Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Pereelu ja suhted Eestis pole kunagi ühes kuus sündinud nii vähe lapsi

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 320 )

Teema: Eestis pole kunagi ühes kuus sündinud nii vähe lapsi

Postitas:
Kägu

Kaheksal juhul kümnest algatab lahkumineku naine. Üheksal juhul kümnest, kui naisel on kõrgharidus. Ja põhjus pole mitte niivõrd meeste liiderlikuses, vaid selles, et naistel pole meest koju vaja. Kodutööd on piisavalt lihtsaks muutunud, et neid saab ka töö kõrvalt teha. Kui midagi rasket vaja teha, siis on lihtsam vastav teenus tellida. Riik annab toetusi ja kohustab laste isa(sid) lastele elatist maksma ka siis, kui pole abielus oldudki. Naiste elu on tehtud piisavalt mugavaks, et saab ka ilma meheta hakkama. Ole ainult hakkaja oma õigusi nõudma.

Ma sellele viimasele asjale vaidleks vastu. Enamik lahkuminekuid, mida tean, on ikkagi selle pärast olnud, et mees paneb kõrvalt, osad ka muidugi sellepärast, et seda tegi naine. Ja siis osad mingitel muudel põhjustel. See on tegelikult päris hull, kui paljud mehed unustavad ära, et nad on abielus, kohe kui naiseta kusagile välja lähevad või on firmapidu või minnakse sõpradega reisile. Inimestel on kodus naine vastsündinuga ja sa vaatad, kuidas nad peol teisi naisi käperdavad.

Mis edevuse? Täiesti tavalised keskmised mehed litutavad ringi.
[/quote]
Põhjus on tegelikult läänelikud lõdvad kombed. Naistel on reeglina enne pere loomist pagas ja eelnevad suhted all, mis on koos beebipillidega täielikult ajukeemia tuksi keeranud (sellega tõukab ka ihaldusväärsed mehed eemale). Ta ei ole enam võimeline päriselt kedagi armastama ja tõelist sidet tulevase kaasaga ei saagi tekkida. Esmase armumistuhina möödudes on kooselust järel tüütu ja igav rutiin. Tekivad tülid ja “lahku kasvamine”, mis viib petmiste ja kõige muuni. Keegi ise seda muidugi ei arva, aga tegelikult saavad KÕIK (ühiskonna) probleemid alguse just sellest.

 

+4
-16
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Sügisel sünnitavad rasedad on ammuilma rasedustega arvel. See on ette teada, tulemas on järgmised rekordmadalad sünnituste arvud.

Ja praeguste raseduste statistikat näed sa kust? Ei näegi, eks. Ikka sündinud laste arvudest saame ainult rääkida. Ja seda sügisel.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sügisel sünnitavad rasedad on ammuilma rasedustega arvel. See on ette teada, tulemas on järgmised rekordmadalad sünnituste arvud.

Ja praeguste raseduste statistikat näed sa kust? Ei näegi, eks. Ikka sündinud laste arvudest saame ainult rääkida. Ja seda sügisel.

Ka perekoolis töötab meditsiinivaldkonna inimesi, kes rasedatega kokku puutuvad.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sügisel sünnitavad rasedad on ammuilma rasedustega arvel. See on ette teada, tulemas on järgmised rekordmadalad sünnituste arvud.

Ja praeguste raseduste statistikat näed sa kust? Ei näegi, eks. Ikka sündinud laste arvudest saame ainult rääkida. Ja seda sügisel.

Ka perekoolis töötab meditsiinivaldkonna inimesi, kes rasedatega kokku puutuvad.

Perekoolis on meditsiiniosakond? Meditsiinitöötajatega ja puha?

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka perekoolis töötab meditsiinivaldkonna inimesi, kes rasedatega kokku puutuvad.

Ära ütle, et ämmaemandate liidust keegi Perekoolis hoolikalt kommenteerimas käib.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ta ei ole enam võimeline päriselt kedagi armastama ja tõelist sidet tulevase kaasaga ei saagi tekkida. Esmase armumistuhina möödudes on kooselust järel tüütu ja igav rutiin. Tekivad tülid ja “lahku kasvamine”, mis viib petmiste ja kõige muuni. Keegi ise seda muidugi ei arva, aga tegelikult saavad KÕIK (ühiskonna) probleemid alguse just sellest.

See on alati nii olnud. Neid terve elu kestva sügava armastusega inimesi on tegelikult alati, igal ajastul, olnud väga väike protsent.

