Teema: Eesti ei ole enam sovjetiriik ehk õnnetustest tuleb rääkida

<p style=”text-align: left;”>

#3756728:

Eile ütles politsei uudistes selge sõnaga, et laps jäi auku.

https://reporter.elu24.ee/7234991/reporter-saku-lasteaias-jai-liivakastis-manginud-laps-liiva-alla

Ausaltöeldes ma usun samal päeval kohal olnud politseiniku juttu rohkem kui järgmisel päeval mingi abivallavanema juttu.

Samas lingitud uudises ütleb politseinik, et politsei jõudis kohale 4 minutit pärast seda kui kasvataja avastas ja siis pärast seda saabus ka kiirabi. nii et see neli minutit siis üritas kasvataja ise last elustada. Päris pikk aeg.

Siin selles tänases uudises öeldakse siiski ka, et laps oli osaliselt liiva alla mattunud: https://www.postimees.ee/7235871/traagiline-onnetus-sakus-liiv-sattus-4-aastase-lapse-hingamisteedesse-manguhoos

</p>
Mingist august on tõesti juttu ka viimastes uudistes delfis, üleni liiva all laps ei olnud, aga õnnetus kõlab sedamoodi, et teine laps/ed võisid tal suu täis toppida liiva…

Mul ei ole küll Eesti lasteaedade suhtes usaldust ja seda mitte personali vähesuse, vaid suhtumise ja muude sotsiaalsete eripärade pärast. Sellest ei pruugi aru saada need, kel puudub võrdlusmoment. Mina olin ise lasteaias kõige pisem ka omavanuste rühmas, aga eriti suurt huvi tundsid mu suhtes vanema rühma poisid, kes igal võimalusel mind kiusasid, nii et hoidsin end kogu aeg väljas olles maja ette, siis jälle sain seal lobisevatelt kasvatajatelt käsu minna teiste laste juurde. Alles vanemana kui need suured kiusajad oli kooli läinud, sain lasteaias end turvaliselt tunda. Ja mitte keegi ei näinud mitte midagi.
See oli palju aastaid tagasi, aga praegu kui vanematel külas käin paistab selle lasteaia hoov nende kodu aknast. Ja masendav on näha, et kõik on sama nagu 30 aastat tagasi. Mänguasjad ja ronimispuud on uhked ja aed on parandatud nii, et seal ei pea enam koerajunnide vahel laveerima nagu mina lapsena pidin.
Aga kasvatajate puhkepink on samal kohal ja sama hõivatud nagu aastaid tagasi. Mitte ühelgi kasvatajal ei olnud seljas ja jalas õues olemiseks sobivaid riideid ja jalatseid. Talvel õhukese tallaga nahksaapad ja teksapüksid, osadel isegi kõrge konts. Nahast sõrmikud.
Hoov ise on väga suur, kuidagi ei saa pundiga koos olles samal ajal lapsi jälgida. Ükskord olime lapsega mu vanematel külas ja laps vaatas aknast lasteaiamelu. Varsti tuli jutuga, et vaata emme seda last, peame tema juurde minema ja küsima, kas ta on kurb. Ta on nii üksinda seal nurgas puu kõrval, teised lapsed mängivad koos seal kiikede juures. Võite isegi arvata mida tegid täiskasvanud.
Ma elasin ise Norras kui oma lapse aeda panin ja sellega kaasnes minu jaoks kohutav stress, sest mul oli lasteaia kui institutsiooni suhtes enda lapsepõlve pärast negatiivne hoiak.
Aga see elamus teise kultuuri lasteaiast oli nii erinev, see oli nagu öö ja päev. Võibolla meil lihtsalt vedas. Kasvatajad olid talvel väljas täiskasvanute kombinesoonis ja MÄNGISID koos lastega nii lumes kui vees. Mingeid puhkepinke ja kõpskinge polnud näha ja suuri lapsi ei aetud ka keset päeva teki alla. Käidi hoopis matkadel. Kindlasti oli ka lapse kohta rohkem personali, aga see erinevus oli väike kui kõige muuga võrrelda. Kui kiusamist ette tuli, siis neil oli selliste juhtumite tarbeks läbimõeldud tegevuskava millest tundub et oli abi, sest sellist päeva kui mu laps ei tahtnuks lasteaeda minna, ei tulnudki.
Ei olnud nii, et ütle vabandust ja jutt läbi. Mul endal oli pea iga päev nutuga aeda minek.
Lahe oli see, et seal räägiti kõik teemad läbi. Nagu näiteks see, kuidas öelda EI, STOPP kui mängukaaslane teeb sulle midagi mis last häirib. Ja kui oluline see “Ei, stopp, mulle ei meeldi et sa mulle nii teed” ütlemine on.
Miks ma arvan, et Eesti lasteaiad eriti arenenud ei ole on see, kuidas meil suhtutakse sellesse kui näiteks beebiga kodune ema oma kolmese lasteaeda viib. Nagu lasteaed oleks mingi häda korral kasutatav teenus, mitte tore koht.
Kindlasti on olemas väga palju väga tublisid lasteaiatöötajaid Eestis ka. Vabandan nende kõigi ees, et lasteaeda materdan, paraku oskan vaid enda kogetust, nähtust ja kuuldust rääkida, mis kindlasti pole kogu tõde.

