Teema: Eestikeelses lasteaias sõimerühmas enamus vene lapsed

Enamikul sellises vanuses lasteaialastel tekib mingil hetkel protest lasteaeda mineku vastu, ka siis, kui õpetajad on oivalised ja rühmas kõik korras. Vähemalt pooled 1,5–2,5-aastased lapsed on väljendus- ja konfliktilahendusoskuse puudulikkuse tõttu rohkem või vähem agressiivsed. Olenemata rahvusest

Ka Sinu lapse käitumine, mida teemas kirjeldad, tundub täiesti eakohane ja tavapärane. Esiteks nad jäljendavad, teiseks nad kipuvadki lööma (ka need, kes lasteaias ei käi ja löömist näinud ei ole), kolmandaks neile meeldibki vahel mingit arusaamatut titekeelt produtseerida, teatud vanuses näib see neile naljakas ja lahe mäng.

Kokkuvõttes ei saa muidugi eitada võimalust, et rühmas võibki olla mingi probleem ning seda probleemi võib võimendada olukord, et rühmas on suur hulk pisikesi lapsi, kes peale üldise kohanemisstressi peavad toime tulema veel keelebarjääriga ega saa rühma töökeelest aru. Aga Sinu teemast ega järgnevast kommentaarist tegelikult ei saa aru, kas üldse mingit probleemi on, või oled selle lihtsalt oma peas välja mõelnud.

Minu kogemus on, et mida rohkem on vene rahvusest lapsi rühmas, seda rohkem tekib olukordi, kus venelapsed räägivad ainult vene keeles ja ka õpetajaga on nõus suhtlema venekeeles ja kui mõni laps ei vasta või ei reageeri tema vene jutule, siis lähevad käed käiku.

Suurema lapse rühmas oli 3 selleist last, õnneks üks sega perest, et vähegi oska eesti keelt ja sai aru, aga kaks olid ainult puhta vene kultuuriga, seega ei saanud midagi aru ja ainult segasid, kuna õpetajad ka ei rääkinud vene keelt, siis oli tülisi palju.
Väiksema rühmas sega omasi 3 ja üleni vene omasi 4 ja täitsa vene keel on rühmas sees ja õpetajad hädas ja aina paluvad, et lapsed ikka ainult eesti keelt räägiks ja kui laps ikka eesti keelt ei oska, siis pange vene lasteaeda, aga vanemad ikka toovad ja sellest on rühmas palju probleeme, sest lapsed ei saa tegevustest aru, ei oska kaasa rääkida ja igavusest teevad siis lollusi ja kiusavad teisi.

Kui enne polnud mul midagi venelaste vastu ja pigem tunnustasin, kui eesti keelt proovisid õpetada ja pooldasid eesti koole jne siis nüüd olen arvamusel, kui ikka kodu keel on ainult vene, laps sõnagi eesti keelt ei räägi ja aru ei saa ja vanem ka ei ürita, siis ta koht pole ka eesti lasteaed.

Minu lapse rühmas oli väga mitu vene last, paar tükki ka segaperest. Ja kuigi ma tänaval näen tihti, kuidas vene lapsed on kasvatamatumad ja halvema käitumisega, siis seal rühmas olid probleemsed pigem paar eesti last. Venelased suhtlesid tõesti omavahel vene keeles, eelistasid mängida üksteisega ning sõimerühmas ei saanud pooled neist mitte midagi aru. Nüüd koolieelikutena aga oli eesti keel neil selge. Nad on sõnakuulelikud, rahulikud lapsed ja väga toredad kaaslased.

Sõimerühma kohta on sul lastele ikka väga kõrged ootused pandud. Anna aega! Küll tuleb ka aru saamine ja sõbralikud suhted.

#3164404:

Kuidas saab olla, et õpetajatel pole pedagoogilist haridust? Kas mingi seadus ei sätesta, kes saab töötada lasteaias õpetajana?

Seadus on olemas, aga ega seadus lasteaias lapsi ei valva ja õpeta….. haridusega lasteaiaõpetajaid pole lihtsalt võtta ja nii tulebki aastase lepinguga “tädi tänavalt”

Minu tüdruk (3a) kàib liitrühmas 2-7a. Ta oligi nüüd terve aasta kõige noorem rühmas. Vene-eesti lapsi praktiliselt pooleks. Kõik on super. Lapsed saavad ilusti suheldud. Meil tüdruk mängib põhiliselt ühe hästi armsa vene tüdrukuga koos, temast u aasta vanem. Tema räägib eesti keelt natuke vähe veel, aga väga hästi klapivad nad. Tüdruk meil nii mõnegi venekeelse sõna selgeks saanud. Minu arust on see suur pluss, kui nad vàiksena keele suhu saavad mõlemad. Üks õpetaja ja abiõpetaja vene rahvuses. Mõlemad valdvad väga heal tasemel ka eesti keelt. Pigem tuleb siin mängu ikkagi õpetajate suutlikkus ja oskus olukorraga toime tulla. Mina olen nende tööga väga rahul ja lapsed ka kõik toredad, olenemata rahvusest.
Ja sinu lapsel on hetkel täiesti normaalne eakohane kàitumine. Lasteaia süüks ma seda veel ei ajaks. Mulle jääb tunne, et sul endal mingi eelarvamus ja tõrge hoopis.

