Esileht Väikelaps Eesti keel Lasnamäe lasteaias

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Eesti keel Lasnamäe lasteaias

Postitas:
Kägu

Plaanime lapse panna kas Asunduse või Sikupilli lasteaeda, loodetavasti juba sõimerühma veidi enne, kui laps saab kaheseks. Viimasel ajal on jälle juttu olnud sellest, et eestikeelsed lasteaiarühmad täituvad vene kodukeelega lastega, mis tähendab, et eestikeelsed lapsed ei saa olla eestikeelses keskkonnas. Kas kellelgi on viimastest aastatest kogemust Lasnamäe lasteaedadega, eriti siis Sikupilli või Asunduse lasteaiaga. Kas seal on eestikeelsetes rühmaded palju venekeelseid lapsi ja kui on, siis kuidas see mõjutab eesti kodukeelega laste keelesoskust ja üldist heaolu lasteaias (kujutan ette, et on vastik olla võõras keelekeskkonnas)? Muidugi võib ka laiemalt jagada muljeid nendest kahest lasteaiast – kas on meeldivad õpetajad jne?

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvan, et kui on palju venekeelseid lapsi rühmas, siis laps areneb nagu kakskeelsed ikka, ehk algul räägib eesti-vene segapudru ja hiljem hakkab eristama. Arvestama peab vene laste temperamendiga ja ka enda keeleoskusega, juhul kui õpetajad Eesti keelt ei räägi.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvan, et kui on palju venekeelseid lapsi rühmas, siis laps areneb nagu kakskeelsed ikka, ehk algul räägib eesti-vene segapudru ja hiljem hakkab eristama. Arvestama peab vene laste temperamendiga ja ka enda keeleoskusega, juhul kui õpetajad Eesti keelt ei räägi.

Tahakski lapsevanemate isiklikke kogemusi kuulda, eelistatult nende konkreetsete lasteaedade kohta (jah, muidugi igal aastal ja igas rühmas võib asi erinev olla, aga ikkagi). Kas tõesti võib mõnes Lasnamäe lasteaias olukord nii halb olla, et kasvabki kakskeelne laps ja lasteaiaõpetajad ei räägi EESTI rühmas eesti keelt? Või ei ole olukord tegelikult nii hirmus? Kui asi nii halb on, siis peaks vist ikka kolimisele mõtlema hakkama.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õismäelgi on nii. Tean üht sõimerühma, kus 18st lapsest 12 olid venekeelsed. Palju õnne meile.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pirital oli lapse lasteaias kolmandik rühmast venekeelseid lapsi. Nüüd Viimsi koolis on klassis 23 lapsest 9 vene emakeelega. Kui tahta puhtalt eestikeelset keskkonda, peab Tallinnast sootuks kuhugi mujale kolima.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

sikupilliga kogemus. kõik õpetajad ja õpetaja abid, kellega kokku puutunud, on eestlased. õppetegevused on eesti keeles. igas rühmas tundub olevat paar venekeelset last ja 1-2 mingi muu päritoluga last, lastevaheline vestlus käib üldiselt eesti keeles, va siis kui 2 venelast või 2 välismaalast otse omavahel suhtlevad.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kujutan ette, et on vastik olla võõras keelekeskkonnas

Ja kuidas sinu arvates peaksid vene lapsed ennast võõras keelekeskkonnas tundma, kui sinu jaoks on paar-kolm võõrkeelset last rühmas juba vastikud?

See on nii silmakirjalik lähenemine, et vene keeles õppest tuleb loobuda, aga kui need lapsed eesti lasteaedadesse/koolidesse sattuvad, siis on kohe draama.

+9
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvan, et kui on palju venekeelseid lapsi rühmas, siis laps areneb nagu kakskeelsed ikka, ehk algul räägib eesti-vene segapudru ja hiljem hakkab eristama. Arvestama peab vene laste temperamendiga ja ka enda keeleoskusega, juhul kui õpetajad Eesti keelt ei räägi.