#3756753:

Tema istub kodus ja svea teeb kõik vajalikud toimingud.

Sul on sellest “sveast” väga naivistlik pilt. Hoia seda 😉

#3756809:

#3756801:

Norras ei anta lasteaias sooja sööki, vaid nosivad karbist enda kaasa võetud näkse. Igal süsteemil omad head ja vead. Mu tuttav on seal küll kasvatajate, õpetajate peale veits pahane. Kuna ta töö tõttu peab nendega kokku puutuma ja tunneb nägupidi, siis näeb pidevalt, et siis kui tema läheb koju, lähevad õpetajad juba kodust rõõmsalt teatrisse või kuhugi. Kui mõnel õpilasel on koolis mahajäämus, siis õpetaja arvates peaks lapse õpetamisega tegelema sotsiaalametnikud ja kesiganes muud ametnikud, sest õpetaja on ju vaid selleks, et õpetada normile vastavaid lapsi. Kui mõni lati alt läbi jookseb, siis haaratakse kohe telefon ja kutsutakse mõni muu ametnik välja – võtku midagi ette.

Väga õige suhtumine. Kerge või sügavama peetusega lapsi peavadki spetsialistid õpetama. Tavainimene ei saa hakkama. Eesti õpetajad saavad muidugi kõik nendega hakkama aga neile ju ei maksta piisavalt. Sellepärast peavad lapsevanemad oma lastega tegelema või lisaabitunde ostma.

Siis on see siiski kooli asi organiseerida ka selliste laste õpe ja eriklassid. Kohaliku omavalituse ametnikud ei hakka ammugi neid lapsi peale oma tööpäeva kodus õpetama. Teatavasti on neil seal peresid igatusugu maailma nurkadest ja lapsi igasuguse taustaga peredest ning sageli on laps ainuke peres, kes kohalikust keelest aru saab. Õpetaja krimpsutab nägu ja nagu ei suuda mõista, et lapse vanem ise võib poolkirjaoskamatu olla.

#3756917:

Ideaalne see lasteaed kindlasti polnud (näiteks lõunal sunniti ka koolieelikuid voodis olema, ehkki magama nad otseselt seal ei pidanud, kes ei tahtnud), aga üldiselt siiski tundus küll, et enamik personali teeb oma tööd südamega.

Käis see ka nõukogude ajal nii! Kasvatajatel võiks ju see tund poolteist olla väike hingetõmbe aeg päeva jooksul kui 12h järjest lastega olla. Või tundub see sulle ülemõistuse pikk aeg ja kui on mingi äge lahendus kuidas see vaba hetk ilma lapsi pikutama sundida luua siis kindlasti oleks Haridusministeerium uue ja põneva idee eest tänulik.

Võibolla mõni äge äpp aitab? See on ju nüüd tänapäeval väga inn. Teeme äpi, oleme mingil platvormil.

Mida peaksite teadma päikesevalgusest ja -kaitsest

KÜLMETUSVIIRUSTE HOOAEG ON KÄES: köhaliikide tundmine aitab leida õige ravi

Millal mõelda kortermaja katuse renoveerimisele?

#3756931:

Kasvatajatel võiks ju see tund poolteist olla väike hingetõmbe aeg päeva jooksul kui 12h järjest lastega olla. Või tundub see sulle ülemõistuse pikk aeg ja kui on mingi äge lahendus kuidas see vaba hetk ilma lapsi pikutama sundida luua siis kindlasti oleks Haridusministeerium uue ja põneva idee eest tänulik.

