Esileht Väikelaps Eelkooli või mitte?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Eelkooli või mitte?

Postitas:
Kägu

Sõltub muidugi lapsest, aga kas tegelete ise palju lapsega, et eelkooli ei peaks minema? Lasteaia peale ma ainult ei loodaks. Püüan igal õhtul ristsõnu lasta lapsel lahendada vms.kirjalikult teha ja püüame sõnu veerida. Kuidas te last kooliks valmistate? Kas lasteaial ei peaks olema kohustust laps kooliks ettevalmistada?

0
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lasteaias on oma kindel õppekava. Kas teil mingit e-lasteaia süsteemi pole, kuhu kantakse päevased tegevused? Nt mina tean, et meie 5-6aastaste rühm õpib juba 6 piires liitmist.

Aga siiski ei saa täielikult lasteaiale või ka eelkoolile loota. Lapsevanem peab muidugi lapsega tegelema ja mitte ainult, et viskad harjutusvihiku ette, vaid ikka koos temaga ka. Õpetama last, kuidas ülesandeid lahendada jne.

Mina arvan, kas eelkool on vajalik või mitte, sõltub paljudest asjaoludest. näiteks kui lapsel on tõesti raskusi, siis võib eelkool juurde aidata. Või kui lapsel on probleemiks mitte teadmised-oskused ise, aga nt paigalpüsimine ehk sotsiaalne poole – siis võiks ka eelkool aidata. Kuigi tean, ete meie lasteaias viimases rühmas pannakse juba lauad nö koolitunni stiilis, et lapsi ette valmistada.

Mina oma vanema lapse paneksin tuleval aastal eelkooli üksnes just selle paigalpüsimise õppimise eesmärgil, kuna ei näe, et tal oleks teadmistest-oskustest puudus. (meil on väike küla oma kooliga ja sinna lähevad enamus lapsed). Ei välista, et tulevikus noorema lapsega võib osutuda vajalikuks ka oskuste osas lisaabi, kuna …nojah, hetkel ta ei paista kõige helgem pea 😀 Aga eks siis näha ole, kui aeg kätte jõuab, võibolla lihtsalt toimub avanemine hiljem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul polnud selles osas mingit küsimust. Panin oma lapse enne kooli eelkooli, sest ta ei käi lasteaias. Lisaks käib kahes huviringis. Arvan, et sellest täiesti piisab ja mingeid ristsõnu ma eelkooliealisega küll ei lahenda.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

miks eelkooli üldse nii elementaarseks on hakatud pidama, justkui pea terve Eesti peaks oma 6 aastased sinna viima.
Kas 1. klassis ei õpita siis midagi algusest peale nagu see enne oli ?

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

miks eelkooli üldse nii elementaarseks on hakatud pidama, justkui pea terve Eesti peaks oma 6 aastased sinna viima.

Kas 1. klassis ei õpita siis midagi algusest peale nagu see enne oli ?

Uue aabitsa järgi näiteks hakatakse kohe korraga õppima nii trüki- kui ka kirjatähti. Seega kui lapsel käeline tegevus on nõrk, siis võib ikka raske olla küll.

Oma lapsed olen pannud eelkooli eelkõige selle pärast, et saaksid rahulikult kooliga tutvuda ning teiseks neile lihtsalt on meeldinud. Boonusena, et üks päev saab lõunast lasteaiast ära 🙂 Akadeemiliste oskuste poolest pole nad seda kindlasti vajanud aga septembris on olnud neil palju kindlam tunne kooli minna kuna maja juba tuttav.

Kodus sellist ettevalmistust küll ei tee, et nüüd igal õhtul istume maha ja teeme midagi. Arvutamist ja lugemist harjutame nö käigu pealt nt pikematel autosõitudel või unejuttu lugedes. Käelist tegevust teevad lasteaias päris palju.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ja kui kool ei ole neile kohe tuttav (kui pole eelkooli kogemust mis väidetaval tekitab tuttava tunde), siis õpivad edaspidi halvemini, et pole keskkonnaga tuttavad ? Kuigi saavad niikuinii üsna pea tuttavaks ja hakkavad samamoodi õppima. Mõtlen, et miks ei või laps jääda lapseks , mängida mängida mängida seni kuni on veel võimalus ?

