Panin oma 6-aastase lapse eelkooli, kuna kõik ju panevad, temal terve rühm eelkoolis. Tagasiside on olnud pehmelt öeldes jahmatav -miks teie laps ei loe, sellise tasemega ei ole koolis küll midagi teha jms. Ei ole tegu eliitkooli eelkooliga, tavaline piirkonnakool. Töölehti kodus järgi tehes ma ütleks, et probleem on tööjuhise mittemõistmises, ülesanne ise ei ole raske. Ehk siis teen meelevaldselt järelduse, et pedagoog ei suvatse talle tööjuhist seletada, või siis ei jõua, mis on ka mõistetav. Ja ei, ma ei looda ainult eelkooli peale, iga hommik teeme 45 min erinevaid töölehti ja vihikuid, tõsi, ta ei loe veel, nime oskab kirjutada, lauseid-sõnu ammugi mitte. Konsulteerisin tasulise eripedagoogiga, rahustas maha, et areng täiesti eakohane, ütles et eesti haridussüsteem on ajast ja arust, eelkool nõuab, lasteaia tase on liiga algeline. Kõik taandub sellele, palju ise kodus lapsega tegeled. Selline tähelepanek siis eelkoolist. Kuidas teistes eelkoolides tase, ei pea eliitkoole silmas?
Teema: Eelkool
Laps käis kunagi RAM eelkoolis. Oli väga tore ja keegi ette ei heitnud, et luges halvasti. Lugemine läks järsku paremaks alles esimese klassi poole peal. Nüüd laps 9 klass ja siiani kôik aastad kiituskirjaga lôpetanud.
Ära muretse, see lugemine võib tulla nii äkki. Me käisime palju jalutamas. Luges tänava silte, bussipeatuste nimesid, reklaame jne. Proovin nii seda lugemist natuke huvitavamaks teha.
Tagasiside kohta ei oska midagi arvata – mis mõte sel eelkoolil siis üldse on, kui sinna võivad minna ainult lapsed, kes aasta enne kooli kooliküpsed on?
Ma nüüd üldistan liigselt, aga sellepärast minu koolilaps eelkoolis ei käinudki ja lasteaialast ei plaani ka panna. Milleks on vaja aasta varem seda n-ö kõige igavamat poolt koolist harjutama hakata? Küll jõuab vihikute taga kössitada. Õppida on äge, seda saab mängudega palju efektiivsemalt.
Lugemise osas vt lugemisvalmidus – pole vaja kohe hakata lugema, sest kui valmidust arendada (eelmise vastaja siltidelugemine on üks hea näide metoodikast), tuleb see pärast väga kiiresti.
Eelkõige on eelkool oluline pigem sotsiaalsete oskute kujunemisel, úldises mõttes õpidistsipliini toimima hakkamisel.
Eelkoolis võib küll veel lugema õppida, täitsa ok. Aga ärge saatke oma last kooli, kui ta veel lugeda ei oska. Ja kohe kindlasti mitte neid, kes kõiki tähtigI veel ei tunne. Nad on teistest kohe nii maas, et õudne kohe!
Mina oma lapsi eelkooli ei pannud, sest lasteaed oli piisavalt hea õnneks. Ja noh katsetega kooli saamiseks oli piisav.
Ise kodus loomulikult lugesime varakult lastele muinasjutt ja Esopi luuletusi. Väga kiirelt jäid neile pähe. Ja minu jaoks liiga vara ja palju hakkasid rääkima.
Koosveedetud ühisaeg nn kodust õppimist kiirendab peagi lugemisspurti.
Mina panin oma lapse eelkooli ka pigem selleks, et ta saaks aimu kuidas tunnis olla ja õpiks vast kooliskäimise sotsiaalse poole kohta. Tähti tundis, sõnu veeris kokku aga teksti ei lugenud. Eelkooliõpetaja oskas ka tähelepanu juhtida, mida võiks ise kodus rohkem harjuada ning rääkis erinevatest meetoditest kuidas mingit asja lapsele oleks parem selgitada. Kahjuks oli minu lapse viimane lasteaia-aasta esimesel koroonakevadel ehk siis nii lasteaed kui eelkool lõppesid sisuliselt märtsikuus ära ning edasi tuli juba oma tarkusest toimetada. Kindlasti oli eelkoolist abi kooliks ette valmistamisel ning sealne õpetaja võiks ikkagi pigem olla toeks mitte vaid puuduseid välja tuua.
Kes siin soovitavad, et aega on. Pole endal vist last koolis.
Jah kooli alustatakse aabitsaga, aga teistes ainetes on tv ja õpikud enamasti juba kirjatähtedes ja laps peab ise juhiseid suutma lugeda ja täita.
Soovitan pigem praegu pingutada, 6 kuuga jõuab palju, sest muidu sügisel lapsel endal ikka raske ja pead õhtul ise tegema temaga kõik asjad ja samas õpetama ka lugema kui ta seda ei oska.
Soovitan raamatut lups lugema. Lisaks on erinevad valmistume kooliks tv raamatupoodides, kus laps saab harjutada ül arusaamist ja täitmist. Laps peab koolis suutma seda juba üksi teha.
Mina panin lapsed oma lähedasse eelkooli vaid põhjusel, et laps õpiks tundma kohta, kuhu ta läheb kooli. See, et seal midagi õpetati – oli vaid lisaks. Poole aasta pealt hakkasid lapsed ise kooli minema ja koolist tulema, jätsin sel päeval lasteaiast koju.