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvan, et kui on palju venekeelseid lapsi rühmas, siis laps areneb nagu kakskeelsed ikka, ehk algul räägib eesti-vene segapudru ja hiljem hakkab eristama. Arvestama peab vene laste temperamendiga ja ka enda keeleoskusega, juhul kui õpetajad Eesti keelt ei räägi.

Temperament ei olene rahvusest.

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

kujutan ette, et on vastik olla võõras keelekeskkonnas

Ja kuidas sinu arvates peaksid vene lapsed ennast võõras keelekeskkonnas tundma, kui sinu jaoks on paar-kolm võõrkeelset last rühmas juba vastikud?

See on nii silmakirjalik lähenemine, et vene keeles õppest tuleb loobuda, aga kui need lapsed eesti lasteaedadesse/koolidesse sattuvad, siis on kohe draama.

Kindlasti vene lastel on raske, aga nemad on vähemusrahvus, kes peaksid/võiksid riigikeele omandada. Minu laps elab oma kodumaal ja pole patt soovida talle eestikeelset haridust. Veelgi enam, kui rühmas on palju vene kodukeelega lapsi, võib juhtuda, et vene lapsed ei omanda eesti keelt, mis peaks olema koos olemise/õppimise eesmärk.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

kujutan ette, et on vastik olla võõras keelekeskkonnas

Ja kuidas sinu arvates peaksid vene lapsed ennast võõras keelekeskkonnas tundma, kui sinu jaoks on paar-kolm võõrkeelset last rühmas juba vastikud?

See on nii silmakirjalik lähenemine, et vene keeles õppest tuleb loobuda, aga kui need lapsed eesti lasteaedadesse/koolidesse sattuvad, siis on kohe draama.

Kindlasti vene lastel on raske, aga nemad on vähemusrahvus, kes peaksid/võiksid riigikeele omandada. Minu laps elab oma kodumaal ja pole patt soovida talle eestikeelset haridust. Veelgi enam, kui rühmas on palju vene kodukeelega lapsi, võib juhtuda, et vene lapsed ei omanda eesti keelt, mis peaks olema koos olemise/õppimise eesmärk.

Ja veel. Mind ei häriks paar-kolm vene last, siis usun, et on võimalik nende lõimumine ja neil Eesti keele omandamine. Kui aga juhtub et on rohkem kui pooled vene lapsed (nagu keegi eespool Õismäe näite tõi), siis on mure küll.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õismäelgi on nii. Tean üht sõimerühma, kus 18st lapsest 12 olid venekeelsed. Palju õnne meile.

See on küll pigem erand. Minu laps ka Õismäel lasteaias ning nende lasteaias ikka igas rühmas on eestlasi rohkem kui igasugu muukeelseid. Minu lapse rühmas on 20 last ja vaid 1 vene emakeelega laps.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nende lasteaedadega kogemus puudub, aga ühes Lasnamäe niöelda eesti lasteaias olid enamus lapsed vene emakeelega ja mina võtsin oma lapse sealt lasteaiast ära. Mul ei ole selle vastu midagi, kui lapse rühmas on 3-4 vene emakeelega last, aga kui neid on üle poolte, siis minul, kui eestlasel tekkis tunne, et minu lapsel võetakse võimalus õppida ja mängida oma emakeeles. Nüüd käib mu laps lasteaias Mustamäel, minu töökoha lähedal ja seal on 2 venekeelsest perest last, mis on väga ok.

