Just. Ja valida on meil, kas toetame ja maksame eestikeelse hariduse eest Narvas ja Lasnamäel või saame sinna ka vb oblastid, kuhu on idanaabril vaja venelasi vabastama tulla.. Venekeelseid on ju vaja kaitsta – tsiviilelanike (esmajärjekorras nendesamade venekeelsete, kes seal elavad…) pommitamise ja koolide ja haiglate hävitamisega. Surnud inimene on ju kaitstud kõige halva ja lääneliku eest:)
Teema: eestikeelsest haridusest
Postitas:
Kägu
25.03.2022 18:55
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
25.03.2022 22:16
Praegused venekeelsed koolid tuleks kõik alles jätta vähemalt 10-15 aastaks ja muuta järk-järgult eestikeelseteks, alates esimestest klassidest.
Keelekümblust on meil juba 20 a tehtud. Uuringud aga näitavad, et venekeelsetest koolidest tulnud noored ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised, kuna ei oska piisavalt eesti keelt. Eesti keele oskus on ju nende endi tuleviku huvides.
Oleneb sektorist. Teenindus on ju valdavalt venekeelsete pärusmaa. Eesti noorel seal kohta ei ole, sest vene keel on täna teenindaja oskuste must be. Küll aga on venekeelseid vähem ametikohtadel, kus on eelduseks kõrgharidus ja oskus kõrgtasemel eesti keeles kirjutada.
+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
25.03.2022 22:34
Eelmisele – kas sa seda ei pelga, et sai ei saa õpilastega suheldud?
Ma natuke siiski aru saan ja mõne sõna räägin ka. Õpilastega suhtlemist ei pelga, pigem sisekliimat ja seda, kas kolleegidega saab suhtlemisel hakkama. Vene keeles ma nendega rääkida ei soovi (mitte, et ma vene keelt või venelasi ei salliks, aga Eestis soovin kohalikega eesti keeles rääkida). Sisekliima osas: minu esivanemad olid küüditatud ja/või varast vabastatud, minu vanemaidki veel diskrimineeriti. Kuidas saaksin koos töötada inimestega, kes arvavad, et see kõik polnudki midagi või et küllap olid mu esivanemad ise süüdi või et aga vene rahvas kannatas ka (jah, kannatas, aga see oli nende siseasi, meie olime okupeeritud territoorium) jne. Ma väga loodan, et vene koolide õpetajad on normaalsed inimesed, aga ma ei tea seda, sest ei ole kokkupuuteid.
+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
27.03.2022 15:03
Kui makstaks selle eest rohkem, küll neid siis leiduks.
Sa ilmselt pole Ida-Virumaal elanud. Mina olen. Sinna ei minda ka siis, kui makstakse rohkem. Riigiametites on seda katsetatud, nö koduigatsustoetusega, aastakese peab see mujalt tulnud eestlane vastu ja siis on juba kadunud mujale. See inimene, kes läheks mujalt sinna õpetama, peab kõva närvikavaga või väga ideeline olema. Asi ei ole ju ainult õpetajaks olemises vene kodukeelega õpilastele, vaid ka kogu elukeskkonnas.
+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
27.03.2022 15:24
Praegu oleks soodne aeg minna ükskord üle täielikule eestikeelsele haridusele ja lõpetada see teisejärguliste kodanike tootmine venekeelsetes koolides.
Olen venekeelse kooli lõpetaja, kes nüüd juba 38-aastane. Oman kõrgharidust (kaks cum laude diplomit), töökohta riigisektoris, maksan makse, kasvatan lapsi, panustan ka vabatahtlikuna ühiskonda… Aga täna sain teada, et olen teisejärguline kodanik ????
Miskipärast võtavad venekeelse hariduse teemal sõna tihtipeale need, kes pole sellega reaalselt kunagi kokku puutunud. Tänapäeva venekeelne kool pole ammu see, mis 10-20 aastat tagasi. Gümnaasium on juba aastaid eestikeelne (v.a vene keel ja kirjandus). Esimesse klassi astudes on valida varajase (alates 1. klassist) ja hilisese (alatest 5. klassist) keelekümbluse vahel. Sellist kooli, nagu teie siin niiväga hukka mõistate, pole ammu olemas. Tänapäeval ei ole lihtsalt võimalik, et kooli lõpetanud nooruk eesti keelt ei räägi. Need on teie hirmud ja fantaasiad.
