Teema: Eesti laps vene lasteaeda

EI EI ja veelkord EI
Selgituseks- asendasin suvel vene lasteaias ja seal sõimes oli üks pisike eesti tüdruk-üksi inimeste seas, kelle keelt ta ei osanud, keda ta ei mõistnud, temperament oli ka teine.. istus üksi õues aediku nurgas ja nuuksus: emme, tule, koju tahan, emme… Südantlõhestav!

http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?t=l&tyyp=0&keel=eesti%2Fvene&asukoht=0&omand=0&findText=Otsi+asutust%2C+sh+endise+nime+j%E4rgi

Siin on eesti+vene lasteaiade kontaktid

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No minu lapse lasteaias käis ka eesti tüdruk ja vastupidi, väga hoiti teda. See oli kesklinnas. Aga minu teada sega lasteaed on Pärnu maantel, oli vist Õunake vms. Ise ma kaetsen et oma vene last kas või 1 aastaks eesti lasteaeda ei pannud.[/tsitaat]

Südameke on see lasteaed, mida mõtled ilmselt (Õunake on puuetega lastele).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]EI EI ja veelkord EI
Selgituseks- asendasin suvel vene lasteaias ja seal sõimes oli üks pisike eesti tüdruk-üksi inimeste seas, kelle keelt ta ei osanud, keda ta ei mõistnud, temperament oli ka teine.. istus üksi õues aediku nurgas ja nuuksus: emme, tule, koju tahan, emme… Südantlõhestav![/tsitaat]

Sinu näide demonstreerib õpetajate ebakompetentsust, millest ka lapse hirmud teises keskkonnas. Temaga ei tegeleta, ei pingutatagi – ta on sildistatud teistsuguseks ja kuna ta on suht rahulikult (no las nuuksub), siis nii ongi sel hetkel. Samas, suve ajal on nn valvelasteaiad ja see laps võis seal olla ootamatult, lühiajaliselt st lapse trauma ei ole püsiv vaid tingitud suht jõhkrast oma keelekeskkonnast võõrasse paiskamisest, seal taas üksi jätmisest (isiksuse omadused ka võibolla veidi introvertsed, melanhoolsed, mis ei aja last just suhtlema iseseisvalt).
Kakskeelne lasteaed on täiesti tervitatav ja tiibu tõstev nähe Eestis. Soovitan Tallinna Vindi Lasteaeda kui otsid eesti lapsele venekeelset õppekeskkonda – seal on kogemustega õpetajad ja sinu laps ei ole katseeksemplar. Juhataja on suurepärane spetsilist keeleõppe alal, juhib oma maja oskuslikult, soovitan. Enne vene õppekeelega lasteaeda panemist tasuks sul spetsialistilt nõustamist saada (mitte perekooli foorumis vaid näost näkku:). Soovitan Nonna Meltsasega (Vindi LAst) vestelda. Edu!

Minu laste rühmas on vene poiss, väga hästi on omandanud keele, probleeme pole küll kuulnud selle poisiga kunagi. Vanemad ja vanavanemad eesti keelt ei räägi, ema natuke ikka räägib. Vastupidi samuti, õpib ilmselt kiiresti keele ära, ega kasvatajad ju pole ka umbkeelsed venelased ju alguses natuke mõne sõna aitavad eesti keeles, aga ainult tekib seal probleem, et vene lapsed on märksa temperamentsemad oma olemuselt kui eestlased, aga kui üks laps jääb kuhugi aia nurka konutama, siis on see täiesti kasvataja SÜÜ ja täiesti lubamatu käitumine, ta ei saa lihtsalt oma tööga hakkama.

Mina ei paneks, aga eks ise tead. Kaalu kindlasti läbi kõik plussid ja miinused.

Lasnamäe eesti lasteaedades on rühmas pea pooled lapsed venelased, aga minu laps sai sealt selgeks mõned üksikud sõnad. Venelased mängivad omavahel rohkem ja eestlased samuti omavahel. Seega segalasteaial keele osas mõtet ei ole.

Arvestama pead ka sellega, et lasteaed ei ole ainult lastehoid, vaid ka õppeasutus. Vene lasteaias on ka kogu õppetöö venekeelne. Seega pead sa teda ise kodus palju intensiivsemalt õpetama, kui just vene kooli ei taha panna. Su laps peab selgeks saama korraga nii eesti kui vene tähed, mõlemas keeles lugemise-kirjutamise. Oled sa selleks valmis?