Lihtsalt, varem peeti selist asjade käiku, et alguses oli romantika, seejärel tekkis argine rutiin, kus esimene noorus oli möödas ja oldi juba väärikad ja argised härra ja provvva ning romantikast on alles noorusemälestused (“noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi…”)  täiesti normaalseks. Kedagi ei huvitanud näiteks kasvõi seegi, kas paaril peale laste saamist oli omavaheline intiimsuhe veel alles või elati nagu “sugulased”.  Peale armumise tuhina üleminekut sidus inimesi juba perekond kui majanduslik-olmeline üksus, ühiskondlik staatus (Mäeoru peremees ja perenaine, õpetajahärra ja -proua). Eks rohkem põnevuse lembestel inimestel (meestel eriti, kuna meestel oli võimalus rohkem inimeste hulgas liikuda, naised olid kodu küljes kinni rohkem) oli kõrvalsuhteid. Kuid lahkuminekuni need reeglina ei viinud. Lahutus oleks toonud lihtsalt liiga suure uperpalli asjaosaliste ellu.

Tänapäeval on kõik muu – et alguses on armumine, seejärel rutiin, rohkem põnevuse lembestel (kes rutiiniga ei taha leppida) võivad tekkida kõrvalsuhted jne. Selles pole tegelikult mitte midagi nii kohutavalt uut. Uus on aga see, et tänepäeval ei kuku elu (olmelises, majanduslikus ja staatuse mõttes) kokku, kui sa lahku lähed. Ja seetõttu, et elu ei kuku lahutusega kokku, on lahutajaid hoopis rohkem rohkem.

Mis on siis lahendus?

Esimene variant oleks taastada uuesti selline elukorraldus, kus elu kukuks lahutamisega kokku.

Või leppida olukorraga, et ongi nii – kooselud/abielud kestavad lühemat aega ja neid võib inimesel olla elu jooksul mitu. Et tüüpiline elukäik näebki välja nii, et nooremapoolsed iniemesed inimesed loovad paarisuhte ja ühise kodu (mille käigus osa saab ka lapsi), seejärel aga 2 keskealist inimest elab taas kumbki üksinda oma kodus või on leivad ühte kappi pandud järgmise partneriga.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ta ei ole enam võimeline päriselt kedagi armastama ja tõelist sidet tulevase kaasaga ei saagi tekkida. Esmase armumistuhina möödudes on kooselust järel tüütu ja igav rutiin. Tekivad tülid ja “lahku kasvamine”, mis viib petmiste ja kõige muuni. Keegi ise seda muidugi ei arva, aga tegelikult saavad KÕIK (ühiskonna) probleemid alguse just sellest.

See on alati nii olnud. Neid terve elu kestva sügava armastusega inimesi on tegelikult alati, igal ajastul, olnud väga väike protsent.

Lihtsalt, varem peeti selist asjade käiku, et alguses oli romantika, seejärel tekkis argine rutiin, kus esimene noorus oli möödas ja oldi juba väärikad ja argised härra ja provvva ning romantikast on alles noorusemälestused (“noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi…”) täiesti normaalseks. Kedagi ei huvitanud näiteks kasvõi seegi, kas paaril peale laste saamist oli omavaheline intiimsuhe veel alles või elati nagu “sugulased”. Peale armumise tuhina üleminekut sidus inimesi juba perekond kui majanduslik-olmeline üksus, ühiskondlik staatus (Mäeoru peremees ja perenaine, õpetajahärra ja -proua). Eks rohkem põnevuse lembestel inimestel (meestel eriti, kuna meestel oli võimalus rohkem inimeste hulgas liikuda, naised olid kodu küljes kinni rohkem) oli kõrvalsuhteid. Kuid lahkuminekuni need reeglina ei viinud. Lahutus oleks toonud lihtsalt liiga suure uperpalli asjaosaliste ellu.

Tänapäeval on kõik muu – et alguses on armumine, seejärel rutiin, rohkem põnevuse lembestel (kes rutiiniga ei taha leppida) võivad tekkida kõrvalsuhted jne. Selles pole tegelikult mitte midagi nii kohutavalt uut. Uus on aga see, et tänepäeval ei kuku elu (olmelises, majanduslikus ja staatuse mõttes) kokku, kui sa lahku lähed. Ja seetõttu, et elu ei kuku lahutusega kokku, on lahutajaid hoopis rohkem rohkem.

Mis on siis lahendus?

Esimene variant oleks taastada uuesti selline elukorraldus, kus elu kukuks lahutamisega kokku.