Millisest 12 tunnist sa räägid?
Olin nõukaajal lasteaias tööl, mingeid 12-tunniseid tööpäevi polnud, kui just ise ei tahtnud kedagi teises vahetuses asendada. Tööpäev algas kell 7 ja lõppes kell 14.00.  Sellest viimane tund oli aruannete koostamiseks ja koosolekuteks (mis toimusid laste lõunaune ajal) ja siis oli juba teine kasvataja rühmas kohal.
Ka praegu vahetuvad õpetajad lõunapausi ajal, keegi ei pea 12 h järjest tööl olema.

#3756949:

#3756931:

Kasvatajatel võiks ju see tund poolteist olla väike hingetõmbe aeg päeva jooksul kui 12h järjest lastega olla. Või tundub see sulle ülemõistuse pikk aeg ja kui on mingi äge lahendus kuidas see vaba hetk ilma lapsi pikutama sundida luua siis kindlasti oleks Haridusministeerium uue ja põneva idee eest tänulik.

Millisest 12 tunnist sa räägid?

Olin nõukaajal lasteaias tööl, mingeid 12-tunniseid tööpäevi polnud, kui just ise ei tahtnud kedagi teises vahetuses asendada. Tööpäev algas kell 7 ja lõppes kell 14.00. Sellest viimane tund oli aruannete koostamiseks ja koosolekuteks (mis toimusid laste lõunaune ajal) ja siis oli juba teine kasvataja rühmas kohal.

Ka praegu vahetuvad õpetajad lõunapausi ajal, keegi ei pea 12 h järjest tööl olema.

Meil ei olnud.

#3756949:

al nurgas

See on ikka iga lasteaia juhtkonna otsustada, millal tööaeg on. 10 aastat tagasi oli minul õpetajana pikk ja lühike nädal- 3x nädalas ( E,K,R) 12 h (7-19) ja lühike nädal ( T,N) 12h (7-19). Õpetaja abi oli iga päev 8-16. Mõned aastad tagasi süsteem muutus ja sai kohandada, et õpetajad poolikud päevad- 1 õpetaja 08-15 ja teine 11-18, kattus tööaeg enamasti kui lapsed magavad, täiesti mõtetu passimine. plus vanemad andsid lapsed hommikul ühele õpetajale üle ja kui tahtsid teada, kuidas päev läks, siis teise vahetuse õpetaja ütles, ta ei tea ta tuli kui nad magama läksid.. aga paberil oli jälle ju haridusameti jaoks kõik korrektne 😀 õpetaja abi tõi süüa ja koristas, tema ametijuhendis polnudki mingeid pedagoogilisi nõudeid. Mina lahkusin lasteaiatöölt justnimelt kogu selle seadusandluse tõttu- 1 õpetaja vastutab kogu rühma eest (tavaliselt 20last) ja saab palka ca 650euri. Tööd armastasin, aga kohvikusse minnes sain sama raha ja mu vastutus oli vaid, kas klaasid olid puhtaks poleeritud või klientidele tordid tellitud. Karm, aga too aasta kui ma lasteaias töötasin (2013) lahkus õppeaasta jooksul 27 õpetajat. (12rühmaline lasteaed). ja ma ütlen ausalt, ma ei lähe elusees enam lasteaeda tööle tagasi, mitte kunagi, kuigi õppisin seda eriala ülikoolis suure ambitsiooniga.

#3756931:

#3756917:

Ideaalne see lasteaed kindlasti polnud (näiteks lõunal sunniti ka koolieelikuid voodis olema, ehkki magama nad otseselt seal ei pidanud, kes ei tahtnud), aga üldiselt siiski tundus küll, et enamik personali teeb oma tööd südamega.

Käis see ka nõukogude ajal nii! Kasvatajatel võiks ju see tund poolteist olla väike hingetõmbe aeg päeva jooksul kui 12h järjest lastega olla. Või tundub see sulle ülemõistuse pikk aeg ja kui on mingi äge lahendus kuidas see vaba hetk ilma lapsi pikutama sundida luua siis kindlasti oleks Haridusministeerium uue ja põneva idee eest tänulik.

Võibolla mõni äge äpp aitab? See on ju nüüd tänapäeval väga inn. Teeme äpi, oleme mingil platvormil.