Räägid, et vanavanemad saaksid lapsel praktiseerida. Aga nad peaksidki siis kogu aeg lapsega vene keeles rääkima, vähemalt väikelapseeas. Ja alustama peaksid juba nüüd, beebina. Muidu tuleb lapse kõnest üks pudru ja kapsad. Peab olema kindlalt selge kus ja kellega ta mis keeles räägib.

Lisaks on vene laste temperament ikka hoopis teine, mis eesti lastel. See, mis nende arust on normaalne suhtlus, on meie arust kisa ja kaklemine. Lasnamäel elades nägin seda küll ja rohkem.

Ma soovitaksin panna laps varakult kuskile keeletundi hoopis, lisaks otsi mõni venelanna, kellel okeks umbes sama vana laps ja kellega sinu laps saaks vene keeles suhelda.

Nagu Sa küllap juba siitki kommentaaridest aru said, oleneb kõik konkreetsest lasteaiast, rühmast ja kasvatajatest, kuhu Sinu laps satub. See on umbes sama nagu liitrühmadegagi – kui on head ja tugevad pedagoogid, kes suudavad kõiki lapsi kaasata ja sõbralikule koostööle suunata, siis on super!

Aga kui on keskpärased kasvatajad, siis teed oma lapsele vaid karuteene. Kui rühmas on palju lapsi, siis kipuvad kehvemad kasvatajad kas nooremaid või millegi poolest nõrgemaid (nt keeleoskuselt) tõrjuma ja omistama neile kohati isegi vaimset mahajäämust (!). Võib juhtuda nt, et lasteaiapeol esinevad kõik teised lapsed, ainult Sinu laps mitte ja kasvatajad põhjendavad seda tema viletsa keeleoskuse, halva hääldusega jne. Kui teised lapsed täidavad õppetundides mingeid ülesandeid, Sinu laps aga jättis ülesande tegemata, kuna ta lihtsalt ei saanud aru, mida ta tegema pidi, siis öeldakse et laps on lihtsalt rumal. Kasvatajad võivad suure lastepeamassi sees ära unustada, et see siin on juhtumisi hoopis eestlane. Siia kirja pannes tundub see raskestiusutav, aga minu enda isikliku kogemuse põhjal võib nii kahjuks vabalt juhtuda.

Mina käisin omal ajal eesti- vene lasteaias. Sõbrunesin paari venelasega, aga ega ma neilt vene keelt eriti ei õppinud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Rühmad on ikka eesti- või venekeelsed, segakeelset lasteaiarühma ei ole.[/tsitaat]

Mis rumal jutt see nüüd on? 🙂 Loomulikult on. Minu ristipoeg käis eesi-vene segarühmas, kus olid lapsed eesti ja vene peredest ning õpetajad rääkisid kord eesti keeles, kord vene keeles. Uuri natuke ja siis kirjuta, eks. 🙂

Seda veel, et Vindi lasteaias algab kohe kohe tandem-keeleõppe pilootprojekt (eesti-vene suunal), siis saate oma segarühmad.
Kakskeelses majas kahe keele vahel ümberlülitudes areneb lapse aju areneb aktiivsemalt. Keeleliste konstruktsioonide moodustamine ja suhtluskeeleks vajalike kombinatsioonide moodustamine arendab lapse analüütilist mõtlemist paremini kui ükskeelses keskkonnas kasvaval lapsel (rühmas – vene keel, õuealal eesti keelt kõnelevad lapsed, õpetajad; lisaks pakub selline kakskeelne asutus lapsele ka erinevatelt kõnelejatelt tulenevat keelekasutust( hääldus, intonatsioonid, sõnavara, keelesoravus jne), mis on ka päris suur väärtus.