Soovitan lugeda: https://opleht.ee/2021/03/eeva-holmi-vastulause-ingar-dubolazovile-eestlasi-ei-tohi-omal-maal-diskrimeerida/

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsed käisid ühes Lasnamäe eesti lasteaias. Mitte teemaalgataja nimetatutes, vaid ühes teises. Vanima lapse rühmas oli vene kodukeelega lapsi umbes kolmandik (lõpetas lasteaia 9 aastat tagasi), keskmise lapse rühmas umbes pooled (lõpetas 4 aastat tagasi) ja noorima lapse rühmas kaks kolmandikku (lõpetas 3 aastat tagasi). Õpetajad olid eestlased, õpetaja abid vanimal eestlane, keskmisel ja noorimal venelased. Õppetöö käis eesti keeles, lastevanemate koosolekud toimusid eesti keeles, kogu lastevanematevaheline meilisuhtlus oli eesti keeles. Eesti lapsed lasteaiast vene keelt külge ei saanud. Mu vanimal on praegu koolis ainus aine, mis raskusi valmistab, vene keel. Noorimal oli sõime ajal küll lühike periood, kus tal olid luska, tarelka ja isegi maama, aga see läks üle. Praegu on tal lai sõnavara ja väga hea keelevaist. Võimalik, et see on tänu sellele, et ta loeb palju.
Aga ma julgen väita, et ka vene laste keeleoskust see eesti lasteaias käimine väga palju ei mõjutanud. Eesti keelt rääkisid hästi need, kellel ka vanemad rääkisid eesti keelt väga hästi. Oli paar last kelle vanemad rääkisid eesti keelt väga vaevaliselt, ja ehkki neile pakuti lisatunde ja eesti keele huviringi ja mida kõike veel, ikka rääkisid nad eesti keelt väga tugeva aktsendiga, vigaselt ja läksid esimesel võimalusel üle vene keelele.
Lõviosa vene lastest läks edasi vene kooli.
Jah, see oli küll, et laste spontaansed mängugrupid tekkisid keelepõhiselt: eraldi grupid olid eesti poisid, vene poisid, eesti tüdrukud ja vene tüdrukud. Kui mõnest grupist puudus palju, mängisid koos ka näiteks eesti ja vene poisid ning eesti ja vene tüdrukud või eestikeelsed lapsed ja venekeelsed lapsed, aga peaaegu kunagi ei mänginud koos eesti poisid ja vene tüdrukud ning eesti tüdrukud ja vene poisid. Mu noorim jäi viimasel aastal oma rühma ainsaks eesti poisiks ja siis ta mängiski kas eesti tüdrukutega või nokitses üksi legodega või luges. Õues mängis paralleelrühma eesti poistega.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsed käisid ühes Lasnamäe eesti lasteaias. Mitte teemaalgataja nimetatutes, vaid ühes teises. Vanima lapse rühmas oli vene kodukeelega lapsi umbes kolmandik (lõpetas lasteaia 9 aastat tagasi), keskmise lapse rühmas umbes pooled (lõpetas 4 aastat tagasi) ja noorima lapse rühmas kaks kolmandikku (lõpetas 3 aastat tagasi). Õpetajad olid eestlased, õpetaja abid vanimal eestlane, keskmisel ja noorimal venelased. Õppetöö käis eesti keeles, lastevanemate koosolekud toimusid eesti keeles, kogu lastevanematevaheline meilisuhtlus oli eesti keeles. Eesti lapsed lasteaiast vene keelt külge ei saanud. Mu vanimal on praegu koolis ainus aine, mis raskusi valmistab, vene keel. Noorimal oli sõime ajal küll lühike periood, kus tal olid luska, tarelka ja isegi maama, aga see läks üle. Praegu on tal lai sõnavara ja väga hea keelevaist. Võimalik, et see on tänu sellele, et ta loeb palju.

Aga ma julgen väita, et ka vene laste keeleoskust see eesti lasteaias käimine väga palju ei mõjutanud. Eesti keelt rääkisid hästi need, kellel ka vanemad rääkisid eesti keelt väga hästi. Oli paar last kelle vanemad rääkisid eesti keelt väga vaevaliselt, ja ehkki neile pakuti lisatunde ja eesti keele huviringi ja mida kõike veel, ikka rääkisid nad eesti keelt väga tugeva aktsendiga, vigaselt ja läksid esimesel võimalusel üle vene keelele.