Nii kummaline loogika – et lapsed puhkavad selleks, et õpetaja saaks puhata? See magamise aeg on ju  ikka lapsest lähtuvalt planeeritud. Ja järelikult peaks saama seda ka laste vajadusest lähtuvalt muuta. See, kuidas õpetaja tööaega reguleerida tuleks, on ju hoopis eraldi teema. Kindlasti ei käi see laste magamise rubriiki. Ja õpetaja tööpäev ei saa kuidagi  12 tundi olla. Iseasi, kui õpetajad on ise kuidagi oma tööaega kokkuleppeliselt muutnud, et ma teen täna pika päeva, siis homme ei pea tulema, sii paariline teeb pika päeva. Aga seadus vist seda enam ei luba, iseasi kas lasteaiad seda järgivad.

#3757000:

Ma tean lähedalt sealse lasteaia kasvatajat, seega Saku abivallavanema jutt on pehmelt öeldes imelik.

Isegi, kui tema jutt oleks tõsi, siis kasvataja silmanurgast võiks märgata, kui 4 aastased lapsed(neid oli liivakastis ainult paar tükki!) teist liivaga lämmatavad! See on üsna pikk protsess. olen kahe väikelapse ema, kellel kah koduhoovil liivakast, no ei juhtu selline asi minutiga.

Kogu pragune avaldatud lugu on suuresti erinev sellest, mida kasvatajad räägivad. Ma ei mõista, miks ei võiks ausalt asjad ära rääkida – saaks teised lasteaiad samuti korraks mõelda ja kasvatajad ehk oleksid tähelepanelikumad mingi aeg. Ma ei süüdista kasvatajaid milleski, aga iga 5-6 minuti tagant võiks korraks pea tõsta ja kõik lapsed pilguga üles otsida. See lugu seal juhtus aga pikema perioodi peale. Lisaks ei olnud lapse avastaja see, kes last elustas – teise rühma kasvataja jooksis seda tegema. Seega minutid liivas olid lubamatult pikad. Palju ei palu,aga iga 5 minuti tagant võiks korra kontrollida, kas kõik lapsed elus ja terved. See võtab 30 sekundit.

Täpselt sama mulje on mulle algusest peale jäänud. Et teised lapsed lämmatasid selle lapse liivaga ära. See on ainus loogiline seletus, kuidas laps saab liivakastis liiva kätte lämbuda.

Süüdi on selles muidugi kasvatajad, sest see pole tõesti kiire protsess ja lapsed on nii väikesed, et ei saa üldse aru olukorra tõsidusest. Küll aga tundub, et kui 20 minutit oli laps liiva all siis teised lapsed ei läinud ka kasvatajale ütlema, samas kui nad on 4-aastased, siis äkki see ei panegi ohukellasid tööle. Eks politsei selgitab välja, kas liivakastis olid 4-aastased või ka mõni suurem laps ning kas tegu oli kiusamise või mänguga. Ükskõik mis välja tuleb, süüdi on kasvatajad ja see jääb nende hingele.

Kahtlane on see, et kes aega võttis, et laps 20 minutit liiva all oli?? Kust see info tuleb..

#3756991:

See on ikka iga lasteaia juhtkonna otsustada, millal tööaeg on. 10 aastat tagasi oli minul õpetajana pikk ja lühike nädal- 3x nädalas ( E,K,R) 12 h (7-19) ja lühike nädal ( T,N) 12h (7-19). Õpetaja abi oli iga päev 8-16. Mõned aastad tagasi süsteem muutus ja sai kohandada, et õpetajad poolikud päevad- 1 õpetaja 08-15 ja teine 11-18, kattus tööaeg enamasti kui lapsed magavad, täiesti mõtetu passimine. plus vanemad andsid lapsed hommikul ühele õpetajale üle ja kui tahtsid teada, kuidas päev läks, siis teise vahetuse õpetaja ütles, ta ei tea ta tuli kui nad magama läksid.

No see on ikka päris segane jutt … kas lapsed magavad siis 11 – 18 (teise õpetaja tööaeg). Ja selline korraldus on ju just hea, sest siis on laste õuesoleku ajal rühma jälgimas 2 õpetajat.

30 aastat on Eesti riiki, aga lasteaiakorraldus on ikka nagu nõuka ajal. Ja selle päevase magamisega ei ole vaja Ameerikat avastada, vaid kasutatagu Skandinaavia süsteemi ja õpitagu sealt kuidas saab … mitte nii nagu meil, et ei saa ja pole võimalik.