Või leppida olukorraga, et ongi nii – kooselud/abielud kestavad lühemat aega ja neid võib inimesel olla elu jooksul mitu. Et tüüpiline elukäik näebki välja nii, et nooremapoolsed iniemesed inimesed loovad paarisuhte ja ühise kodu (mille käigus osa saab ka lapsi), seejärel aga 2 keskealist inimest elab taas kumbki üksinda oma kodus või on leivad ühte kappi pandud järgmise partneriga.

Ka inimeste eluiga on palju pikem ja tervis parem. Inimene elab 30aastat kauem, kooselu peab kestma seda võrra kauem. On suur vahe, kas elada kellegagi koos 25 või 55 aastat.

50+aastane oli 100 aastat tagasi vana mees, tal polnud võibolla enam tervist ega energiat ringi litutada. Nüüd avastavad 50aastased teist noorust.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lisaks:

seda, et traditsiooniline perekonna kooshoidja ei olnud reeglina tõeline side, sügav armastamisvõime vms. nunnu, näitab ka see, mida jätkuvalt tehakse tugevalt religioonile allutatud ühiskonddes. Näiteks radikaalsed moslemid teevad kõik selleks, et lahutamine vähemalt ühelt poolelt (naise poolelt) ei oleks lihsalt võimalik: naine pakitakse “kotti”, üksi inimeste hulgas liikuda ei tohi, haridust saada ja töötada ei lubata üldse või siis seda vähemalt oluliselt piiratakse (et ei saaks tekkida võimalust ennast ise ülal pidada), naine pannakse (vanemate otsusega) mehele ära noores eas, seejärel, jällegi, hoitakse kodus jne. jne.

Siit tekib küsimus, et miks siis nendes ühiskondades ei loodeta lihtsalt “sügava sideme ja armastamisvõime” peale? Vaid luuakse ikkagi väga tugev väline raam, et takistada inimestel lahkuminekut?

Siit võib jällegi järeldada, et kõik see “aga vanasti oli küll inimestel suurem armastamisvõime”, on kahtlase väärtusega… Pigem võib väita nii, et vanasti ei jäädud sellistele “kahtlastrele” asjadele (nagu sügav armastamisvõime, elukestev armastus) lootma. Perekondi hoidis koos midagi muud, kellel oli ka veel see sügav ja elukestev armastus – see oli boonus.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lisaks:

seda, et traditsiooniline perekonna kooshoidja ei olnud reeglina tõeline side, sügav armastamisvõime vms. nunnu, näitab ka see, mida jätkuvalt tehakse tugevalt religioonile allutatud ühiskonddes. Näiteks radikaalsed moslemid teevad kõik selleks, et lahutamine vähemalt ühelt poolelt (naise poolelt) ei oleks lihsalt võimalik: naine pakitakse “kotti”, üksi inimeste hulgas liikuda ei tohi, haridust saada ja töötada ei lubata üldse või siis seda vähemalt oluliselt piiratakse (et ei saaks tekkida võimalust ennast ise ülal pidada), naine pannakse (vanemate otsusega) mehele ära noores eas, seejärel, jällegi, hoitakse kodus jne. jne.

Siit tekib küsimus, et miks siis nendes ühiskondades ei loodeta lihtsalt “sügava sideme ja armastamisvõime” peale? Vaid luuakse ikkagi väga tugev väline raam, et takistada inimestel lahkuminekut?

Siit võib jällegi järeldada, et kõik see “aga vanasti oli küll inimestel suurem armastamisvõime”, on kahtlase väärtusega… Pigem võib väita nii, et vanasti ei jäädud sellistele “kahtlastrele” asjadele (nagu sügav armastamisvõime, elukestev armastus) lootma. Perekondi hoidis koos midagi muud, kellel oli ka veel see sügav ja elukestev armastus – see oli boonus.

Nõustun

Samal ajal ei pea ma seda läbini halvaks. Jätta välja vägivald, vägivaldsest suhtest peab jääma vialus lahkuda.

Ülejäänud olukordades on vananevale inimesele kasulik olla suhtes edasi. ABI-elu. Noorem, töövõimeline ja terve inimene saab ise hakkama, aga 70+ vanuses on väga hea, kui keegi on kõrval. See eeldab muisugi, et mees on mehe eest väljas ja naine ei pea ise kogu olmet ära tegema.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siit võib jällegi järeldada, et kõik see “aga vanasti oli küll inimestel suurem armastamisvõime”, on kahtlase väärtusega… Pigem võib väita nii, et vanasti ei jäädud sellistele “kahtlastrele” asjadele (nagu sügav armastamisvõime, elukestev armastus) lootma. Perekondi hoidis koos midagi muud, kellel oli ka veel see sügav ja elukestev armastus – see oli boonus.