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ja kui kool ei ole neile kohe tuttav (kui pole eelkooli kogemust mis väidetaval tekitab tuttava tunde), siis õpivad edaspidi halvemini, et pole keskkonnaga tuttavad ? Kuigi saavad niikuinii üsna pea tuttavaks ja hakkavad samamoodi õppima. Mõtlen, et miks ei või laps jääda lapseks , mängida mängida mängida seni kuni on veel võimalus ?

Eelkool ei võta küll just oluliselt mänguaega ära. Meil oli 1x nädalas 4h koos mitme vahetunniga. Rõhutan veel, lastele väga meeldis. See ei olnud nagu päris koolis.

Oma laste klassikaaslaste pealt olen vaadanud küll, et septembris on nendel lastel vähem stressi, kes on eelkoolis käinud. Kui päris kool algab on koolis tohutu palju lapsi ja melu aga eelkooli ajal said rahulikult peaaegu tühjas koolimajas toimetada

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mõtlen, et miks ei või laps jääda lapseks , mängida mängida mängida seni kuni on veel võimalus ?

Mu meelest lasteaed on suht julm lapse piinamine, juba varakult algab mingi palgatööliste süsteemi sobituva inimese väänamine pihta, kõndima peab rivis, midagi eriti omal algatusel teha ei saa, mänguaega on suht vähe seal tegelikult, pidev drill.

Ainus boonus lasteaia puhul on tõesti see, et seal kohtab regulaarselt samaealisi teisi lapsi ja natukene siis saab nendega iga päev ikka mängida ka.

Kooliminek aga minu arvates ei tähenda küll sugugi seda, et nüüd on lapsepõlvel kriips peal ja enam üldse mängida ei saa. Kooliskäimisega kaasneb ikka palju suurem vabadus kui varem ja mängimiseks jääb vähemalt algklasside osas küll sama palju aega kui lasteaias käival lapsel.

Mina olen see, kelle laps ei käi lasteaias, küll aga eelkoolis ja huviringides. Ega need huviringid ei ole nii väikestel mingid tõsised koolitused, kõik käib läbi mängu. eelkool on ainus selline kooli moodi, aga see on üks kord nädalas ja sellestki vähemalt meie lapsel on üks tund muusika, tants ja laul ning üks tund kunstitund. Seal ei koolitata väikseid professoreid, kes kooli jõues juba soravalt loevad ja peast korrutustabelit teavad.

+6
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eelkooli mõte on ka minu jaoks kooliga tutvumine, mitte et nad nii palju seal jõuaks õppida. Ma ise paneksin ilmselt oma lapse eelkooli küll, aga pigem sellisesse 1x nädalas toimuvasse, kuna ei poolda eriti laste vedamist mööda ringe, kui selleks suurt vajadust pole. Lasteaias tegeletakse küll kooliks ettevalmistusega, aga lasteaed seaduse järgi siiski toetab pere, mitte ei vastuta üksi lapse kooliks ettevalmistamise ega arengu toetamise eest.

Igal õhtul ei ole ka vaja otseselt veerida, lugege vahepeal lihtsalt raamatuid, nii et sina loed ette ja ajad näpuga loetul järge, laps vaatab raamatulehte sinu kõrvalt. See on päris tõhus meetod toetamaks lugemisoskuse arengut. Ja rääkige niisama rahulikult päevast ja elust üldse 🙂 Selline koolitunni meetod ei olegi kõige tõhusam, vaid pigem lapse huvi põhine õpe. Näiteks et laps küsib ise, et mis seal sildil kirjas on, või saab ise kirjutada, mida iganes tahab, kas siis niisama või kellelegi kirja vms. Võid ette kirjutada, ta kirjutab järgi. Või proovib ise, ja sina siis aitad, kui ta mõnda tähte veel ei tea.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me oma 6-aastase poisi panime sellest sügisest eelkooli. Natuke kahatised tunded on sellega. Pole ise väga aktiivselt selle lugema õppimiega tegelenud ja just nagu selle eesmärgiga mõtlesin, et on hea, et eelkoolis käib. Aga praegu paari esimese tunni põhjal – seal ei õpita eriti midagi. Kestab 1x nädalas 2×45 minutit, vahepeal on söögipaus (mis on minu arusaamist mööda täiesti mõttetu) ja õpitakse üks trükitäht korraga (mida tegelikult isegi minu unarusse jäetud laps teab 🙂 )

Vbl alguse asi, aga hetkel mul on sellest ligi 50 eurost kuus kahju. vaatan ühe kuu veel ja siis otsustan kas jätkab või jätame pooleli.