Lõviosa vene lastest läks edasi vene kooli.

Jah, see oli küll, et laste spontaansed mängugrupid tekkisid keelepõhiselt: eraldi grupid olid eesti poisid, vene poisid, eesti tüdrukud ja vene tüdrukud. Kui mõnest grupist puudus palju, mängisid koos ka näiteks eesti ja vene poisid ning eesti ja vene tüdrukud või eestikeelsed lapsed ja venekeelsed lapsed, aga peaaegu kunagi ei mänginud koos eesti poisid ja vene tüdrukud ning eesti tüdrukud ja vene poisid. Mu noorim jäi viimasel aastal oma rühma ainsaks eesti poisiks ja siis ta mängiski kas eesti tüdrukutega või nokitses üksi legodega või luges. Õues mängis paralleelrühma eesti poistega.

Jube kurb ju 🙁

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul laps tuule lasteaias ja üle poole rühmast on venelased. Lapsi see ei häiri, aga õpetajatel oma tööd raske teha. Osad lapsed ei oska siiani Eesti keelt korralikult, osad on segaperekonnast ning on isegi välismaalasi. Lapsevanemana mind ei häiri vene lapsed, loodan just, et aitab lapsel natuke keelt õppida. Probleem tekib pigem vanematega, sest raske asju kokku leppida ning kui millestki aru ei saada, siis ei küsita otse vaid käib susisemine selja taga

 

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Sikupilli lasteaiaga kogemust nüüd 8a ja staas kasvab 😀</p>
Esimesega oli rühmas max 2-4 vene emakeelega last ja polnud probleeme.

Teisega umbes 1/3 rühmast ja ikka tekkisid grupid ja vene lapsed pigem tagavad omavahel mängida ja vene keeles. Kuna on tugevad õpetajad, siis õnneks lämmatavad seda ja suuremaid probleeme pole, aga õpetajad näevad selle nimel ka vaeva.

Kolmandaga on nüüd juba pea pool rühma. Hetkel veel probleeme pole ja õnneks õpetajad tugevad ja ise teises keeles ei räägi vastu ja suunavad eesti keele.

Seega minu kogemus, palju oleneb õpetajast. Tugeva õpetajaga pole probleeme, aga kuna Sikupilli õpetajate vool suur ja kunagi ei tea, kes nüüd on, siis nõrga õpetajaga võib olla probleeme rohkem.

Samas see pole ainult lasnamäe probleem. Vene emakeelega lapsi on aina rohkem eesti  lasteaedades ja koolides.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kujutan ette, et on vastik olla võõras keelekeskkonnas

Ja kuidas sinu arvates peaksid vene lapsed ennast võõras keelekeskkonnas tundma, kui sinu jaoks on paar-kolm võõrkeelset last rühmas juba vastikud?

See on nii silmakirjalik lähenemine, et vene keeles õppest tuleb loobuda, aga kui need lapsed eesti lasteaedadesse/koolidesse sattuvad, siis on kohe draama.

Kindlasti vene lastel on raske, aga nemad on vähemusrahvus, kes peaksid/võiksid riigikeele omandada. Minu laps elab oma kodumaal ja pole patt soovida talle eestikeelset haridust. Veelgi enam, kui rühmas on palju vene kodukeelega lapsi, võib juhtuda, et vene lapsed ei omanda eesti keelt, mis peaks olema koos olemise/õppimise eesmärk.

Kuidas nad siis õpivad eesti keelt, kui eesti lasetaeda või kooli ei tohi tulla?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

kujutan ette, et on vastik olla võõras keelekeskkonnas

Ja kuidas sinu arvates peaksid vene lapsed ennast võõras keelekeskkonnas tundma, kui sinu jaoks on paar-kolm võõrkeelset last rühmas juba vastikud?