#3163590:

Lapsed on vanuses 1,5-2,5.

Meie lapsel on tekkinud ka protest lasteaeda minemisel. Ühel korral koguni hüsteeriahoo välja. Kaalume lasteaia vahetust.

Lasteaia protest on täiesti tavaline asi.

Selles vanuses paljud lapsed ei räägigi veel korralikult. Seega ei tohiks keel olla väga suur probleem, st palju need 1,5aastased venekeelsed lapsed siis räägivad?

Kui pikalt sa oled sisi jälginud rühmaelu,e t tead täpselt, et just venekeelsed lapsed on vägivaldsed? Kui isegi hommikul 15-20 minutit jälgida, tundub uskumatu, et selle ajaga käib seal mingi kõva peks…äkki on tõesti 1 venekeelne laps vägivaldne ja omistad kohe kõigile?

Kui õpetajad räägivad kõigiga eesti keeles, õpivad ka venekeelsed lasped end lasteaias peagi eesti keeles väljendama ja sinu hirm 1,5-2-aastaste keeleprobleemi ees kaob.

Lisaksin veel juurde ka, et see “rahvuslik agressiivsus” ei tähenda tegelikult valmisolekut lüüa. Rahvuslik ehk temperamendist tulenev agressiivsus seisneb ikkagi selles, kas inimene seisab enda eest või mitte, laseb endale liiga teha või mitte. Füüsiline agressiivsus on pigem kasvatuslik. Ma olen ise otseselt kaukaaasia päritolu ja võiks ju arvata, et minu lapsed on ka keskmisest agressiivsemat – nad on küll väga ekstravertsed, kuid ei ole kordagi olnud lasteaias kummalgi probleeme löömisega. Pigem avaldub see agressiivsus ääretus enesekindluses, julguses vastu hakata ja enda soove väljendada jne, kuid füüsiline vägivald on ikka kasvatuse küsimus, mitte rahvuse, temperamendi küsimus. Ma olen ka ise, võiks öelda, agressiivse iseloomuga, kuid see väljendubki enda seisukohtade eest võitlemises, vaidlushimulisus jne, mitte tingimata füüsilises pooles 🙂

#3163590:

Lapsed on vanuses 1,5-2,5.

Meie lapsel on tekkinud ka protest lasteaeda minemisel. Ühel korral koguni hüsteeriahoo välja. Kaalume lasteaia vahetust.

Meie poiss käis erahoius. alustas 1,5-aastasena. Rühmas oli 8 last, kõik eestikeelsed, vanus kuni 3,5. Harva, kui kõik kohal olid, mõnikord 5, mõnikord vaid 3. Mingit löömist polnud, väiksemad rääkida ei osanud, ta ise ka algul rääkis väga vähe. Õhkkond oli igati tore ja sõbralik, õpetajad väga lahked.
Ja ka tema protestis ikka korralikult, harva, kui tahtis hoidu minna. Vahel nuttis, mõnikord ka röökis.
Praegu on 3 täis, käib kakskeelses rühmas teist kuud, vene keelest sõnagi aru ei saa, aga mängib vene lastega hästi. Kallistab, kui kojuminek, hommikuti läheb rõõmuga.
Õppetöö algab tal vene keeles, vene lastel eesti keeles, lasteaed sai just sellepärast valitud.

#3169624:

rühmas oli poiss, kes veel eesti keeld ei osanud. ja kasvataja pani täiega julma, ütles lihtsalt “mina temaga vene keeles rääkima ei hakka”. et ehk laps pidi ise hakkama saama võõras keelekeskkonnas – poiss muutus muidugi aastaga üliagressiivseks ja lõpuks lahkus lasteaiast.

ja siis me räägime, et lapsed on julmad – lapsed lihtsalt õpivad väga hästi täiskavanute pealt.

Aga, miks peaks eesti lasteaias õpetaja rääkima vene keeles? Paljud tänapäeva õpetajad isegi ei oska seda ja ausalt mina leian ka, et eetsi lasteaed, siis ka eesti keel, see on ikka vanemate viga, mitte õpetaja.