Lapsed on ka erinevad, vanem tegi kodused tööd koolis ära, nooremaga tuli alguses vaeva näha. Nüüd õpib ise, on küll paar kolme tunnistusel, aga sellised neljaga pooleks.
Eks koole on erinevaid, aga üldiselt eeldatakse 1. klassi astujalt lugemisoskust. Meil oli vanema lapsega lasteaia viimase aasta talvel koosolek, kus sama piirkonna kooli 1. klassidega alustavad õpetajad andsid infot, mida nad koolis alustavatelt lastelt ootavad. Trükitähtedes lugemine oli üks eeldus. Minu lapse lasteaiarühmas oskasid kõik lapsed kooli minnes vähemalt veerides lugeda. Lasteaiaõpetajad ütlesidki, et nemad õpetavad lisaks tähtedele ka lugemist, sest ilma selleta läheb koolis kohe alguses väga raskeks.
Minu laps läks küll kooli teise piirkonda (kodu lähedal ei olnud lasteaiakohti, aga piirkonnakooli mahtusime). Nemad õppisid trükitähtedes lugemist 2 nädalat, edasi tuli kirjatähtedes lugemine, aabits oligi kirjatähtede õppimiseks. Samuti oli neil vaja iga kuu 1 etteantud raamat läbi lugeda. Ainult septembri raamatust oli ka trükitähtedes versioon saadaval. 1. klassi jaanuaris algas juba joonistähtedes kirjutamine.
Kui sügisel kooliminev laps veel ei loe, siis on viimane aeg alustada õppimist. Ega muud vahet polegi, kas pingutate praegu või pingutate esimesed paar kuud kooli alguses. Lihtsalt mulle tundub, et lapsel on lihtsam, kui lisaks keskkonnavahetusele lasteaiast kooli, pole tunnet, et oskuste poolest teistest maha jääb.
Kusjuures, mulle tundub, et kirjutama õppida on lihtsam kui lugema. Kui laps häälib sõnu, las paneb kohe kirja ka, kui tähed selged. Sedapidi tuleb see lugemise loogika pärast kuidagi kergemini.
1. klassi jaanuaris algas juba joonistähtedes kirjutamine.
Alles teisest poolaastast hakati kirjutama? Mida nad siis esimesed 4 kuud tehis? Harjutasid vaid lugemist?
Kes siin soovitavad, et aega on. Pole endal vist last koolis.
Jah kooli alustatakse aabitsaga, aga teistes ainetes on tv ja õpikud enamasti juba kirjatähtedes ja laps peab ise juhiseid suutma lugeda ja täita.
Soovitan pigem praegu pingutada, 6 kuuga jõuab palju, sest muidu sügisel lapsel endal ikka raske ja pead õhtul ise tegema temaga kõik asjad ja samas õpetama ka lugema kui ta seda ei oska.
Soovitan raamatut lups lugema. Lisaks on erinevad valmistume kooliks tv raamatupoodides, kus laps saab harjutada ül arusaamist ja täitmist. Laps peab koolis suutma seda juba üksi teha.
Ära aja jama! Just lapsevanemad on need, kes levitavad seda müüti, et kooliteed alustav laps peab oskama lugeda. Ei pea! Esimeses klassis loeb tööjuhendid ette õpetaja ja need arutatakse ühiselt läbi. Kui õpetaja seda mingil põhjusel ei tee, siis tasub uurida, kas tal üldse on ametile vastav haridus.
Panin oma 6-aastase lapse eelkooli, kuna kõik ju panevad, temal terve rühm eelkoolis. Tagasiside on olnud pehmelt öeldes jahmatav -miks teie laps ei loe, sellise tasemega ei ole koolis küll midagi teha jms. Ei ole tegu eliitkooli eelkooliga, tavaline piirkonnakool. Töölehti kodus järgi tehes ma ütleks, et probleem on tööjuhise mittemõistmises, ülesanne ise ei ole raske. Ehk siis teen meelevaldselt järelduse, et pedagoog ei suvatse talle tööjuhist seletada, või siis ei jõua, mis on ka mõistetav. Ja ei, ma ei looda ainult eelkooli peale, iga hommik teeme 45 min erinevaid töölehti ja vihikuid, tõsi, ta ei loe veel, nime oskab kirjutada, lauseid-sõnu ammugi mitte. Konsulteerisin tasulise eripedagoogiga, rahustas maha, et areng täiesti eakohane, ütles et eesti haridussüsteem on ajast ja arust, eelkool nõuab, lasteaia tase on liiga algeline. Kõik taandub sellele, palju ise kodus lapsega tegeled. Selline tähelepanek siis eelkoolist. Kuidas teistes eelkoolides tase, ei pea eliitkoole silmas?
Kas laps ei oska üldse sõnu kirjutada? Näit suu, uus, mina. Selliseid ilma häälikuühendita sõnu peaks oskama lugeda ja kirjutada küll. Eripedagoogi jutt on pehmelt öeldes kummaline või siis kehtib ainult eliitkoolide kohta. Eesti lasteaedade tase on väga hea, viimasel aastal on iga päev sisuliselt paar koolitundi. Lasteaia õppekava on täpselt kooskõlas kooli õppekavaga, nii et see eripedagoog ei tundu just ülemäära pädev olevat.