Võõras keelekeskkonnas toimuvad lapses nii või teisiti muutused. Mõnel lapsel saabub vaikimise periood (kuulab ja omandab keelt vaikimisi), teised alustavad suhtlemist käsi-jalgu appi võttes, mõni teeb seda kahte keelt segades jne. Soovitan kakskeelsusest sotti saamiseks tutvuda Colin Bakeri käsiraamatuga Kakskeelne laps; keelekümbluse põhimõtetega (kuidas seda Eestis rakendatakse, mis asutustes)kümbluslasteaedade kodulehtedelt, keelekümblusprogrammi kodulehelt: http://kke.innove.ee/
ja võimalusel saada nõustatud spetsialisti poolt enne otsuse langetamist (võiks ka paluda võimalus mõnd keelekümblusrühma külastada). Kahju kakskeelne keskkond lapse arengule ei tee. Alateadvusesse talletuvad kõik võõra keelega seotud kombinatsioonid st isegi kui laps antud keelt aktiivselt ei kasuta, ei kao see tema alateadvusest kuhugi, sobival hetkel saab ta reaktiveerida kunagi tuttavaks saanud keele.
Rakendades tandem-mudelit või kümblusmudelit keeleõppes ei leiutata jalgratast, seda tööd planeeritakse nendes rühmades põhjalikult, järgides ettekirjutusi ja nõudeid rühma tööle. Õpetajad on kõik põhjaliku koolituse läbinud ja oskavad õppetööd kakskeelsetes rühmades organiseerida, selles ei maksa kahelda. Iseasi kui mõni õpetaja hakkab omal algatusel nn keeleõpet teostama, siis ei saa seda ei tandemiks ega kümbluseks vast nimetada. Peab ikka selget vahet tegema ja süvenema.

Minu laps käib venekeelses erahoius, panin pooleteistaastaselt ta sinna sest töö vajas tegemist, aga eestikeelne hoid vedas alt. Olen väga rahul – rühm on väike, kasvatajad oskavad eesti keelt, kuid lapsega räägivad ikkagi vene keeles. Ma ei julge öelda, et vene laste temperament kuidagi teine oleks – tunduvad mulle südamlikud lapsed, iga kord koju minnes käib üks igavene omavaheline kallistamine. Minu titt väljendab nüüdseks hoius oma soove vene keeles, vene lapsed lippavad ringi ja karjuvad \”tita\”, \”piima\” ning \”tere\”.
Aga üldiselt sõltub kõik ikkagi konkreetsest lapsest ja hoiust, ei ole mingit universaalset retsepti. Ise usun muuhulgas, et üks lisakeel on vähim mida ma lapsele pakkuda saan – juhul kui ta hiljem mind koos kõigi sporditrennide ja kunstiringidega pikalt saadab.
Ah jaa, veel üks asi. Pidudel esitavad lapsed ka eestkeelseid laule ja luuletusi, nii et nö koostöötahe ja riigitruudus on täitsa olemas.

Ei saa aru, milleks seda vaja. Toon oma näite, elasin lapsena Lasnamäel, kus palju venekeelseid lapsi, niiet ka minu lasteaiarühmas oli neid, pärast läksid vene kooli, aga seal sel ajal õpetati väga halvasti eesti keelt. Paari aastaga oli neil lastel eesti keel kadunud, sest kuskil ju polnud vaja seda keelt praktiseerida.

Vene lasteaedade õpetajad ei oska valdavalt eesti keelt, nii palju kui olen nendega erialaselt kokku puutunud on kogemused pigem sellised, et eesti keel neil väga nõrk v olematu. See on reaalsus. Pead arvestama, et lasteaiaelu käib ainult vene keeles, laps õpib vene tähti jne. Eesti kooli panekuks pead ise tegema tohutu töö, samuti lapse emakeelse sõnavara ja silmaringi arendamiseks. Ma tõesti kogu südamest ei soovita. Ise olen lasteaia õpetaja.

Miks peaks panema eesti lapse vene lapseaeda? Mis temaga juhtub, kui ta lapsena vene keelt ei oska?

Teemaalgatus nagu minu kirjutatud. Isegi elukoht sama… 🙂 Sama asi – ise vene keelt ma ei oska, kuigi seda 11 (koolis)+3(ülikoolis) aastat õppinud – õigem oleks ilmselt öelda, et tuupinud, sest oma 14aastase õpingu tulemusel ei ole mina suuteline ennast vene keeles väljendama. Tunnistustel aga ainult 5 olnud. Kõik luuletused ja jutustused ja sõnadetööd – kõike tegin perfektselt, aga keelt näe ikka ei oska ja ükski luuletus ega jutuke meeles ka pole.
Kui mul oli võimalus valida, siis ise tahtsin samuti oma lapse venekeelsesse keskkonda panna. Ülejäänud lähipere aga tõi välja mitmeid negatiivseid näiteid ja lõpuks otsustasingi eestikeelse lasteaia kasuks. Vastuväited, mida mu pere tõi olid sisuliselt needsamad, millest siinkirjutajad juba rääkinud.
Teemaalgatajale – paneme pead kokku ja mõtleme oma lastele mingi keeleõppe variandi välja, et oma hirme vähendada. Ilmselt kardame, et lapsed tulevad samasugused nagu me isegi – keeleoskamatud. ker.li@mail.ee