See on nii silmakirjalik lähenemine, et vene keeles õppest tuleb loobuda, aga kui need lapsed eesti lasteaedadesse/koolidesse sattuvad, siis on kohe draama.

Kindlasti vene lastel on raske, aga nemad on vähemusrahvus, kes peaksid/võiksid riigikeele omandada. Minu laps elab oma kodumaal ja pole patt soovida talle eestikeelset haridust. Veelgi enam, kui rühmas on palju vene kodukeelega lapsi, võib juhtuda, et vene lapsed ei omanda eesti keelt, mis peaks olema koos olemise/õppimise eesmärk.

Kuidas nad siis õpivad eesti keelt, kui eesti lasetaeda või kooli ei tohi tulla?

Nagu juba varem olen öelnud vastuseks – vene lapsi ei tohiks minu meelest rühmas liiga palju olla, sest siis tekib see, millest siin paljud lapsevanemad on ka kirjutanud – eesti ja vene lapsed hakkavad mängima eraldi ja ei õpi need vene lapsed Eesti keelt sugugi ära. Võimalik hoopis, et eesti laps tuleb lasteaias koju segapudru sõnavaraga.

Siin on väga hea artikkel sel teemal, et tuleks kehtestada mingi ülempiir, kui palju teisest rahvusest lapsi võib olla eestikeelses rühmas/klassis. Tuletan meelde,et meil on olemas vene koolid ja lasteaiad, kuhu eestlased minu teada ei trügi. See tähendab, et venelastel on võimalus olla ja õppida venekeelses keskkonnas aga Eesti lastel ei pruugi seda võimalust olla, kui nn eestikeelsesse rühma võib tulla ükskõik kui palju teisest rahvusest lapsi.<span style=”font-family: Roboto, Arial, sans-serif; white-space: pre; word-spacing: 1px;”>https://arvamus.postimees.ee/7370954/eeva-holm-ametnike-arvates-pole-lasteaialastel-sugu-ja-varsti-ka-rahvust</span&gt;

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin korrektne link:

https://arvamus.postimees.ee/7370954/eeva-holm-ametnike-arvates-pole-lasteaialastel-sugu-ja-varsti-ka-rahvust

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps lõpetas sel kevadel Lasnamäel lasteaia. Eesti lasteaed, aga samuti väga palju muukeelseid lapsi, kogu lasteaia peale enam-vähem pooled. Kui mu laps sõimes alustas, oli rühmas muukeelseid mõni. Kui nüüd kevadel lõpetas, oli muukeelseid juba natuke üle poole. See oli ka põhjus, miks ma last elukohajärgsesse kooli Lasnamäel panna ei soovinud.

Mul pole midagi selle vastu, et eesti rühmas on muukeelseid lapsi, kui nende arv ei ületa 3-4. Kui neid on rohkem, on asi juba mõttetu. Esiteks nad niikuinii mängivad omavahel emakeeles ja kogu asja algne mõte (eesti keele omandamine) jääb olemata. Teiseks (nagu keegi ka eespool juba mainis) õpivad eesti keele selgeks pigem need, kelle vanemad ise eesti keelt räägivad ja tõepoolest lapse keeleõpet toetavad. Kolmandaks on õpetajatel ikka meeletult raske mingeid õppetegevusi läbi viia ja arvake ära, kes selle all kõige rohkem kannatavad – loomulikult andekamad eesti lapsed.

