Kas perekoolikad toetavad eestikeelse hariduse kehtestamist või mitte? Praegu oleks soodne aeg minna ükskord üle täielikule eestikeelsele haridusele ja lõpetada see teisejärguliste kodanike tootmine venekeelsetes koolides. Lätlased on ammu lõpetanud paralleelmaailma, meie ikka loodame, et saavad ise selgeks keele… Ei saa seda keelt selgeks, elavad oma maailmas, kuulavad putini sõjaüleskutseid, loodavad, et see tuleb “appi” siia russkii miri kehtestama ega ei saa aru, et kui venemaa meid ründaks, oled nemad ise esimesed, kes rindele surema saadetaks. Kogu see venekeelne haridus peaks lõppema ja aeg oleks integreerida need inimesed meie riiki, mitte teha sõnu ja oodata, et asi äkki ise laheneb. Jah, ilmselt osa venelasi jääks ikka seda jama kuskilt netiavarustest ostma ja tarbima, aga vähemalt lootus oleks, et ehk järgmise 30 aasta jooksul ikka rohkem inimesi integreerub.
Teema: eestikeelsest haridusest
Ma küll näen vene keelsest kodust tulnuid lapsi eesti keelses koolis. Mõnel ema ise eesti keelt ei räägi.
Eestis on eestikeelne haridus. Mis su probleem on?
Eestis on eestikeelne haridus. Mis su probleem on?
Ahah.. Et kõik need venekeelsed ja venemeelsed koolid õpetavad siis puhtas eesti keeles või mis su point ometi on? Lihtsalt ei tea, et meil on venekeelne haridus paralleelselt eestikeelsega? Probleem on selles, et seal vene koolides kasvatatakse putiniste, aga suur osa ühiskonnast peidab pea liiva alla ja lepib sellega, kuni ükskord ise ukrainlaste olukorras oleme ja meile natsiste tullakse hävitama.
Probleem on selles, et seal vene koolides kasvatatakse putiniste, aga suur osa ühiskonnast peidab pea liiva alla ja lepib sellega, kuni ükskord ise ukrainlaste olukorras oleme ja meile natsiste tullakse hävitama.
Tegelikult ikka ei kasvatata küll. Kas oled ise neis vene koolides tundides kohal olnud?
Nüüd on hilja midagi ette võtta, mäng on ju kaotatud.
Tegelikult ikka ei kasvatata küll.
Ega keegi kuigi täpselt ei tea, keda seal kasvatatakse… Noored enamasti ise ei kurda ja ajakirjandusse ei satu, kui just in corpore surematusse polku ei veeta vms.
Arvan küll et praegu oleks see aeg. Isegi kui poliitika kõrvale jätta ja vaadata vaid hilisemat hakkamasaamist eestis. Praegu nad ütlevad et tööturg on keeruline, kui Eesti keelt ei oska. Nad tunnevad end väheväärtuslikena keele pärast. Oleks ju võimalusi õppida küll. Ise õppida. Aga ida virus pole vajadust kui saavad seal vene keeles hakkama. Ja nii ei muutusi nende olukord paremaks, sest ise nad ei õpi, kui ei sunni. Ainult tõdevad et keelt pole rääkida kellegagi ja seepärast ei oska.
Aga see uudiste kuulamine on huvitav. Need kes tahavad kuulata putinit, need seda ka teevad. See on nagu usk. No nagu usutakse kristalle või ingleid . Ja et keegi räägib et kristallide pole mingit mõju, see neid ei huvita. Või hoopis pahandab. Nad usuvad putinit. Me ka uskusime nt veerpalu. Ei saa olla tõsi, mida räägitakse! Kui isegi väike kahtlus neil tekiks, oleks see suur samm. Aga usku on raske murda. Ja milline kaotus, kui see murdub. Nagu aastaid elatud petva mehega. Kogu elu põhines valel.
Venekeelse elanikkonnaga on tõesti see kummaline asi, et osa neist elab mingis oma ruumis, otsekui saared Eesti riigi sees. Minu lapse lasteaiarühmas (tavaline Tallinna piirkonnalasteaed) oli paljude erinevate rahvuste esindajaid – kreeklased, serblased, soomlased, leedukad, ja muidugi ka venelased. Ja kõik nad õppisid üsna ruttu eesti keele ära ning nende jaoks polnud probleem suhelda riigikeeles. Ainus, kes seda ei teinud, olid venelased. Nemad kirjutasid isegi rühmaõpetajale e-maile enda emakeeles ehk vene keeles. Ehk siis arvasid, et Eesti on üks Venemaa oblast. Kui mu laps nende juures mängimas käis, tulid neil telerist üksnes Vene kanalite saated, nad elasid täielikult otsekui Venemaal.