Minu arust nii ongi õige perekond – kaob ajutine kirg (mida on vaja ainult selle alguse raske aja üle elamiseks), jääb alles püsiv side ja paaris elust läbi minek. Selles ongi abielu mõte, mitte selles, kas käib südamest jõnks läbi või mitte, kui teisele silma vaatad. Justnimelt, tunded on boonus, kuigi ka mitte alati hea boonus (kui tunded pole võrdsed). Sellega ei taha ma öelda, et vägisi paaripanek ning naiste isoleerimine maailmast oleks õige ja hea – vägisi ei saavuta midagi, suhe peab koos püsima ise, siis on asi õige. Lihtsalt liimiks ei pea olema kirg, vaid muud siduvad asjad – lapsed, ühine elukorraldus, ühine vara, isegi ühised kohustused (vanemate ees) ja mälestused.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

2045. Eestikeelne haridus ja kultuur vajab oluliselt rohkem ressurssi kui järelejäänud keelt rääkivad suudavad pakkuda. Populatsioonikollapsit kiirendab omavahel kultuuriliselt ja vaadetelt sobiva valimiga paaride vähesus. Keskmine koos elatud aastate arv langeb drastiliselt, korrelatsioonis indiviidide maailmavaateliste erinevustega; sellega otseses seoses väheneb laste arv järsult alla 0.5 lapse paari kohta. Väljastpoolt kodukultuuri tulevatega pikaajalisi sidemeid ei teki, endassesulgumine indiviidide tasemel süveneb hoolimata AI Tinderi laialdasest kasutusest. “Lahuta juba eile” teemad domineerivad viimases Eesti keelt kasutavas Perekooli foorumi osas täielikult. Riigikogu keskmine vanus ületab 70 aastat, arutatakse üleriigilist palgata vanaduspuhkusele saatmist.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust nii ongi õige perekond – kaob ajutine kirg (mida on vaja ainult selle alguse raske aja üle elamiseks), jääb alles püsiv side ja paaris elust läbi minek. Selles ongi abielu mõte, mitte selles, kas käib südamest jõnks läbi või mitte, kui teisele silma vaatad.

Mina saan alati siin hagu alla yolotajate kamba poolt, kui julgen piuksatada, et kui on loodud ühine elu, pere, majapidamine, lapsed, siis on inimene võtnud omale teatud kohustused need oma sigitatud lapsed ka kenasti terves perekonnas üles kasvatada, (v.a. äärmuslikud juhud, vägivaldsus, alkoholism jms, millest tuleb lahkuda, samuti esmajoones laste huvides). Isegi kui mul vahel on pereelust villand, saan ma aru, et mina ei taha oma lastele käkki keerata lahutuse, kärgperede ja kahe kodu vahet jooksmisega, kui on võimalus kasvada suht rahumeelses (millest pool on siiski ka oma teha, et kodus oleks vähem tõlisid jms) perekonnas oma kodus ja koos.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

2045. Eestikeelne haridus ja kultuur vajab oluliselt rohkem ressurssi kui järelejäänud keelt rääkivad suudavad pakkuda. Populatsioonikollapsit kiirendab omavahel kultuuriliselt ja vaadetelt sobiva valimiga paaride vähesus. Keskmine koos elatud aastate arv langeb drastiliselt, korrelatsioonis indiviidide maailmavaateliste erinevustega; sellega otseses seoses väheneb laste arv järsult alla 0.5 lapse paari kohta. Väljastpoolt kodukultuuri tulevatega pikaajalisi sidemeid ei teki, endassesulgumine indiviidide tasemel süveneb hoolimata AI Tinderi laialdasest kasutusest. “Lahuta juba eile” teemad domineerivad viimases Eesti keelt kasutavas Perekooli foorumi osas täielikult. Riigikogu keskmine vanus ületab 70 aastat, arutatakse üleriigilist palgata vanaduspuhkusele saatmist.

2045 on Eesti keelt vähe järgi jäänud arvan. Suheldakse inglise keeles rohkem ja rohkem, vaadates noori tänapäeval ja digimõju.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei peagi lapsi saama, minu tuttavad noorpaarid mõned üsna kindlasti ei plaani kunagi lapsi ja see on nende oma valik. Ma ei näe selles mingit tragöödiat, elu on muutuv ja vastutustundetute sarisigijatega ei ole mõtet maad täita, selleks, et neid hiljem sotsiaalmajades, lastekodudes või vanglates üleval pidada.