Samas lasteaias nad ka ikka täidavad mingit töövihikut ja mulle tunudb, et õpivad isegi rohkem.

Et ma tunnen küll, et olen natuke petta saanud selle eelkooliga. Oma laisukus ka. Aeg sulab käest, aga teadvustan ju ka, et millal siis veel laps veel oma vanemaid nii palju vajab ja on nõus tegutsema ja õppima koos.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me oma 6-aastase poisi panime sellest sügisest eelkooli. Natuke kahatised tunded on sellega. Pole ise väga aktiivselt selle lugema õppimiega tegelenud ja just nagu selle eesmärgiga mõtlesin, et on hea, et eelkoolis käib. Aga praegu paari esimese tunni põhjal – seal ei õpita eriti midagi. Kestab 1x nädalas 2×45 minutit, vahepeal on söögipaus (mis on minu arusaamist mööda täiesti mõttetu) ja õpitakse üks trükitäht korraga (mida tegelikult isegi minu unarusse jäetud laps teab 🙂 )

Vbl alguse asi, aga hetkel mul on sellest ligi 50 eurost kuus kahju. vaatan ühe kuu veel ja siis otsustan kas jätkab või jätame pooleli.

Samas lasteaias nad ka ikka täidavad mingit töövihikut ja mulle tunudb, et õpivad isegi rohkem.

Et ma tunnen küll, et olen natuke petta saanud selle eelkooliga. Oma laisukus ka. Aeg sulab käest, aga teadvustan ju ka, et millal siis veel laps veel oma vanemaid nii palju vajab ja on nõus tegutsema ja õppima koos.

Mul käib laps Tallinnas Kullo eelkoolis. Selles kodulähedases koolis, kuhu ta järgmisel aastal ilmselt läheb, maksis eelkool 55€ kuus, 2×45 minutit. Kullos on valida kas kaks korda nädalas või kord nädalas. Minu laps käib üks kord nädalas 4×45 minutit ja see maksab 32€.

Suvel kaalusin, kas panna ta tulevase kooli eelkooli, aga otsustasin, et ma laps saab Kullos parema ettevalmistuse. Seal on eesti keel, matemaatika, kunst ja muusika. Kes tahab, saab valida ka sellise rühma, kus on lisaks inglise keel. praegu on arvatavasti need grupid küll juba täis. Samasugust eelkooli pakub Tondiraba huvikool (seal on eelkooli osas eestikeelsed ja venekeelsed grupid).

Soovitan uurida selliseid huvikoolide juures tegutsevaid eelkooli rühmasid, kui just ei ole eesmärk last panna mingisse kindlasse eliitkooli, kus on oluline, et eelkoolis just nimelt selle kooli juures.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lasteaias küll õpetati nii tähti kui kirjutamist ja arvutamist aga eelkooli panin lapse siiski. Eelkooli oli küll 2×45 minutit ja korra nädalas aga lähenemine lapse arengule oli personaalsem kui lasteaias. Eelkooli õpetaja tõi välja lapse tugevusi ning juhtis tähelepanu, millele ise kodus õppides tähelepanu pöörata.
Koolis enam tähtede õppimisest ei alustata, aabits algab juba trüki-ja kirjatähtedega paralleelselt ning lasteaia lõppedes peaks laps oskama nii tähti kui vähemalt mingil tasemel lugeda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelkool ei tee midagi halba. Lapsel on vaheldus. Kui on logistiliselt võimalik, siis miks mitte?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüdseks teises klassis käiv laps ei käinud eelkoolis ja ka hetkel ei näe, et tal miskit puudu oleks jäänud. Lasteaias olid korralikud regulaarsed kooliks ettevalmistamise tunnid väikestes rühmades-aabitsatunnid, matemaatika, loodusõpetus, millest täiesti piisas.
Pigem näen, et mida tõesti on akadeemilistest teadmistest rohkem vaja, on sotsiaalne küpsus. Nt kas laps oskab pöörduda täiskasvanu poole (ja mitte vaid oma õpetaja vaid vajadusel ka mõne teise kooli töötaja) abi saamiseks, kui ta ei leia klassi, mingi ta asi on kadunud, oskab helistada ja sõnumit saata vanemale, oskab hinnata ohtu ja julgeb mitte kaasa minna eakaaslaste vastavate lollustega, ei satu paanikasse ja ei tee draamat, kui nt õppekäigul või mängus ei jagu talle mõnikord paarilist, kehalises kaotab tema võistkond võistluse, märkab kiusamist ja räägib sellest täiskasvanule jne. Need on minu meelest sellised võtmeoskused, millest sõltub rohkem isegi kooliga kohanemine kui kindlad akadeemilised teadmised.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanim laps käis eelkoolis, kuna siin riigis oli koolieelne haridus kohustuslik ja lasteaeda kohta ei saanud. Järgmisel aastal lisati nende eelkooliklassile paar lasteaiast tulnud last ja jätkasid sama õpetajaga (paralleelklass oli siis ainult lasteaiast tulnutest). Talle sobiski tegelikult eelkool lasteaia asemel paremini ka seepärast, et tollal veel lasteaed eridieete ei võimaldanud ja eelkoolis tuli muretseda vaid ühe toidukorra pärast.
Teine laps käis lasteaias, eelkoolis ei käinud, aga see konkreetne aiarühm toimus kooli ruumes (sest lasteaed oli lõhki).

