitab.
Küsin huvi pärast, millisel tasemel olid teie eelkooliealised lapsed, just poisid? Minu oma tunneb tähti, loendab ühest kümneni, kirjutab eesnime, teab nädalapäevi, aastaaegasid. Alustas alles eelkoolis ja üllatusega märkasin töölehti vaadates, et ülesanded eeldavad juba lugemisoskust ja trükitähtedes kirjutamist. Tõsi ta on, et lapse lasteaia rühmas on kolme aastaga vahetunud kolm õpetajat ja mõistagi õppetöö kannatab. Probleemiga on kaks korda juhataja jutul käidud ja mitu koosolekut vanematega maha peetud. Lasteaed on arvamusel, et nemad eelkooli rolli ei täida, ei pea kooli minnes soravalt lugema ja kirjutama. No heakene küll. Tegelen kodus siis jõudumööda, kodus eelkooli töövihikud, digitaalne eelkooli keskkond veebitundidega. Ja ikka nagu jääb väheks. Kas pingutan üle või pean mõtlema koolipikendusele? Ei ole ju normaalne, et kodus pingutan õppetööd teha ja lasteaed on vaid ajaveetmiseks. Ma ei eeldagi et kogu töö teeb lasteaed ära, eelkooli rühmas ootan et toimuks mingigi koolieelne tegevus. Jagage mõtteid-kogemusi.
Minu vanem laps läks lasteaeda 4,5 aastasena, tundis kõiki tähti, lugeda siis veel ei veerinud. Pandi siis lasteaias kõhuli pügikoti peal lamades paberile kriipse vedama koos teiste esimest aastat alustajatega. Tundus täielik taandareng. Kooliks ettevalmistus oli viimases rühmas kord nädalas vist tund või kaks. Panin ta ka eelkooli, no et lasteaias kooliks ettevalmistus olematu, aga seal ka laps igavles, luges teistest paremini, arvutas kiiremini, sai kõik ülesanded tunduvalt varem valmis.
Sai laps kevadel koolikatsetele kirja pandud, et kui kõik liiga lihtne, siis võib-olla oleks natuke tugevamat kooli vaja. Sai sisse igale poole, valisime enda arvates sobivaima kooli, lapsele ka meeldis. Edulugu lõppes peale algklasse, laps ei saanud õpiharjumust, kõik tuli ju niisamagi kätte kuni põhikooli lõpuni. No niipalju on ta ikka pingutanud, et kõik tehtud saaks vähemalt kolmele.
Kodus koolieelikuna rohkem ei tegelenud kui laps ise huvi tundis, töövihikuid või mingeid mõistatusi või ristsõnu lahendada soovis.
Ja siis läheb laps kooli, kus hakatakse uuesti tähti õppima.
Ja õpitakse neid tähti samal ajal neid ka kirjutades ja üldiselt liigutakse ikka kiires tempos ning nädala-paariga eeldatakse juba lugemisoskust (kui mitte varem). Nii et kui ikka laps on nagu ürginimesena kasvanud, siis läheb koolis raskeks, mis sest et esimene raamat on aabits.
Just, tähti õppima koolis küll keegi enam ei hakka, nagu Mõmmi aabitsas – aa, aa, see on aa. Jah, tähtedega tegeldakse, neid kirjutatakse, aga mingi aimdus tähtedest peab kapsel endal siiski olema, muidu on ikka väga raske.
Küsin huvi pärast, millisel tasemel olid teie eelkooliealised lapsed, just poisid? Minu oma tunneb tähti, loendab ühest kümneni, kirjutab eesnime, teab nädalapäevi, aastaaegasid.
Minu äsja neljaseks saanud poiss oskab ka seda kõike, lisaks loendab sajani, tunneb ka numbreid sajani, oskab natuke viie piires arvutada. Hetkel õpib kella tundma ja natuke juba oskab ka. Lugemise klõpsu pole veel käinud. Tundub täiesti tavaline laps, ette ei ole õpetatud, lihtsalt palju tegeletud, meisterdatud jms. Hetkel fännab teadussaateid (nt Magus molekul) ja tahab katseid teha 🙂
Mul laps käib viimases lasteaia rühmas ning sai just 6a. Arvutab hästi aga lugemise-kirjutamise vastu suurt huvi ei näita. Muidu tähti tunneb ja on laia silmaringiga üldiselt. Käis eelmine aasta Kullo eelkoolis ja see aasta Reaali omas. Viimases on tase kôrge ja paljud lapsed oskavad soravalt lugeda ja ka kirjutada. Laps tunneb end viimases üsna kehvasti sest ei oska lugeda-kirjutada. Tahaks sügisel ta ikka kooli panna aga eks aeg näitab.