Sinu tuttavad oleksid siis need sarisigijad, kelle lapsed lõpetaksid lastekodudes ja vaimuhaiglates? Tore tutvusringkond siis…

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

miks ma peaks soovima oma lapsi kannatuste maailma sünnitama? See tundub minu jaoks nii egoistlik sünnitada last siia maailma, sest ma tahan või selleks, et rahvus püsima jääks.

Sul on ju täiesti õigus. Hiljuti sai ju 8 miljardit täis, nagu kõik lugeda võisime:(

Olen juba vaikselt fertiilse ea lõpu poole tüürimas. Pole lapsi ja pole eriti kunagi seda paljunemisesoovi mõistnud. Mul on väga palju sarnaseid sõbrannasid. See on täiesti ok ja igaühe oma asi, paljuneb või ei.

Mõned aastad tagasi oli muidugi oma kodu hankimine lihtsam ja käegakatsutavam. Elame mehega oma majas, linnaservas looduse rüpes.

Miks sa laste saamise soovi nii tülgastavalt ja üleolevalt paljunemissooviks nimetad? Paarisuhe ja intiimvajadused on kuidagi üllam soov, mida ise rahuldad?

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

50+aastane oli 100 aastat tagasi vana mees, tal polnud võibolla enam tervist ega energiat ringi litutada. Nüüd avastavad 50aastased teist noorust.

Vaidleks vastu, minu vana-vanaisa oli 40+ vana kui 100+ a tagasi abiellus ja perre sündis lapsi järgmised 20 aastat ja oli tervist ja energiat kõrge eani talu pidada ja jõudis pm kõik lapsed ka suureks kasvatada, käisid üle sõda ja küüditamised.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei mäletagi enam millal viimati rasedat nägin, ometi liigun pea igapäevaselt Tallinnas ringi.

Meil lähimas ehituspoes on üks müüja rase, nüüd on vist juba tööltki ära jäänud. Ega rohkem pole näinud ega ei tea jah.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oi meil tööl on küll terve armee rasedaid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ta ei ole enam võimeline päriselt kedagi armastama ja tõelist sidet tulevase kaasaga ei saagi tekkida. Esmase armumistuhina möödudes on kooselust järel tüütu ja igav rutiin. Tekivad tülid ja “lahku kasvamine”, mis viib petmiste ja kõige muuni. Keegi ise seda muidugi ei arva, aga tegelikult saavad KÕIK (ühiskonna) probleemid alguse just sellest.

See on alati nii olnud. Neid terve elu kestva sügava armastusega inimesi on tegelikult alati, igal ajastul, olnud väga väike protsent.

Lihtsalt, varem peeti selist asjade käiku, et alguses oli romantika, seejärel tekkis argine rutiin, kus esimene noorus oli möödas ja oldi juba väärikad ja argised härra ja provvva ning romantikast on alles noorusemälestused (“noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi…”) täiesti normaalseks. Kedagi ei huvitanud näiteks kasvõi seegi, kas paaril peale laste saamist oli omavaheline intiimsuhe veel alles või elati nagu “sugulased”. Peale armumise tuhina üleminekut sidus inimesi juba perekond kui majanduslik-olmeline üksus, ühiskondlik staatus (Mäeoru peremees ja perenaine, õpetajahärra ja -proua). Eks rohkem põnevuse lembestel inimestel (meestel eriti, kuna meestel oli võimalus rohkem inimeste hulgas liikuda, naised olid kodu küljes kinni rohkem) oli kõrvalsuhteid. Kuid lahkuminekuni need reeglina ei viinud. Lahutus oleks toonud lihtsalt liiga suure uperpalli asjaosaliste ellu.

Tänapäeval on kõik muu – et alguses on armumine, seejärel rutiin, rohkem põnevuse lembestel (kes rutiiniga ei taha leppida) võivad tekkida kõrvalsuhted jne. Selles pole tegelikult mitte midagi nii kohutavalt uut. Uus on aga see, et tänepäeval ei kuku elu (olmelises, majanduslikus ja staatuse mõttes) kokku, kui sa lahku lähed. Ja seetõttu, et elu ei kuku lahutusega kokku, on lahutajaid hoopis rohkem rohkem.

Mis on siis lahendus?