Venekeelseid koole on väga erinevaid, nt Tartu linn on keelekümblust rakendanud omal algatusel palju jõulisemalt kui mujal, paraku muudes piirkondades ei pruugi pilt nii hea olla. Millises linnas sina oma hariduse said? Ilmselt tasuks vahetevahel külastada ka teisi kohti ja seal olukorraga tutvuda.
Mul on mitmeid kolleege, kelle emakeel on vene keel aga kes on saanud igati hea hariduse, ka kõrghariduse, ja elus edukad. Ma küll ei tea, millistes koolides nad käinud on, aga pigem on jäänud mulje, et nad on vähemalt gümnaasiumiosa läbinud just eestikeelses koolis. Üks kolleeg, paar aastat tagasi siia sisse rännanud venekeelne ukrainlanna, kes tuli Eestisse juba teismelise tütrega, panigi tütre eestikeelsesse kooli, sest arvas, et niimoodi on lapsel paremad võimalused. Ja ta pole ainuke. Niisiis. Midagi peab nendel venekeelsetel koolidel siiski viga olema. Võibolla on sinu kool erand.
+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
27.03.2022 15:33
Kui nad on isegi viimase aja immigrandid, siis milline on nende mõju õpilastele ja nende integreerumisele? Millistest õpikutest õpivad praegu vene koolide õpilased?
See on nüüd küsimus küll, kui õpikuid ostetakse Venemaalt ja õpetajad imporditakse ka sealt.
+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
01.04.2022 11:09
copy/paste Eesti Ekspressi artiklist:
“Tõtt-öelda pole linnavalitsuse rinnaesine ses küsimuses puhas. Juba kaks kümnendit hoiab Keskerakond jokk-skeemiga ametis Lasnamäe Linnamäe Vene Lütseumi juhi kohusetäitjat Sergei Garanžad (67). Seaduse järgi ei tohiks ta direktor olla, sest ei oska nõutud tasemel riigikeelt. Kooli seintel ripuvad Vene suursaadiku fotod. Igal aastal määratakse Garanžale 640 eurot sunniraha. Kolmel korral on see määratud ka tööandjale Tallinna linnale, kes tasub selle maksumaksja rahakotist.
Linnapea Mihhail Kõlvart on aastate jooksul ära kasutanud kõik ettekäänded alates peatsest pensionile minekust kuni selleni, et mees on hea direktor. Tänaseks on Kõlvart illusioonide loomisest loobunud. „Tal on barjäär, ta ei suuda end eesti keeles väljendada. Täiskasvanud inimene, kardab teha vigu, ei suuda seda barjääri läbida ja seda eksamit ära teha. Jah, see on probleem, aga selle juhtumi puhul õpilaste huvid on tähtsamad,“ ütleb Kõlvart.
Väljavahetamine on linnapea sõnul keeruline. „Me oleme iga Lasnamäe kooli puhul vähemalt kolm korda konkursi pidanud tegema, enne kui oleme leidnud direktori.“ Keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuski sõnul on tegu märgilise juhtumiga, mis mõjutab kogu vene kooli Tallinnas. „Garanžad eeskujuks tuues põhjendavad teinekord ka õpetajad, et „aga miks meie peame, kui see inimene, kes ei oska, ei pea?“.“
——-
Jube lahe, eks? Lasta maksumaksjal direktori eesti keeleoskamatuse eest saadud trahvid kinni taguda – väga teravmeelne! Nagu üks eelnev kägugi ütles, sõltuvad KOV-id vene valijate häältest ning asjad ei saagi paremaks minna. Tehakse kõik, et eesti keele oskuse nõuetele vilistada, et üksi eestikeelne ja -meelene direktor sinna ei tuleks jne.
Aitaks ainult see, kui riik kehtestaks ühtse eestikeelse koolisüsteemi.
Või vähemalt hakkaks neid probleemseid vene õppekeelega koole riigistama. Näiteks tuues põhjuseks, et KOV ei ole kooli pidamisega hakkama saanud saa (näiteks pole saanud hakkama keeleoskamatu direktori väljavahetamisega), võtaks selle lütseumi KOVI-i käest riigi kätte ja laseks mõnel entusiastlikul direktoril (nagu Kohtla-Järve gümnaasiumis on H. Agur) seal uue kooli üles ehitada.
+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
01.04.2022 19:35
Praegused venekeelsed koolid tuleks kõik alles jätta vähemalt 10-15 aastaks ja muuta järk-järgult eestikeelseteks, alates esimestest klassidest.