Vabandust, aga kust sa tead, et teised eelkoolis oskavad soravalt lugeda-kirjutada?
Laps eelkooli nii, et ei osanud lugeda. Tähti tundis. Osaks neid kirjutada. Laiendas ja arvutas 10 piires. Lasteaias polnud õppimise isu, mossitas sellel ajal. Eelkoolis tekkis huvi, lugemise, töövihikute vastu. Aasta lõpus 6 ja poole aastase, tekkis huvi lugemise vastu. Jagas ära, et kuidas käib. Päris kiirelt hakkas veerimda järjest pikemaid sõnu. Eelkoolist sai huvi ja positiivse suhtumise kooli. Ei saanud palju käia seal, sest piirangud tulid.
Kooli läks nii, et ladusalt ei lugenud aga tekstist sai aru. Esimene klass võimetekohane, pole igav, pole raske. Koolis väga meeldib, tahab õppida ja asju hästi teha. Laps käib piirkonnakoolis.
<p style=”text-align: right;”>
Laps läks eelkooli nii, et ei osanud lugeda. Tähti tundis. Osaks neid kirjutada. Loendas ja arvutas 10 piires. Lasteaias polnud õppimise isu, mossitas sellel ajal. Eelkoolis tekkis huvi, lugemise, töövihikute vastu. Aasta lõpus sai 6 ja poole aastaseks, tekkis huvi lugemise vastu. Jagas ära, et kuidas käib. Päris kiirelt hakkas veerima järjest pikemaid sõnu. Eelkoolist sai huvi ja positiivse suhtumise kooli. Ei saanud palju käia seal, sest piirangud tulid.
Kooli läks nii, et ladusalt ei lugenud aga tekstist sai aru. Esimene klass võimetekohane, pole igav, pole raske. Koolis väga meeldib, tahab õppida ja asju hästi teha. Laps käib piirkonnakoolis.
</p>
Eelkooliealine või koolieelik? Kirjeldatud oskused olid minu poisslapsel olemas u 3a vanuselt, aasta enne kooli luges kirjatähtedega lasteraamatuid ja arvutas 20 piires. Vanasti kirjutati lasteaia viimases rühmas etteütlusi, mitte nime.
Tundub, et oled hiljaks jäänud ja nüüd tuleb kähku tegutseda!
Mu 7aastane poiss oskab natuke lugeda, saab loetust aru, loendab numbreid üle saja, arvutab 12 piires jms, aga eelkoolis õpivad tähti ja numbreid alles. Aga talle meeldib – see kinnistab kõik paremini.
Esimeses klassis peab kindlasti oskama lugeda ja arvutada! Muidu jääb maha. Enda ja oma sõbrannade kogemusest räägin.
Vanasti kirjutati lasteaia viimases rühmas etteütlusi, mitte nime.
Vanasti tegime lasteaia viimases rühmas vihikusse mustreid, mitte etteütlusi. Esimest klassi alustades oskasin kirjutada vaid enda nime ning ei tundnud kõiki tähestiku tähtigi. Tähti ja lugemist hakkasime õppima esimeses klassis aabitsast.
Pigem on tänapäeval ikka see eeldus, et kooliminev laps juba oskab lugeda ja kirjutada. Tänapäevased aabitsad on hulka raskemate tekstidega kui olid aabitsad vanasti.
Vanasti tegime lasteaia viimases rühmas vihikusse mustreid, mitte etteütlusi. Esimest klassi alustades oskasin kirjutada vaid enda nime ning ei tundnud kõiki tähestiku tähtigi. Tähti ja lugemist hakkasime õppima esimeses klassis aabitsast. Pigem on tänapäeval ikka see eeldus, et kooliminev laps juba oskab lugeda ja kirjutada. Tänapäevased aabitsad on hulka raskemate tekstidega kui olid aabitsad vanasti.