Esimene variant oleks taastada uuesti selline elukorraldus, kus elu kukuks lahutamisega kokku.

Või leppida olukorraga, et ongi nii – kooselud/abielud kestavad lühemat aega ja neid võib inimesel olla elu jooksul mitu. Et tüüpiline elukäik näebki välja nii, et nooremapoolsed iniemesed inimesed loovad paarisuhte ja ühise kodu (mille käigus osa saab ka lapsi), seejärel aga 2 keskealist inimest elab taas kumbki üksinda oma kodus või on leivad ühte kappi pandud järgmise partneriga.

Ka inimeste eluiga on palju pikem ja tervis parem. Inimene elab 30aastat kauem, kooselu peab kestma seda võrra kauem. On suur vahe, kas elada kellegagi koos 25 või 55 aastat.

50+aastane oli 100 aastat tagasi vana mees, tal polnud võibolla enam tervist ega energiat ringi litutada. Nüüd avastavad 50aastased teist noorust.

Mu esiisa võttis 1917 keskealisena endast 18 aastat noorema naise ja sai 50+ vanuses 3 last.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei mäletagi enam millal viimati rasedat nägin, ometi liigun pea igapäevaselt Tallinnas ringi.

Meil lähimas ehituspoes on üks müüja rase, nüüd on vist juba tööltki ära jäänud. Ega rohkem pole näinud ega ei tea jah.

Mhm, ja Eestis sp rohkem rasedaid polegi, eks. Ma Tallinnas liikudes näen neid ikka pidevalt. Kõik ei ole õnneks venelased või ukrainlased.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui WHO tahab, et loomulikult sünnitataks, siis miks USA-s lastakse keiser valida?

USAs seatakse esikohale raha. Keistilõige toob haiglale rohkem sisse kui loomulik sünnitus. Lisaks hoitakse seal keisri puhul naist ja last kauem haiglas, mis on jälle lisatasu eest. Teisel kohal on mugavus. Arstidel on mugav, kui nad saavad oma graafiku operatsioonide kaupa ette planeerida. Neil on mugav, kui nad ei pea tegelema sünnitaja jälgimisega ega ootamatute olukordadega, mis loomuliku sünnitusega kaasneda võivad.

USAs on muide arenenud riikidest kõrgeim suremus sünnitusel, neid ei tasu eeskujuks võtta:
https://fortune.com/2023/05/14/america-highest-maternal-mortality-rate-among-developed-nationsand-rise-pregnancy-health-crisis-asima-ahmad/#

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui WHO tahab, et loomulikult sünnitataks, siis miks USA-s lastakse keiser valida?

USAs seatakse esikohale raha. Keistilõige toob haiglale rohkem sisse kui loomulik sünnitus. Lisaks hoitakse seal keisri puhul naist ja last kauem haiglas, mis on jälle lisatasu eest. Teisel kohal on mugavus. Arstidel on mugav, kui nad saavad oma graafiku operatsioonide kaupa ette planeerida. Neil on mugav, kui nad ei pea tegelema sünnitaja jälgimisega ega ootamatute olukordadega, mis loomuliku sünnitusega kaasneda võivad.

USAs on muide arenenud riikidest kõrgeim suremus sünnitusel, neid ei tasu eeskujuks võtta:

https://fortune.com/2023/05/14/america-highest-maternal-mortality-rate-among-developed-nationsand-rise-pregnancy-health-crisis-asima-ahmad/#

Egas seal ei ole ka neid haiglaid iga nuka peal, liiklustihedus on suur, palju ummikuid ja sünnitaja lihtsalt ei pruugi jõuda õigel ajal sünnitama. Nii on mõlemale poolele mugavam ja ohutum.

0
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Egas seal ei ole ka neid haiglaid iga nuka peal, liiklustihedus on suur, palju ummikuid ja sünnitaja lihtsalt ei pruugi jõuda õigel ajal sünnitama. Nii on mõlemale poolele mugavam ja ohutum.

Justjust. Mugavam ongi see võtmesõna. Eriti kui arvestada ameeriklaste rasvumust ning olematut füüsilist vormi.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust nii ongi õige perekond – kaob ajutine kirg (mida on vaja ainult selle alguse raske aja üle elamiseks), jääb alles püsiv side ja paaris elust läbi minek. Selles ongi abielu mõte, mitte selles, kas käib südamest jõnks läbi või mitte, kui teisele silma vaatad.