Keelekümblust on meil juba 20 a tehtud. Uuringud aga näitavad, et venekeelsetest koolidest tulnud noored ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised, kuna ei oska piisavalt eesti keelt. Eesti keele oskus on ju nende endi tuleviku huvides.
Mina ei mõelnud keelekümblust, vaid seda, et venekeelsetes koolides hakataks õppima eesti keeles, kasutades samu õppematerjale, mida eestikeelsetes koolideski ja rakendaksid sedasama riiklikku õppekava, mida eestikeelsetes koolideski. Kui selleks on vaja õpetajaid välja vahetada, siis tuleb seda teha.
Aga see minu arvates ei toimi, et paneme Ida-Virumaal eestikeelsed ja venekeelsed lapsed kokku ühte kooli ja ühte klassi ja siis kõik rõõmsalt õpivadki eesti keeles. Kui on 24 õpilasest 2-4 eestikeelset, siis kes kellega integreeruma peab? Kokkupaneku eelduseks on see, et õpilased juba oskavad keelt ja õpetajad on täiesti pädevad õpetama eesti keeles, eestikeelsete õppematerjalidega.
+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
01.04.2022 20:55
Aga see minu arvates ei toimi, et paneme Ida-Virumaal eestikeelsed ja venekeelsed lapsed kokku ühte kooli ja ühte klassi ja siis kõik rõõmsalt õpivadki eesti keeles. Kui on 24 õpilasest 2-4 eestikeelset, siis kes kellega integreeruma peab? Kokkupaneku eelduseks on see, et õpilased juba oskavad keelt ja õpetajad on täiesti pädevad õpetama eesti keeles, eestikeelsete õppematerjalidega.
Ida-Virumaa linnade eestikeelsetes koolides olukord just selline ongi. ~70% on neis vene emakeelega lapsi. Ja see on juba pikemat aega nii.
+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
02.04.2022 13:07
Ida-Virumaa linnade eestikeelsetes koolides olukord just selline ongi. ~70% on neis vene emakeelega lapsi. Ja see on juba pikemat aega nii.
Jah, kui nii on – siis nii on. Analoogselt võib näit. Saksamaal olla olukord, kus lapse klassikaaslased on enamus mittesaksa päritolu, türklased ja kesiganes.
Siiski toimub õpe kõigile saksa keeles (tegelikult, mitte paberil). Ja keegi ei imesta selle üle. Äsja riiki saabunud lastele võib küll olla erilahendusi kohanemisperioodiks (näit. et laps saab esialgu arvuti taga oma päritolumaa keeles ülesandeid lahendada), aga see on seni, kuni kohaliku keele oskus paraneb ja saab koos teistega saksa kelles õppima hakata.
+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
02.04.2022 21:40
„Me oleme iga Lasnamäe kooli puhul vähemalt kolm korda konkursi pidanud tegema, enne kui oleme leidnud direktori.“
Me ei leia isegi direktoreid vene koolidesse, mis täiesti eestikeelset õpet te loodate saada vene koolidesse? Meil ei ole lihtsalt õpetajaid. Küll oleks hea, et koolid oleks kõik eesti keeles, aga kuni õpetajaid pole võtta, on see mõeldamatu, nii kurb kui see ka pole.
0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
03.04.2022 19:01
Me oleme iga Lasnamäe kooli puhul vähemalt kolm korda konkursi pidanud tegema, enne kui oleme leidnud direktori.“
Me ei leia isegi direktoreid vene koolidesse, mis täiesti eestikeelset õpet te loodate saada vene koolidesse? Meil ei ole lihtsalt õpetajaid. Küll oleks hea, et koolid oleks kõik eesti keeles, aga kuni õpetajaid pole võtta, on see mõeldamatu, nii kurb kui see ka pole.
No siis võikski teha ühe koolisüsteemi, kus kõik koolid on nö. tavalised koolid. Et ei oleks enam kahte sorti koole ehk “need koolid, kuhu me õpetajaid/direktoreid leiame” ja “need koolid, kuhu me õpetajaid/direktoreid ei leia”.
+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
04.04.2022 17:42
„Me oleme iga Lasnamäe kooli puhul vähemalt kolm korda konkursi pidanud tegema, enne kui oleme leidnud direktori.“
Me ei leia isegi direktoreid vene koolidesse, mis täiesti eestikeelset õpet te loodate saada vene koolidesse? Meil ei ole lihtsalt õpetajaid. Küll oleks hea, et koolid oleks kõik eesti keeles, aga kuni õpetajaid pole võtta, on see mõeldamatu, nii kurb kui see ka pole.