Ma ei üldista mingil juhul – mul on kolleege ja sõprugi, kes on vene rahvusest, kuid integreerinud normaalselt. Ent miskipärast just venelaste puhul on ebatavaliselt suur hulk neid, kes ei ole Eestis integreerunud, ehkki elavad siin juba mitmendat põlve, vaid kujutlevad end endiselt justkui elamas kusagil Venemaa äärealal. Seega tuleb selle teemaga tegeleda.
Koolisüsteem peaks olema üks ja eestikeelne. Erandina võiksid arvuka venekeelse elanikkonnaga piirkondades selliste ainete nagu vene keel emakeelena, vene kirjandus ja kultuur jm. tunnid olla läbinisti venekeelsed. Muus osas ei peaks aga mingit vahet olema.
Koolide direktorid ja õpetajaskond ei tohiks olla mingid putinistid. Või sellised, kes on läbi häda teinud endale keeleoskust tõendava paberi, aga tegelikult ei oma mingit eesti keeles suhtlemise praktikat ega eesti keeles tundide andmise kogemusi (sest nad pole kunagi eesti keeles õpetanud). Niipea, kui keeleinspektor kõrval ei istu, antakse tundi ikkagi vene keeles. Ja pärast, oh imet – õpilased lõpetavad põhikooli, aga isegi lühikeste eestikeelsete lausete väljaütlemine valmistab suuri raskusi. Aru saada ju, et paber ja tegelik elu ei käinud kokku ehk siis õpe, mis oleks pidanud toimuma justki eesti keeles, toimus tegelikult vene keeles. Kui tegelikult eesti keeles tundide andmiseks võimelisi õpetajaid Ida-Viru linnades piisavalt ei leita, siis ei peaks peaks riik algatama vastava programmi, remontima mõne tühjalt seisva korterelamu õpetajatele ametikorteriteks ja võtma tööle teistest Eesti piirkondadest pärit õpetajad. Midagi sellist on tehtud Kohtla-Järvel.
Kohati on räägitud sellest, et eestlased ise ei taha eestikeelste ja venekeelsete laste ühte kooli kokkupanekut. Arusaadav, et ei taha, kui ühiskool luuakse mingi olemasoleva venekeelse kooli baasil, kus on putinimeelne ja viletsalt eesti keelt oskav õpetajaskond ehk siis eesti laps satuks absoluutselt ebasoodsasse keskkonda. See näitab, mõnes linnas (või muus asulas) ei saa asju lahendada odavalt ja lihtsalt olemasolevate koolide kokkuklopsimise teel, vaid tuleb luua uus kool enam-vähem nullist. Ja seda peaks tegema pigem riik, kuna KOV ei pruugi olla piisavalt võimekas.
Loomulikult ei saa välistada, et kodus elatakse Vene inforuumis ning see kujundab maailmavaadet.
Aga vähemalt ei saaks siis öelda, et Eesti riik ise soosib kahe koolisüsteemi kaudu viletsat eesti keele oskust ja suurvene šovinistlikku maailmavaadet.
Meie kool on nn kakskeelne kool. Üks igast klassikomplektist on venekeelne. KAHJUKS (või õnneks) ongi praegu näha, et venekeelsed ongi putinlased, sh ka klassijuhatajad.
Kuna siinne linnavalitsus on meelas venkside häältele, siis on neile mõnusat elu võimaldatud. Pooled venksidest on 100% umbekeelsed ja nad isegi ei vaevu eesti keelt õppima, pole vaja. Kui aga oleks haridus eestikeelne, siis poleks neid valikuid. Minema nad muidugi ka siit ei lähe, lihtsalt mölisevad ja kiidavad oma jumalat Venemaalt. Masendav!