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul kumbki lastest ei käinud eelkoolis, lasteaias said midagi õppida ja tegelesin nendega kodus ka aktiivselt. Vanema lapsega sellepärast, et talle meeldis õppida, nooremaga sp et ta vajas lisaõppimist.
Mina otsisin ise palju materjali, vajadusel tõlkisin eesti keelde, palju oli nuputamist ning laste huvidega seotud teemasid nt tekstülesannetes ja etteütlustes.
Ei pannud neid eelkooli just sp, et ‘koolieluga tutvuda’ saavad nad 12 aastat vähemalt ja mulle lihtsalt hakkas see ‘pange-oma-lapsed-eelkooli-muidu-ei-saa-koolis-hakkama’ hüsteeria vastu. Praegu on mõlemad koolis ja saavad ilusti hakkama.

Samas mõni laps ei lase vanemal end aidata, aga poolvõõra inimese e õpetajaga sujub õppimine märksa paremini. Kui ikka on vaja lisaõpet, siis eelkool on ju täiesti õigustatud.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsed eelkoolis ei käinud. Esiteks oskasid nad juba aasta enne kooli piisavalt lugeda-kirjutada-arvutada (mitte süstemaatilise koduõppe tulemusena vaid möödaminnes) ja teiseks oleks liiga keeruline olnud mul neid keset päeva viia-tuua. Mõlemad käisid kord nädalas trennis ja kord nädalas laulutunnis. Ma arvan, et just väljaspool lasteaeda toimuv huviring on suurepärane ettevalmistus kooliks, kuna seal on esialgu võõrad lapsed, võõras õpetaja, võõrad ruumid ning tuleb kohaneda uue olukorra ja reeglitega. Ning muidugi on need huviringid lihtsalt vahvad ja arendavad.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps ei lähe, sest
1. käib niigi kahes ringis ja 2x nädalas trennis,
2. loeb niigi soravalt jne, mis on tulnud möödaminnes (tegeleme küll lastega palju, aga mitte töövihikute jm formaalset õppimist meenutava toel),
3. paigalistumine pole probleem ja vaoshoitusest hoolimata on üsna kiire kohaneja,
4. kodulähedase kooli eelkool on õhtupoolikul pärast lasteaiapäeva,
5. lasteaias valmistatakse ka kooliks ette.

Kodune ettevalmistus kooliks on pigem argisematel teemadel – raha, liiklus, ohud, kellaaegadest kinnipidamine, enda mitte külmkapi kõrval nälga jätmine jne. Näiteks nüüd septembri alguses õpetasin oma telefoninumbri lapsele pähe.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma esimest last (praegu 2.klass) ei pidanud vajalikuks eelkooli panna. Lasteaed arvas, et ma õpetan teda väga intensiivselt ja mina arvasin, et lasteaed õpetab väga intensiivselt. Tegelikult õppis laps õhust kõike. Lasteaia viimases rühmas luges soravalt kirjatähtedega tekste, alati esinemistel anti talle suuremad rollid ning kui mõni laps alt ära hüppas või haigeks jäi, õppis paari tunniga tema osa ära. Kooli läks aasta varem (5.okt on sünnipäev, seega jäi koolikohustusest puudu vaid paar päeva), sest oli nii kognitiivselt kui sotsiaalselt küps, mis küps. Kusjuures, tegu poisiga.