Mina tundsin kõiki tähti ja oskasin oma kirjutada ka kirjatähtedega. Käisin eelkoolis korra kuus, sest lasteaias ma ei käinud ja sellistele lastele oli vist eelkool kohustuslik. Läksin täiesti tavalisse piirkonnakooli ja meie klassis oli vist ainult üks laps, kes ka tegelikult tähti ei tundnud ja alles esimeses klassis neid õppima hakkas. Millalgi peale teist või kolmandat klassi suunati ta “lollide kooli” nagu omalajal Tondi kooli kutsuti.
Tänapäeval jah, pealtnäha nagu hakatakse tähti ja numbreid õppima, samas teistes ainetes peaks juba väikeste trükitähtedega lugeda oskama. Lasteaed peaks ikka koolivalmiduse tagama, lugema ei pea soravalt, aga lugeda võiks osata ja vähemalt kümne piires liita ja lahutada.
minu arust peaks laps kooli minnes (mitte tingimata eelmisel talvel, kui just katsetele ei taha viia) võrdlemisi soravalt lugema ka kirjatähti ning lisaks oskama üsna kiiresti trükitähtedes kirjutada (võib väikeste vigadega). siis saab ta ilma probleemideta hakkama.
Tegelikult EI OLE lasteaia õppekava ja kooli esimese klassi vahel mingeid kääre, kui me peame silmas tavakooli. Tavakoolis saab kenasti hakkama, kui laps tunneb tähti ja veerib kokku lühemaid sõnu ning arvutab kümne piires. Kui klassi ees on õpetajaks õppinud inimene, siis ta teab, et kõik tööjuhendid tuleb ette lugeda ja läbi arutada. Seda nii eesti keeles, matemaatikas kui loodusõpetuses. Hoopis teine lugu on eliitkoolide katsetega. Seal jah selliste oskustega üldjuhul löögile ei pääse, aga nende koolide eesmärk ju ongi endale parimad pärlid välja valida. Nii et tõepoolest ei saa nõuda, et kõigi Tallinna lasteaedade KÕIK lõpetajad õpetatakse sellisele tasemele, et nad nagu üks mees astuvad üle eliitkoolide läve.
Lapsel on oluliselt lihtsam kui 1. klassis lugeda oskab. Tööülesanded on ju kirjalikult. Matemaatikas ülesanded, laulusõnad laulikus jne. Võtke see aeg ja õppige ära.
Kas sul on plaan katsetega kooli minna, et nii suured ootused? Suhtle eelkooli õpetajaga – ära tee järeldusi töölehtede järgi, need ongi õppimiseks, mitte hoobilt lahendamiseks.
Minu värske 7a laps loeb soravalt väikseid trükitähti, suudab liita üle kümnendi (st 8+5, 19+3), kirjutab vigaselt, kuid arusaadavalt trükitähtedega, hakkas õpetajate initsiatiivil kirjatähti harjutama. Ja tead – õpetajad vangutavadki pead, et esimeses klassis saab väga igav olema lapsel. Ma ise ka mures, sest koolini ju tegelikult veel mingi 9 kuud….
Keskmine laps kooli minnes siiski ei loe soravalt, vaid suudab vaevata lugeda kokku lühemaid lauseid. Liita 10 piires, kuid kindlasti ei pea enam oskama. Jne. Ja sinna juurde lapsed, kes heal juhul veerivad üksikuid sõnu ja suudavad loendada 10ni.
Lisan juurde, et tihti on palju ikka vanemate tegemata töö. Oodataksegi lasteaialt liiga palju, aga kodus ärgataksegi alles viimasel aastal. Öeldakse halvasti nendele, kes ostavad 2a lapsele täheklotsid vmt – et laske olla laps.
Aga tõde on selles, et kes on alustanud vara, saab seda mänguliselt teha, ilma paanikata ja lapse tempos. Paanika ja jutt, et “õpetan kuidas jaksan pika tööpäeva kõrvalt” tulebki siis, kui ei ole osatud varem asjaga tegeleda. Siis, kui oleks olnud aega aasta jooksul ainult täishäälikud selgeks saada. Või kui oli aega õues kriitidega joonistada pere ja kõikide nimed juurde. Siis pole mingeid töövihikuid koju vajagi.