Meie kool on nn kakskeelne kool. Üks igast klassikomplektist on venekeelne. KAHJUKS (või õnneks) ongi praegu näha, et venekeelsed ongi putinlased, sh ka klassijuhatajad. Kuna siinne linnavalitsus on meelas venkside häältele, siis on neile mõnusat elu võimaldatud. Pooled venksidest on 100% umbekeelsed ja nad isegi ei vaevu eesti keelt õppima, pole vaja. Kui aga oleks haridus eestikeelne, siis poleks neid valikuid. Minema nad muidugi ka siit ei lähe, lihtsalt mölisevad ja kiidavad oma jumalat Venemaalt. Masendav!
Mnjah. Siit ongi näha, et probleemsetes piirkondades peaks riik algatama mingi programmi ja võtma koolisüsteemi reformimise ja pidamise enda kanda. KOV-id ei saa hakkama.
Siit ongi näha, et probleemsetes piirkondades peaks riik algatama mingi programmi ja võtma koolisüsteemi reformimise ja pidamise enda kanda. KOV-id ei saa hakkama.
Sellega on ju juba algust tehtud.
Meie kool on nn kakskeelne kool. Üks igast klassikomplektist on venekeelne. KAHJUKS (või õnneks) ongi praegu näha, et venekeelsed ongi putinlased, sh ka klassijuhatajad. Kuna siinne linnavalitsus on meelas venkside häältele, siis on neile mõnusat elu võimaldatud. Pooled venksidest on 100% umbekeelsed ja nad isegi ei vaevu eesti keelt õppima, pole vaja. Kui aga oleks haridus eestikeelne, siis poleks neid valikuid. Minema nad muidugi ka siit ei lähe, lihtsalt mölisevad ja kiidavad oma jumalat Venemaalt. Masendav!
Mnjah. Siit ongi näha, et probleemsetes piirkondades peaks riik algatama mingi programmi ja võtma koolisüsteemi reformimise ja pidamise enda kanda. KOV-id ei saa hakkama.
Kohalik pealik ju “naudib” venskide aopaistet. KOV on nagu linn-riik ja peamees on enda arvates vähemalt Vürst.
Kahe käega teemaalgataja poolt.
Kõik venekeelsed koolid eestikeelseks=riigikeelseks. Kes tahab vene keeles õppida, tehku seda oma raha eest.
Eestikeelne haridus peaks algama juba lasteaiast. Seda küll ette ei kujuta, kuidas peale algklasse peaksid umbkeelsed noored hakkama spetsiiifilisi teadmiseid omandama võõrkeeles.
Isegi algklassides on see keeruline. Pigem peaks vene koolides suurendama eesti keele tundide arvu ja muutma lasteaiad eestikeelseteks ja sealt edasi koolid. Väga paljud pered, kelle lapsed on eestikeelses lasteaias käinud panevad lapsed ka eestikeelsesse kooli. Ja need lapsed on üldjuhul väga nupukud ja andekad.
Samas ei kujuta ma ka ette, kust kohast riik need eestlastest õpetajad venekeelsetesse piirkondadesse võtab. Neid ei jätku isegi eestikeelsetesse koolidesse.
Praegu oleks soodne aeg minna ükskord üle täielikule eestikeelsele haridusele ja lõpetada see teisejärguliste kodanike tootmine venekeelsetes koolides.
Olen venekeelse kooli lõpetaja, kes nüüd juba 38-aastane. Oman kõrgharidust (kaks cum laude diplomit), töökohta riigisektoris, maksan makse, kasvatan lapsi, panustan ka vabatahtlikuna ühiskonda… Aga täna sain teada, et olen teisejärguline kodanik 🙂
Miskipärast võtavad venekeelse hariduse teemal sõna tihtipeale need, kes pole sellega reaalselt kunagi kokku puutunud. Tänapäeva venekeelne kool pole ammu see, mis 10-20 aastat tagasi. Gümnaasium on juba aastaid eestikeelne (v.a vene keel ja kirjandus). Esimesse klassi astudes on valida varajase (alates 1. klassist) ja hilisese (alatest 5. klassist) keelekümbluse vahel. Sellist kooli, nagu teie siin niiväga hukka mõistate, pole ammu olemas. Tänapäeval ei ole lihtsalt võimalik, et kooli lõpetanud nooruk eesti keelt ei räägi. Need on teie hirmud ja fantaasiad.
Praegu oleks soodne aeg minna ükskord üle täielikule eestikeelsele haridusele ja lõpetada see teisejärguliste kodanike tootmine venekeelsetes koolides.