Ja nüüd tema koolieelikust venna panin lausa kahte erinevasse eelkooli, sest tundub, et vanem vend sai kõik head omadused ja nooremale ei jäänud mitte midagi. Ei tule tal ei arvutamine, kirjutamine ega lugemine. Sotsiaalselt täitsa titt alles. Terve suve olen temaga iga päev tundide kaupa tegelenud, aga kõik teadmised ja oskused on tal väga visad kinnistuma ja tähelepanu on ülikehv. Loomulikult tegelen temaga endiselt ise edasi, aga näen, et talle tulevad eelkoolid ka kasuks. Mida rohkem ta saab harjutada võõras keskkonnas viibimist, võõraste laste seltskonnas rahulikuks jäämist, keskendumist ja sõna kuulamist, seda kergem tal loodetavasti koolis kohanemine olema saab.

Seega eelkool ei ole minu hinnangul kõigile lastele vajalik. See sõltub väga suuresti lapsest endast ja ka sellest, mida lapsevanem eelkoolilt ootab.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu mõlemad lapsed ei käinud lasteaias, aga käisid eelkoolis.
Ja mõte oli just selles, et teatud vanuses enne kooli algust õpetada neile klassitundides käitumist ja enese üleval pidamist, vaheaegade süsteemi tundide vahel ja tegeleda üldse vajaliku kooliks ettevalmistusega.
Lasteaia osas ei ole kunagi arvanud, et see lapsele parim valik oleks. Pigem on see vajalik emale, et laps ära hoitud saaks, kuid lapsel ei jää küll midagi puudu kui lasteaias ei käi. Sõpru ei pea olema terve rühmatäis, vaid nii pisikestele piisab mõnest heast sõbrast ning turvalisest keskkonnast. Päeval nad ka kumbki ei maganud nii et lasteaias poleks nad juba seetõttu saanud olla. Parimal päevasel ajal (niigi meil vähe päevavalgust) pannakse lapsed kuskile tubadesse pimedusse magama, no ei ole väga hea lahendus. Siis pole ime, et lapsed tihti haiged.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma esimest last (praegu 2.klass) ei pidanud vajalikuks eelkooli panna. Lasteaed arvas, et ma õpetan teda väga intensiivselt ja mina arvasin, et lasteaed õpetab väga intensiivselt. Tegelikult õppis laps õhust kõike. Lasteaia viimases rühmas luges soravalt kirjatähtedega tekste, alati esinemistel anti talle suuremad rollid ning kui mõni laps alt ära hüppas või haigeks jäi, õppis paari tunniga tema osa ära. Kooli läks aasta varem (5.okt on sünnipäev, seega jäi koolikohustusest puudu vaid paar päeva), sest oli nii kognitiivselt kui sotsiaalselt küps, mis küps. Kusjuures, tegu poisiga.

Ja nüüd tema koolieelikust venna panin lausa kahte erinevasse eelkooli, sest tundub, et vanem vend sai kõik head omadused ja nooremale ei jäänud mitte midagi. Ei tule tal ei arvutamine, kirjutamine ega lugemine. Sotsiaalselt täitsa titt alles. Terve suve olen temaga iga päev tundide kaupa tegelenud, aga kõik teadmised ja oskused on tal väga visad kinnistuma ja tähelepanu on ülikehv. Loomulikult tegelen temaga endiselt ise edasi, aga näen, et talle tulevad eelkoolid ka kasuks. Mida rohkem ta saab harjutada võõras keskkonnas viibimist, võõraste laste seltskonnas rahulikuks jäämist, keskendumist ja sõna kuulamist, seda kergem tal loodetavasti koolis kohanemine olema saab.

Seega eelkool ei ole minu hinnangul kõigile lastele vajalik. See sõltub väga suuresti lapsest endast ja ka sellest, mida lapsevanem eelkoolilt ootab.