Eks inimesed on üritanud niipidi ka seda abielu ajada. Eriti naised, et pigistavad silma kinni mehe abielurikkumiste ees – ilusa ja lolliga võib ju natukene hullata, aga abielu ja kodu ehitatakse üles ühe valituga, kes alatiseks jääb. Ma ise oleks ka ratsionaalselt mõeldes sellise suhtega nõus. Ainult et see ei toimi ju nii. Mehed vist ei suuda polügaamiaga hästi toime tulla, sest need tiivaripsutamised kasvavad neil kiirelt üle pea ja tekitavad palju draamat ja pereni ulatuvaid probleeme. Kellel armuke helistab, kellel tuleb ukse taha tiristama, kellel hakkab susima ja valetama. No mõte on hea, et üks inimene olla elu ehitamiseks ja teised väikeseks seksiks, aga see ei jää meestel pea kunagi nii kliiniliseks. Vähesed mehed suudavad tegelikult seksida ilma tunneteta, nagu neile küll endast arvata väga meeldib.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul on 5 last, noored täiskasvanud juba. Sain nad kõik noore, rumala ja sinisilmsena. Kui peaksin praeguse elukogemuse põhjal uuesti otsustama, siis üle 1 kindlasti ei sünnitaks.

Enamus ei julge tunnistada, aga tegelikult pole paljudel inimestel füüsiliselt ja eelkõige vaimselt jaksu rohkema kui 1-2 lapse kasvatamiseks. Kuidagi võidakse hakkama saada ka mitme, väikese vanusevahega lastega, aga mis hinnaga? Naisi ja mehi, kes suudavad jääda väikeste lastega igas olukorras rahulikuks ja kannatlikuks ning pühendada ennast päevast päeva lastele, neid on vähe. Rahulik ja turvaline keskkond on lastele jällegi äärmiselt oluline. Laps tähendab suurt vastutust ja igapäevaelu muutub kardinaalselt.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ta ei ole enam võimeline päriselt kedagi armastama ja tõelist sidet tulevase kaasaga ei saagi tekkida. Esmase armumistuhina möödudes on kooselust järel tüütu ja igav rutiin. Tekivad tülid ja “lahku kasvamine”, mis viib petmiste ja kõige muuni. Keegi ise seda muidugi ei arva, aga tegelikult saavad KÕIK (ühiskonna) probleemid alguse just sellest.

See on alati nii olnud. Neid terve elu kestva sügava armastusega inimesi on tegelikult alati, igal ajastul, olnud väga väike protsent.

Lihtsalt, varem peeti selist asjade käiku, et alguses oli romantika, seejärel tekkis argine rutiin, kus esimene noorus oli möödas ja oldi juba väärikad ja argised härra ja provvva ning romantikast on alles noorusemälestused (“noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi…”) täiesti normaalseks. Kedagi ei huvitanud näiteks kasvõi seegi, kas paaril peale laste saamist oli omavaheline intiimsuhe veel alles või elati nagu “sugulased”. Peale armumise tuhina üleminekut sidus inimesi juba perekond kui majanduslik-olmeline üksus, ühiskondlik staatus (Mäeoru peremees ja perenaine, õpetajahärra ja -proua). Eks rohkem põnevuse lembestel inimestel (meestel eriti, kuna meestel oli võimalus rohkem inimeste hulgas liikuda, naised olid kodu küljes kinni rohkem) oli kõrvalsuhteid. Kuid lahkuminekuni need reeglina ei viinud. Lahutus oleks toonud lihtsalt liiga suure uperpalli asjaosaliste ellu.

Tänapäeval on kõik muu – et alguses on armumine, seejärel rutiin, rohkem põnevuse lembestel (kes rutiiniga ei taha leppida) võivad tekkida kõrvalsuhted jne. Selles pole tegelikult mitte midagi nii kohutavalt uut. Uus on aga see, et tänepäeval ei kuku elu (olmelises, majanduslikus ja staatuse mõttes) kokku, kui sa lahku lähed. Ja seetõttu, et elu ei kuku lahutusega kokku, on lahutajaid hoopis rohkem rohkem.

Mis on siis lahendus?

Esimene variant oleks taastada uuesti selline elukorraldus, kus elu kukuks lahutamisega kokku.

Või leppida olukorraga, et ongi nii – kooselud/abielud kestavad lühemat aega ja neid võib inimesel olla elu jooksul mitu. Et tüüpiline elukäik näebki välja nii, et nooremapoolsed iniemesed inimesed loovad paarisuhte ja ühise kodu (mille käigus osa saab ka lapsi), seejärel aga 2 keskealist inimest elab taas kumbki üksinda oma kodus või on leivad ühte kappi pandud järgmise partneriga.