Olen venekeelse kooli lõpetaja, kes nüüd juba 38-aastane. Oman kõrgharidust (kaks cum laude diplomit), töökohta riigisektoris, maksan makse, kasvatan lapsi, panustan ka vabatahtlikuna ühiskonda… Aga täna sain teada, et olen teisejärguline kodanik ????
Miskipärast võtavad venekeelse hariduse teemal sõna tihtipeale need, kes pole sellega reaalselt kunagi kokku puutunud. Tänapäeva venekeelne kool pole ammu see, mis 10-20 aastat tagasi. Gümnaasium on juba aastaid eestikeelne (v.a vene keel ja kirjandus). Esimesse klassi astudes on valida varajase (alates 1. klassist) ja hilisese (alatest 5. klassist) keelekümbluse vahel. Sellist kooli, nagu teie siin niiväga hukka mõistate, pole ammu olemas. Tänapäeval ei ole lihtsalt võimalik, et kooli lõpetanud nooruk eesti keelt ei räägi. Need on teie hirmud ja fantaasiad.
Kena kuulda, aga tehke mulle selgeks, miks peab riik rahastama mitteriigikeelset õpet?
Minu kokkupuuted vene koolidega küll seda ei näita, et midagi tohutult muutunud oleks. Väga palju sõltub koolist, konkreetsest õpetajast, direktorist, perekondlikust toest. Seda ma küll näinud pole, et nüüd kõik vene koolide lõpetajad ladusat eesti keelt räägiks. Ja keel on üks asi, meel on teine asi. Seda nö putinismi on vähemalt Tallinna linn küll hooga soosinud.
Praegu oleks soodne aeg minna ükskord üle täielikule eestikeelsele haridusele ja lõpetada see teisejärguliste kodanike tootmine venekeelsetes koolides.
Olen venekeelse kooli lõpetaja, kes nüüd juba 38-aastane. Oman kõrgharidust (kaks cum laude diplomit), töökohta riigisektoris, maksan makse, kasvatan lapsi, panustan ka vabatahtlikuna ühiskonda… Aga täna sain teada, et olen teisejärguline kodanik ????
Miskipärast võtavad venekeelse hariduse teemal sõna tihtipeale need, kes pole sellega reaalselt kunagi kokku puutunud. Tänapäeva venekeelne kool pole ammu see, mis 10-20 aastat tagasi. Gümnaasium on juba aastaid eestikeelne (v.a vene keel ja kirjandus). Esimesse klassi astudes on valida varajase (alates 1. klassist) ja hilisese (alatest 5. klassist) keelekümbluse vahel. Sellist kooli, nagu teie siin niiväga hukka mõistate, pole ammu olemas. Tänapäeval ei ole lihtsalt võimalik, et kooli lõpetanud nooruk eesti keelt ei räägi. Need on teie hirmud ja fantaasiad.
Ausalt. Need koolid, kus koolilõpetaja ei saa eesti keeles hakkama, on olemas. Liigagi olemas.
Kenasti saavad hakkama need lapsed, kes õpivad eestikeelses osas, aga mitte need, kes põhikoolini on õppinud venekeelses koolis.
Mina ei pea mitte kedagi rahvuse pärast “teisejärguliseks”, aga kui pooled vene rahvusest inimestest siin “meie linnakeses” ei räägi eesti keelt, sest nad ei pea vajalikuks ning nad propageerivad ka putinit (vabandust, mu masinal ei ole tema jaoks suurt tähte),õigustavad tema tegemisi, siis palun teada, millised on mu valikud? Suhteliselt kehvapoolsed kahjuks.
Minu kokkupuuted vene koolidega küll seda ei näita, et midagi tohutult muutunud oleks. Väga palju sõltub koolist, konkreetsest õpetajast, direktorist, perekondlikust toest. Seda ma küll näinud pole, et nüüd kõik vene koolide lõpetajad ladusat eesti keelt räägiks. Ja keel on üks asi, meel on teine asi. Seda nö putinismi on vähemalt Tallinna linn küll hooga soosinud.
Ahjaa, meil ei saa vene poole õpetajadki eesti keelest aru. Päriselt. Ausalt. Ma ei tee nalja.
Ma toetan küll täielikult eestikeelsele haridusele üleminekut, kuid siin on üks aga. Kui teha seda nii, nagu mõni erakond soovib, siis tähendab see suure venekeelsete osakaaluga piirkondades seda, et eestlased peavad venekeelsetega integreeruma hakkama, et sisuliselt kaotatakse eestikeelsed koolid. Seda ma küll ei poolda.