Ei tea, kuidas neid direktoreid otsitud on? Jälgin aastaid haridusteemalisi tööpakkumisi ja pole silma jäänud, et oleks üldse Tallinna venekeelsetele koolidele direktoreid otsitud. Kui vaid tuttavate erakonnakaaslaste seast otsida ja panna nõudeks, et inimene oleks venelane, siis võibolla tõesti ei leia (direktorile on seadustega teatud nõuded pandud).
+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
04.04.2022 17:45
kuni õpetajaid pole võtta
Kuhu pole õpetajaid võtta? Venekeelsetesse koolidesse vene keeles ainet õpetama? Sellega võib tõesti raskusi tekkida, sest vene keeles meil õpetajaid ei koolitata, juba pikka aega.
+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
07.04.2022 10:17
Täna siis öeldi raadios välja, et vähemalt 8 direktorit ja 1000 õpetajat venekeelsetes koolides ei täida keelenõudeid. Põhjuseks, miks pole motivatsiooni keelenõudeid täita, toodi see, et seal ei ole konkurentsi ehk siis venekeelne koolisüsteem on nagu mull, kuhu keegi väljastpoolt seda mulli naljalt tööle ei kandideeri.
Oleks üks koolisüsteem ehk kõik koolid nö. tavalised koolid, siis poleks saanud sellist mulli tekkida.
+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
07.04.2022 10:28
kuni õpetajaid pole võtta
Kuhu pole õpetajaid võtta? Venekeelsetesse koolidesse vene keeles ainet õpetama? Sellega võib tõesti raskusi tekkida, sest vene keeles meil õpetajaid ei koolitata, juba pikka aega.
See on tegelikult juba riikliku julgeoleku küsimus. Ilmselge ju, kust nad oma hariduse saavad.
+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
07.04.2022 10:59
Olen venekeelse kooli lõpetaja, kes nüüd juba 38-aastane. Oman kõrgharidust (kaks cum laude diplomit), töökohta riigisektoris, maksan makse, kasvatan lapsi, panustan ka vabatahtlikuna ühiskonda… Aga täna sain teada, et olen teisejärguline kodanik ????
Miskipärast võtavad venekeelse hariduse teemal sõna tihtipeale need, kes pole sellega reaalselt kunagi kokku puutunud. Tänapäeva venekeelne kool pole ammu see, mis 10-20 aastat tagasi. Gümnaasium on juba aastaid eestikeelne (v.a vene keel ja kirjandus). Esimesse klassi astudes on valida varajase (alates 1. klassist) ja hilisese (alatest 5. klassist) keelekümbluse vahel. Sellist kooli, nagu teie siin niiväga hukka mõistate, pole ammu olemas. Tänapäeval ei ole lihtsalt võimalik, et kooli lõpetanud nooruk eesti keelt ei räägi. Need on teie hirmud ja fantaasiad.
Nii ilus jutt, et lausa müstika, kust küll need umbkeelsed noored tulevad!
TikTokis tegutseb üks Ida-Virumaa neiu, kes on eestimeelne ja ära õppinud riigikeele. Ei tööta teenindussektoris, vaid õpib Tartu Ülikoolis arstiteadust. TikTok on selline halastamatu koht, kus päris palju kiusamisega tegeletakse. See neiu tegi mingi aeg video, kus puudutas ka keeleprobleemi, sest teda noriti tema aktsendi ja keelevigade pärast. Tema sõnul võib vene koolide keeleõpet võrrelda sellega, kuidas meie õpime eesti koolis vene keelt – keegi lõpuks reaalselt rääkida ei oska. Oma kogemusest võin rääkida, et vene keel oli mul puhas “5”, aga selles keeles suhtlemisega ma hakkama ei saa. Noh, neil pidi sama lugu olema eesti keelega. Olen noor inimene, gümnaasiumi lõpetamisest pole viit aastatki möödas, aga see niigi hale keeleoskus on juba suures osas ununenud. Venekeelsetel noortel on selles suhtes eelis, et nemad elavad Eestis ja oleks ainult tahtmist, saaks ka selle keele suhu. Asi ongi selles, et enamasti pole põhjust, sest ilma selleta saab meil väga kenasti hakkama.
+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