Mul vennalastel täpselt sama asi. Vanem laps, kellel sünnipäev veebruaris, läks 6-aastaselt kooli – üliandekas laps. ja nooremaga siis vangutasid pead, et kuidas küll nii, et üks laps sai kõik ja teine mittemidagi 😀 Aga noh, lihtsalt avanemine toimus hiljem, kui kooli läks, siis sai täitsa kenasti hakkama ja pole mingi murelaps ja tema suurim anne avaldus hoopis kunstis.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks peab nii hirmsasti kooliga tutvuma? See saab ju esimese nädalaga kohe selgeks, k.a. klassikaaslased ja õpetajad.

Mina ei pannud oma lapsi eelkooli. Läksid kodulähedasse kooli. Lasteaias ju õpetati sama vihiku järgi tähti ja numbreid, nagu teistel eelkooliski. Ja siis koolis ikkagi hakkasid otsast pihta. No milleks selline ajaraiskamine. Lastel on kooli alguses igav olnud. No mu esimese klassi poiss on muidugi eriline taibu, korrutab 5-ga ja pidavat olema ka käitumisega teistele eeskujuks. Seal on ikka neil palju ropendamist ja laudadel ronimist. Ehk et kasvatustöö ja lastetuba saadakse ikkagi kodust.

Mõlemad lapsed tundsid kooli minnes ka näiteks kella, ka olid iseseisvad, et käia natuke kaugemal huviringis. Ei mingit hirmu uue ees.

Kui aga on elu eesmärk saada eliitkooli (ma küll ei tea, miks peaks olema, kui kool asub kaugel), siis on eelkool küll soovituslik.

Aga üldiselt, laske lastel olla lapsed. Õppida jõuab kogu elu. See on väga kurb mu meelest, kuidas eelkool on muutunud lapsevanemate seas lausa “kohustuslikuks.” Enam ilma ei osatagi.

Veel paremad on muidugi need vanemad, kes oma lasteaialapsi peale aiapäeva veel trenni veavad, ise tülpinud nägudega seal kõrval nutitelefonis istuvad. Mõnus õhtu veetmise viis lapsega tegelemise asemel?

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Veel paremad on muidugi need vanemad, kes oma lasteaialapsi peale aiapäeva veel trenni veavad, ise tülpinud nägudega seal kõrval nutitelefonis istuvad. Mõnus õhtu veetmise viis lapsega tegelemise asemel?

Aga millal siis veel trenni neid viia kui mitte peale lasteaiapäeva? 6aastaste ujumiskursused, kus minu laps käib, on T ja N kell 18.00-18.45. Päevasel ajal on vanemad ju tööl ega saa last trennidesse viia. Ja minu lapsed on mõlemad selles vanuses ujumas käinud mitte sellepärast, et ma ise nendega õhtut koos veeta ei taha, vaid ikka selleks, et nad elupäästva oskuse varakult selgeks saaksid.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks peab nii hirmsasti kooliga tutvuma? See saab ju esimese nädalaga kohe selgeks, k.a. klassikaaslased ja õpetajad.

Mina mäletan küll, et kui äkki pidi tuttva lasteaia asemel minema koolimajja, mida ma olin ainult möödasõites näinud, siis alguses tundus kool väga suur, väga võõras ja pisut hirmutav…

Mõtlesin, et kui oma lapse jaoks õnnestub seda lasteaiast kooliminekut kuidagi sujuvamaks teha, siis on eelkool oma ülesande täitnud.

Laps käis eelkoolis elukohajärgses koolis. Koroona küll katkestas eelkooli, aga mingid mälestused koolimajas käimisest vähemalt jäid (lisaks tundidele tehti neile ka kooli ruume tutvustavaid tuure). Praegu on alustanud 1. klassi samas koolis. Räägib, et kool on tore ja talle meeldib seal. Hakkas kohe käima oma valikul ka kahes huviringis.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Veel paremad on muidugi need vanemad, kes oma lasteaialapsi peale aiapäeva veel trenni veavad, ise tülpinud nägudega seal kõrval nutitelefonis istuvad. Mõnus õhtu veetmise viis lapsega tegelemise asemel?

Aga millal siis veel trenni neid viia kui mitte peale lasteaiapäeva? 6aastaste ujumiskursused, kus minu laps käib, on T ja N kell 18.00-18.45. Päevasel ajal on vanemad ju tööl ega saa last trennidesse viia. Ja minu lapsed on mõlemad selles vanuses ujumas käinud mitte sellepärast, et ma ise nendega õhtut koos veeta ei taha, vaid ikka selleks, et nad elupäästva oskuse varakult selgeks saaksid.