Praegused venekeelsed koolid tuleks kõik alles jätta vähemalt 10-15 aastaks ja muuta järk-järgult eestikeelseteks, alates esimestest klassidest. See tähendab, et sügisel kooliteed alustavad lapsed alustaksid praegustes venekeelsetes koolides õppimist eesti keeles (vene keel võib jääda võõrkeeleks 1. klassist) ja samade eestikeelsete õppematerjalide alusel, mida Eesti koolides kasutatakse. Vajadusel tuleb personali vahetada.
Kui niimoodi on üks põlvkond eestikeelse hariduse saanutena üles kasvanud, võib hakata koolivõrku korrastama Ida-Virus ja mujal, kus praegu haridussüsteem rohkem dubleeritud.
Kohe esimene küsimus – kust võtta õpetajaid, kes hakkasid vene koolides eesti keeles õpetama? olen enam kui kindel, et need õpetajad, kes seal koolis on – sellega hakkama ei saa.
Teiseks – toome näiteks Narva, kus on 5% eestlasi, kuidas kujutab TA seal koheselt eesti keelsele õppele minemist ja kõikides koolides. Narvas on juba eesti keelsed koolid olemas. Mujal Ida-Virumaal on ka mõlemas keeles koole, kusjuures väga tugevad koolid, kus mõni lend saab mitu kuldmedalit. Lapsed saavad seal korraliku eesti keele ka suhu, ka väga hea võõrkeele oskuse, sest väga paljud lähevad välismaale õppima.
Kohe esimene küsimus – kust võtta õpetajaid, kes hakkasid vene koolides eesti keeles õpetama?
Eks peab tõesti vaeva nägema, et Ida-Virumaale leiaks eestikeelseid õpetajaid. Tasuta üürikorter võib lühiajaliselt noortele õpetajatele huvi pakkuda, aga leian, et see meede pigem ei toimi. Aga korralik stardiraha Ida-Virumaale elu sisseseadmiseks võib küll toimida. Mõnevõrra kõrgem palk samuti, kasvõi näiteks sel viisil, et Ida-Virumaa koolides on täiskoormuse normtundide hulk madalam kui mujal. Eks muukeelsetele tunni ettevalmistamine võibki kauem aega võtta…
Aga mujal Eestis leiaks küll õpetajaid, kes praegustes venekeelsetes koolides eesti keeles tahaks õpetada. Mulle näib, et praegu peljatakse, et venekeelne kool ei taha vene keelt mitteoskavaid õpetajaid, et õpetajad ei saa omavahel suheldud, et õpilased tegelikult ikkagi ei oska eesti keelt ja tunni andmine on seetõttu raskem jne. Kui eestikeelsele õppele üleminekul need mured kaovad, siis oleks mujal küll õpetajaid võtta. Teatud ainete puhul ongi muidugi õpetajaid vähevõitu, eriti väiksemates koolides, aga jällegi, KOV saab siin aidata, kui täiskoormuse normtundide hulka vähendada.
Kuna Eestis ei toodeta venekeelseid õpikuid juurde ega koolitata venekeelseid aineõpetajaid, siis on venekeelse õppe jätkamine järjest suurem probleem, millega peab kohe tegelema. Olete mõelnud, kust tulevad tänased venekeelsete koolide aineõpetajad? Kui nad on isegi viimase aja immigrandid, siis milline on nende mõju õpilastele ja nende integreerumisele? Millistest õpikutest õpivad praegu vene koolide õpilased?
Läheksin isegi kasvõi kohe venekeelsesse kooli aineõpetajaks. Aga näe, pole pakkumisi ja eks minagi pelgan praegu, et ma ei saa kolleegidega suheldud.
Eelmisele – kas sa seda ei pelga, et sai ei saa õpilastega suheldud? Meil oli kunagi umbvenelased vene keele õpetaja, ei osanud tema meid õpetada, tegime vaid tunnis lollusi. Õnneks saadi aru ka, et eesti lapsele peab keelt ikka eestlane õpetama ning see ohvitseriproua (kuigi tore inimene oli) läks koolist ära.
Toetan mõtet. Aga reaalsus on see, et mõtteks see jääbki. Meil pole eestikeelsetesse koolidessegi õpetajaid võtta. Kust võetakse eesti keelt emakeelena rääkivad õpetajad, kes läheks nt Sillamäe või Kohtla-Järve venekeelsetesse koolidesse õpetama? Meil pole neid inimesi lihtsalt.