#3757047:

#3757000:

Küll aga tundub, et kui 20 minutit oli laps liiva all siis teised lapsed ei läinud ka kasvatajale ütlema, samas kui nad on 4-aastased, siis äkki see ei panegi ohukellasid tööle.

Kahtlane on see, et kes aega võttis, et laps 20 minutit liiva all oli?? Kust see info tuleb..

See 20minuti jutt sai alguse Õhtulehe artiklist ja seal oligi kirjas: “Õhtulehe andmetel…”

See tundus kohe blufina – no kes seal seda aega siis võttis. Kasvataja? väheusutav! 4aastased lapsed?

Kes vastutab?

Lapsevanemal on õigus eeldada, et lasteaed on turvaline paik ja ta saab oma lapse sealt elusa ja tervena tagasi. Selleks ju lasteaed ettenähtud ongi – et lapsi turvata ja arendada – mitte lasta neil vanema äraolekul järelvalveta olla. Selleks maksab vanem lasteaiamaksu. Selleks palgatakse sinna tööle profid, kes laste turvamise ja arendamise eest palka saavad.

On lasteaia juhi ja personali vastutus, et nad oma töö nõuetekohaselt tehtud saaks. Lapsevanem ei pea mõtlema – täna on kogu rühm lasteaias, õpetaja ei pea täna küll kõigi laste eest vastutama. Või – õpetajal on väike palk, hea, kui ta selle eest midagigi teeb.

Kui lasteaed elementaarseid tingimusi täita ei suuda, tuleb see kinni panna. Enne, kui midagi juhtub. Ja mitte lastevanemate vaid lasteaiapersonali initsiatiivil.

Sellest, kui paigast ära on asjad, räägib kõnekalt versioonide paljusus:

laps kaevas augu ja jäi selles liiva alla, laps jäi lihtsalt liiva alla, lapsel läks lihtsalt liiv hingamisteedesse,

Kui lapsi jälgitakse, ei saa olla nii erinevaid versioone. Neljane pole aastane, kes näoli liiva kukub ja vaikselt lämbub. Neljane on asjalik tegelane, kes kindlasti rabelema hakkab, kui häda käes. Kui lämbumist ei märgata enne, kui tema seisund on eluohtlik, siis teda ei jälgita. Ja kindlasti pole tegemist olukorraga, kus vastutav täiskasvanu vaid hetkeks pilgu mujale või tähelepanu teisele lapsele pöörab.

Mina mäletan väga selgelt vahejuhtumit lasteaiast, kus üks riiukukest poiss tuli minult puust rooli käest ära rebima, aga mina ei lasknud sel nii lihtsalt sündida ja lükkasin ta ühe käega eemale. Poiss ei oodanud tütarlapselt vastupanu, kaotas tasakaalu ja kukkus laubaga vastu lauajalga. Poiss hakkas nutma, laubale tekkis suur muhk. Kasvataja 2 meetri kaugusel seda hetke pealt ei näinud. Õhtul tuli poisi ema talle järele ja vaatas imestunult muhku. Kasvataja ilmselgelt tundis end ebamugavalt ja mina samuti. Kuigi mind tehti ebaõiglaselt pautoinaks – poisil on muhk, sest üks tüdruk lambist lükkas, ma end õigustama ei hakanud, sest tema muhk oli talle piisav õppetund.  Igatahes kasvataja ei saanud seda õnnetust kuidagi ära hoida. Seega saage aru, kõiki maailma õnnetusi ei saa ära hoida, kuidas te sa ka ei püüa ega valva.

#3757880:

Igatahes kasvataja ei saanud seda õnnetust kuidagi ära hoida. Seega saage aru, kõiki maailma õnnetusi ei saa ära hoida, kuidas te sa ka ei püüa ega valva

Ma nüüd riskin jälle kägude pahameelega, aga ütlen siiski, et ehkki kõiki maailma õnnetusi ära hoida muidugi pole võimalik, siis kiusamist siiski saab ennetada (pean silmas konkreetses näites tüdruku kiusamist poisi poolt), kui sellega pidevalt tööd teha. Mingi “kallistage ja oleme jälle sõbrad” loomulikult soovitud tulemust ei anna. Pea ära keeramine ammugi mitte.