Ka inimeste eluiga on palju pikem ja tervis parem. Inimene elab 30aastat kauem, kooselu peab kestma seda võrra kauem. On suur vahe, kas elada kellegagi koos 25 või 55 aastat.

50+aastane oli 100 aastat tagasi vana mees, tal polnud võibolla enam tervist ega energiat ringi litutada. Nüüd avastavad 50aastased teist noorust.

Mu esiisa võttis 1917 keskealisena endast 18 aastat noorema naise ja sai 50+ vanuses 3 last.

1917 oli jah paraku noored mehed sõjas ja noored naised pidid end vanameestele vägistamiseks andma.

Ma poleks selle üle just uhke.

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1917 oli jah paraku noored mehed sõjas ja noored naised pidid end vanameestele vägistamiseks andma. Ma poleks selle üle just uhke.

Millises sõjas? Sinu esivanemad tegid Venemaal revolutsiooni?

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1917 oli jah paraku noored mehed sõjas ja noored naised pidid end vanameestele vägistamiseks andma. Ma poleks selle üle just uhke.

Millises sõjas? Sinu esivanemad tegid Venemaal revolutsiooni?

See väike asi nimetusega esimene maailmasõda.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1917 oli jah paraku noored mehed sõjas ja noored naised pidid end vanameestele vägistamiseks andma. Ma poleks selle üle just uhke. Millises sõjas? Sinu esivanemad tegid Venemaal revolutsiooni?

See väike asi nimetusega esimene maailmasõda.

Sel ajal olid ju sõjaväelased ka Eestis, kõik mehed ei olnud kuskil “kaugel sõjas”. Naistele ju meeldivadki vormis mehed, eriti ohvitserid. 😀

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kaheksal juhul kümnest algatab lahkumineku naine. Üheksal juhul kümnest, kui naisel on kõrgharidus. Ja põhjus pole mitte niivõrd meeste liiderlikuses, vaid selles, et naistel pole meest koju vaja. Kodutööd on piisavalt lihtsaks muutunud, et neid saab ka töö kõrvalt teha. Kui midagi rasket vaja teha, siis on lihtsam vastav teenus tellida. Riik annab toetusi ja kohustab laste isa(sid) lastele elatist maksma ka siis, kui pole abielus oldudki. Naiste elu on tehtud piisavalt mugavaks, et saab ka ilma meheta hakkama. Ole ainult hakkaja oma õigusi nõudma.

Ma sellele viimasele asjale vaidleks vastu. Enamik lahkuminekuid, mida tean, on ikkagi selle pärast olnud, et mees paneb kõrvalt, osad ka muidugi sellepärast, et seda tegi naine. Ja siis osad mingitel muudel põhjustel. See on tegelikult päris hull, kui paljud mehed unustavad ära, et nad on abielus, kohe kui naiseta kusagile välja lähevad või on firmapidu või minnakse sõpradega reisile. Inimestel on kodus naine vastsündinuga ja sa vaatad, kuidas nad peol teisi naisi käperdavad.

Mis edevuse? Täiesti tavalised keskmised mehed litutavad ringi.

Põhjus on tegelikult läänelikud lõdvad kombed. Naistel on reeglina enne pere loomist pagas ja eelnevad suhted all, mis on koos beebipillidega täielikult ajukeemia tuksi keeranud (sellega tõukab ka ihaldusväärsed mehed eemale). Ta ei ole enam võimeline päriselt kedagi armastama ja tõelist sidet tulevase kaasaga ei saagi tekkida. Esmase armumistuhina möödudes on kooselust järel tüütu ja igav rutiin. Tekivad tülid ja “lahku kasvamine”, mis viib petmiste ja kõige muuni. Keegi ise seda muidugi ei arva, aga tegelikult saavad KÕIK (ühiskonna) probleemid alguse just sellest.
[/quote]
Täiesti uskumatu, milliste jaburate järeldusteni võib jõuda, kui eesmärgiks on kõiges naisi süùdistada. Meeste mainele sa muidugi head ei tee, kujutades neid saamatute äparditena. Nagu ajudeta amööbid, kes ei ole suutelised oma riistast kaugemale mõtlema.
Muidugi on selles ka naised süüdi, et neist sellised amööbid kasvanud on.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 320 )


Esileht Pereelu ja suhted Eestis pole kunagi ühes kuus sündinud nii vähe lapsi