Küsimus on ju prioriteetides. Eestikeelne kool on samasugune riigikaitse nagu Javelinid vm sõjaline kaitse. Kuni me toodame ise, oma raha eest, neid teisejärgulisi kodanikke (ja jah, inimene, kes ei oska riigikeelt, tunneb end teisejärgulisena, kinnitatagu või tehtagu mida tahes), seni ei saa integreerumisest juttugi olla. Ja jah, tore, kui mingi kooli lõpetab venelane, kes 38-aastasena oskab eesti keelt, aga paraku näitavad hiljuti tehtud uuringud, et valdav enamus ei oska üht lausetki moodustada. Väita, et sellist vene kooli pole olemas ja see on “meie hirmud ja fantaasiad”, võib vaid soovmõtlev inimene või kremli troll.
Toetan mõtet. Aga reaalsus on see, et mõtteks see jääbki. Meil pole eestikeelsetesse koolidessegi õpetajaid võtta. Kust võetakse eesti keelt emakeelena rääkivad õpetajad, kes läheks nt Sillamäe või Kohtla-Järve venekeelsetesse koolidesse õpetama? Meil pole neid inimesi lihtsalt.
Kui makstaks selle eest rohkem, küll neid siis leiduks.
Praegused venekeelsed koolid tuleks kõik alles jätta vähemalt 10-15 aastaks ja muuta järk-järgult eestikeelseteks, alates esimestest klassidest. See tähendab, et sügisel kooliteed alustavad lapsed alustaksid praegustes venekeelsetes koolides õppimist eesti keeles (vene keel võib jääda võõrkeeleks 1. klassist) ja samade eestikeelsete õppematerjalide alusel, mida Eesti koolides kasutatakse. Vajadusel tuleb personali vahetada.
Minu arust ka tuleks seda nii teha. Muidugi lasteaedades samamoodi ikka keelekümblus. Aga jah, eks see nõua lisakulutusi.
Praegused venekeelsed koolid tuleks kõik alles jätta vähemalt 10-15 aastaks ja muuta järk-järgult eestikeelseteks, alates esimestest klassidest.
Keelekümblust on meil juba 20 a tehtud. Uuringud aga näitavad, et venekeelsetest koolidest tulnud noored ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised, kuna ei oska piisavalt eesti keelt. Eesti keele oskus on ju nende endi tuleviku huvides.
Toetan mõtet. Aga reaalsus on see, et mõtteks see jääbki. Meil pole eestikeelsetesse koolidessegi õpetajaid võtta. Kust võetakse eesti keelt emakeelena rääkivad õpetajad, kes läheks nt Sillamäe või Kohtla-Järve venekeelsetesse koolidesse õpetama? Meil pole neid inimesi lihtsalt.
Kui ainult kohalikele (kohalikku päritolu) inimestele oleks lootma jäädud – siis oleks praegu eestikeelsete väikelinnade koolid ka ammu õpetajatest tühjad. Sealhulgas ilmselt see kool, milles minu lapsed käivad. Sest ei lähe ju alati kokku, et vabanevale kohale on võtta vaba ja just selle aine õpetajaks õppinud kohalik – sellist ei pruugi väikelinnas olla, sageli ei olegi. Tegelikkuses leitakse koolis vabanevatele õpetajakohtadele uusi õpetatajaid põhiliselt tänu sellele, et väikelinnade vabadele õpetajakohtadele kandideerivad hoopis muudes Eesti piirkondades elavad ja isegi sageli tulevase töökoha piirkonnaga enne mitte mingeid sidemeid omavad inimesed, nii noored (kes veel polegi kuhugi kinnistunud) kui ka keskealised (kellel mingil põhjusel on võimalik liikuda, kõigil muidugi ei ole).
Küll oleks ka Ida-Virusse tulijaid, kui oleks veendumus, et on ambitsioonikas direktor ja normaalse kollektiiviga kool ega saa kolleegideks mingeid putiniste. Kui oleks veel eelised võrreldes muu Eestiga, näiteks kindlustatud elamispind ja võibolla palgalisa. Kui lihtsalt korrutatakse “ei noh, see pole võimalik, sest Ida-Virus ei ole ju niikuinii õpetajaid” jms. – no siis ei muutugi midagi, jah.