Minu lapse rühmas oli paar-kolm vene poissi, kes algusest peale meie rühmas käisid ja sellele vaatamata eesti keelt ei omandanud. Või noh, eks nad igapäevastes tegevusyes antud käsklustest said aru ja oskasid natuke midagi ikka öelda, aga üks poiss (muidu hästi vahva ja jutukas poiss) ei õppinudki vist muud kui tere, head aega ja aitäh ütlema eesti keeles. Tema jäi nüüd veel aastaks aeda ja pandi vene rühma. Selle poisi oleksin mina lapsevanemana juba esimese või teise aasta järel eesti rühmast ära võtnud ja vene rühma pannud, sest millegipärast temal kohe ÜLDSE see asi ei edenenud. Aga mismoodi peab tundma ennast laps, kes 4-5 aastat peab võõras keelekeskkonnas iga päev suurema osa päevast veetma… Lõpuks muidugi oli venekeelseid lapsi juba nii palju, et tal polnud vajadustki eesti keeles pingutada.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti vene lastel on raske, aga nemad on vähemusrahvus, kes peaksid/võiksid riigikeele omandada. Minu laps elab oma kodumaal ja pole patt soovida talle eestikeelset haridust. Veelgi enam, kui rühmas on palju vene kodukeelega lapsi, võib juhtuda, et vene lapsed ei omanda eesti keelt, mis peaks olema koos olemise/õppimise eesmärk.

Kuidas nad eesti keele siis omandavad kui peres räägitakse vene keelt ja eesti lasteaeda neid ei taheta? Eesti lasteaeda panemine ongi algus eesti keele omandamiseks. Sinu laps ei jää ju eestikeelsest haridusest ilma, eesti rühmas käivad vene lapsed õpivad ka eesti keeles. Sulle lihtsalt ei meeldi, et vene lapsed on sinu lapse rühmas. Võib-olla oleks sinu lapse jaoks silmi avav või hariv olla koos teise kultuuritaustaga lastega?

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti vene lastel on raske, aga nemad on vähemusrahvus, kes peaksid/võiksid riigikeele omandada. Minu laps elab oma kodumaal ja pole patt soovida talle eestikeelset haridust. Veelgi enam, kui rühmas on palju vene kodukeelega lapsi, võib juhtuda, et vene lapsed ei omanda eesti keelt, mis peaks olema koos olemise/õppimise eesmärk.

Kuidas nad eesti keele siis omandavad kui peres räägitakse vene keelt ja eesti lasteaeda neid ei taheta? Eesti lasteaeda panemine ongi algus eesti keele omandamiseks. Sinu laps ei jää ju eestikeelsest haridusest ilma, eesti rühmas käivad vene lapsed õpivad ka eesti keeles. Sulle lihtsalt ei meeldi, et vene lapsed on sinu lapse rühmas. Võib-olla oleks sinu lapse jaoks silmi avav või hariv olla koos teise kultuuritaustaga lastega?

Kas sa lugesid minu varasemaid vastuseid ja teiste kirjutatut? Nagu juba korduvalt öeldud, siis poleks probleem paar teise kultuuritaustaga last, et nad siis tõesti oleksid niimoodi suutelised eestlastelt eesti keelt õppima. See oleks väga tore. Aga nagu siin paljudest kirjeldustest välja joonistub – vene lapsi on rühmas palju, nad mängivad omaette, ei õpi eesti keelt ära. Lugesid lapsest, kes jäi lasteaia viimasel aastal üksi mängima, sest venelased mängisid eraldi ja tema eestlasena jäi kõrvale? Tahaksid oma lapsele sellist saatust? Mulle tundub selline asi kurb.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

kujutan ette, et on vastik olla võõras keelekeskkonnas

Ja kuidas sinu arvates peaksid vene lapsed ennast võõras keelekeskkonnas tundma, kui sinu jaoks on paar-kolm võõrkeelset last rühmas juba vastikud?

See on nii silmakirjalik lähenemine, et vene keeles õppest tuleb loobuda, aga kui need lapsed eesti lasteaedadesse/koolidesse sattuvad, siis on kohe draama.

Me elame Eestis! Siin peabki olema lasteaias ja koolis eestikeelne keskkond, muulased peavad end mõistagi selle järgi kohandama.

+2
-1
Please wait...

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Väikelaps Eesti keel Lasnamäe lasteaias