Mina panin mõlemad lapsed ujumistrenni 1. klassis. Siis, kui saavad ise seal käimisega hakkama. Ja käisidki mõlemad ühe aasta ja said ujumise väga hästi selgeks.

Lasteaialast siiski ei ole vaja peale pikka päeva veel trenni vedada. Minu omad käisid mõlemad lasteaia majas trennis. Üks tantsimises (reede hommikuti lasteaia ajal) ja teine jalgpallis (samuti lasteaia ajal, algusega kell 16 üks päev nädalas). Mugav ju 🙂 Mulle meeldib, kui elu on mugav.

Kui ma veaks teda kuskile mujale trenni peale lasteaiapäeva, siis ma ei istuks (näiteks kergejõustikuhallis) pingi peal nutitelefonis, vaid teeksin ise samal ajal seal trenni. Õnneks oskus on olemas. Jälle aeg mugavalt kasutatud.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks peab nii hirmsasti kooliga tutvuma? See saab ju esimese nädalaga kohe selgeks, k.a. klassikaaslased ja õpetajad.

Mina mäletan küll, et kui äkki pidi tuttva lasteaia asemel minema koolimajja, mida ma olin ainult möödasõites näinud, siis alguses tundus kool väga suur, väga võõras ja pisut hirmutav…

Mõtlesin, et kui oma lapse jaoks õnnestub seda lasteaiast kooliminekut kuidagi sujuvamaks teha, siis on eelkool oma ülesande täitnud.

Laps käis eelkoolis elukohajärgses koolis. Koroona küll katkestas eelkooli, aga mingid mälestused koolimajas käimisest vähemalt jäid (lisaks tundidele tehti neile ka kooli ruume tutvustavaid tuure). Praegu on alustanud 1. klassi samas koolis. Räägib, et kool on tore ja talle meeldib seal. Hakkas kohe käima oma valikul ka kahes huviringis.

See on huvitav, et meie (mõtlen 80ndatel sündinud) põlvkond on maru ägedalt välja tulnud, karastunud vaestel 90ndatel, oskame hinnata head enda ümber, saime hea hariduse, karastusime õues ilma arvutimaailmata jne. AGA oma lapsi kasvatavad paljud sellest ägedast põlvkonnast lumehelbekesteks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tahaks öelda kõigile, nii teemaalgatajale, aga ka neile, kes siin pettunud on eelkoolis, rahast kahju jne, et kas te selle peale muidu ei ole tulnud, et eelkoole tehaksegi VAID rahateenimise eesmärgil? 😀 Palun olge siis nüüd valgustatud 🙂

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on huvitav, et meie (mõtlen 80ndatel sündinud) põlvkond on maru ägedalt välja tulnud, karastunud vaestel 90ndatel, oskame hinnata head enda ümber, saime hea hariduse, karastusime õues ilma arvutimaailmata jne. AGA oma lapsi kasvatavad paljud sellest ägedast põlvkonnast lumehelbekesteks.

Aga mingipärast paljudel sellest põlvkonnast kihvatab, kui kuuleb, et praegustel lastel on midagi inimlikum või sõbralikum.

Ilmselt siis midagi on kriipima jäänud oma lapsepõlvest.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Veel paremad on muidugi need vanemad, kes oma lasteaialapsi peale aiapäeva veel trenni veavad

Ausaltöeldes on ka see minu jaoks veidi arusaamatu. Suurem osa väikelaste huviringidest on väga hilja õhtul. Mul oli tükk tegemist, et oma (lasteaias mitte käiva) lapse jaoks leida mõned sellised huviringid, mis oleks kas hommikupoole või hiljemalt kella 17ks läbi.

Valik oli väike, aga leidsin. Ka eelkool on meil päevasel ajal.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul käisid mõlemad lapse eelkoolis, alguses viisin ja tõin, hiljem jäid sel päeval lasteaiast koju ja läksid ise. Nii õppisid iseseisvalt koolis käimise ära – kool asus ka 500 m kodust ja tegu suht äärelinnaga. Midagi erilist nad sealt ei õppinud, rohkem harjutasid ennast kooliks, tutvusid tulevaste koolikaaslastega, õpetajaga, koolimajaga.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Väikelaps Eelkooli või mitte?