Mul on suur väsimus juba mehe järelt koristamisega.Elan aastaid temaga koos.Kas on normaalne,et naine peab olema mehele nagu ema,kes käib ja ilma midagi ütlemata teeb kõik tema tegemata jäänud töö lõpuni.Nt.klosetipoti kaas on üleval,kui ta vetsus käib.Laps istus eile ilma prill-lauata pissule.See on aga kõige mustem koht potil,kuhu laps ei tohiks vastugi minna.Mis siis,et seda puhastatakse.Kui ütlen seda mehele,siis tema unustas.Ja nii me oleme sel teemal rääkinud juba kümneid -kümneid kordi.Ta ütleb,et mina kamandan ja et tema on minu ori.No mis mõttes,kui see on tema lõpetamata tegevus.
Teine näide-sööb suures toas ja jätab oma söögid lauale.Kui julgen öelda,et toit tuleb ära viia,siis ütlen,et kamandan.Ja vastulause minule on alati,aga ma koguaeg koristan sinu järelt.Mina ütlesin,et kirjuta kõik üles,mis teda minu tegevuse juures häirib ja ma parandan ennast.Ta ei tee seda.Sest tal pole midagi kirjutada.
Teleka ette magamajäämine on juba üleõhtune teema.Kella viieni öösel vahel telekas ja arvuti mängivad.Mees magab nende ees.Kui mainin,et see pole normaalne,et täiskasvanud mees saab aru,millal ennast mitte piinata vaid magama minna ,siis ma jälle kamandan.
Peeretamine teiste ees-vahel me sööme laua taga,kui ta meeter kõrval olles peeretab.See pole mingi väike…,vaid korralik ja pikk tühjakslaskmine.Temela teeb see nalja,minule mitte.
Millest tuleb see,et mees lubab koguaeg,et enam ta ei käitu nii,aga ikka ja jälle teeb.Minu austus hakkab langema tema vastu.Ma tunnen,et ma olen elanud koos labase mehega,kelle jaoks on kõik lubatud,ja kellele ei tohi midagi ette heita.
Kas psühholoogid suudavad selgeks teha sellisele mühkamile,mis on austus teiste inimeste vastu ja kuidas olla mittelabane inimene.
Mees on kohe varsti 30-aastane.
Teema: Egoistlik mees.
Selliseid matse ei muuda tavaliselt miski. Seda enam, et tema enda arvates on ju kõik korras.
Kas elad selle seaga edasi või otsid uue, normaalse mehe…
see, kes ütleb, et teleka ette diivanile magama jäämine on inimese enda asi ja teistel pereliikmetel ei peaks midagi öelda olema, ei ole ise kogenud kui ebameeldiv see on. telekas käib, tihti siis tuled ka põlevad ja minu mees ei ärka ka mitte kell 5 vaid hommikul, nii et kui varajase ärkamisega laps hommikul elutuppa tatsab, siis tema issi magab eelmise päeva riietes käiva teleka ees. see on väga ebameeldiv ja lapses segadust tekitav vaatepilt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
pane siis ise telekas vaiksemaks ja kustuta tuled. ja lapse pärast ära üle kanatse….[/tsitaat]
ja miks ta peaks ise seda tegema ja sellisel viisil meest emmetama? täiskasvanud inimene ja lapse isa peab oskama ise enda eest hoolitseda sellisel viisil et ta lapsele halba eeskuju ei annaks. kahjuks on eestis nii palju selliseid iseenda ja teiste suhtes hoolimatuid mühkameid. sellised pole oma peret väärt ja nad tuleks maha jätta.
Issake, ma ei saa aru, kuidas saab lasta endale nii pähe istuda. Kui mu mees iga öö kolistaks kui arvuti või teleka taga ärkab, ütleksin otsemaid, et homsest magad eraldi toas. Miks peaksin mina kannatama, kui tema ei märka õigel ajal magama minna?
Koristamisega on pisut raskem. Aga ma ei puuduks tema nõusid, las vedelevad seal. Ja kui läheb järgmine õhtu õhtusöögiks, siis tooksin suurest toast tema taldriku ja tema nähes lärtsataksin sellele rokasele taldrikule tema söögi.
Ja minu mehele tegi ka kunagi puuksutamine nalja. Kuni ükskord väike poeg tema tuttavate daamide juures paraja peeru pani ja naerma purskas. Sellest päevast peale see ka lõppes. Kui lapselt siin abi ei saa, siis pane tema vanatädide ees kasvõi ise selline teater maha.
Meil oli algul ka suur probleem haisvate trenniriietega. Jättis kotti ja ootas vist, et mina tema emmekese moodi pojukese riided pessu ja kuivama paneks. No haisesid seal kotis järgmise trennikorrani ja veel paar korda nii, siis hakkas ise ära panema. Ega muidu jäädki teenriks talle.
On sul alles elu närvid andnud. Aastaid niimoodi elada ????? Sa oled ju teise niimoodi äraharjutanud, et nagunii teed. Kui on paremad ajad, teed vaikselt. Halvematel aegadel lärmad. Tahad rahu. Koli eraldi. Ilmselt teenid piisavalt, et suuta endale elamist kindlustada. Aga üks on kindel, et seda mis aastatega sisseoled lasknud harjuda, selle väljaharjutamiseks kulub samapalju aega. Seda juhul, kui inimene ise ka tahab muutuda. Sa ei saa teist muuta. Sul on valik, kas elad rõõmsalt temaga edasi või kolid eraldi.
Ma ei teadnudki, et teleka ette magamajäämine patt on. Peale lapse sündi ei tule mul lihtsalt 6htuti und. Ja nii jäängi teleka ette magama ning kolin poole öö pealt voodisse.
Prilllauda mees üles ei jäta, aga kunagi, kui veel vanematega elasin, siis vend ikka unustas. No ja mis siis juhtub, kui laps paljale potile istub? Läheb peseb käed puhtaks ja järgmine kord vaatab, kuhu istub.
Aga sellsie peeretamise peale ma vist lihtsalt k6nniks uksest välja. Juba esimesel korral.
Mees on laisk ja lohakas, aga sa kohtled teda nagu last. Mida rohkem sa paanikat tekitad ja tema kallal virised, seda vähem ta teeb. Sest temale tundub, et sa käsutad. Äkki lähete peren6ustaja juurde ja räägite suud puhtaks?
Tundub et olen ainus siin kes arvab et probleemi pole. Tunne rõõmu sellest et mees end oma kodus vabalt tunneb.
Teemaalgatajale tunnen muidugi kaasa. Kus su silmad enne olid, on ilmselgelt tagantjärgi tarkus.
Aga peeretamise kohta meenub tujutõstmiseks Viivi ja wagneri (mees, seanahas) koomiks päevalehest: viivi ja wagner on voodis. Wagner laseb põrguliku peeru. Viivi on minestamise äärel. Aga wagner on täiesti ilmsüütu: mis on, ma arvaasin, et meie suhe on peerukindel!!!
Paljud mehed näevadki maailma teises valguses. Kui sellist muuta ei õnnestu, tuleb leppida. Kui leppida ei taha, otsi uus mees…
Mitte, et ma selliseid peeretamisi või laua koristamata jätmist heaks kiidaks, aga siit kumab läbi siiski tugev kontrollimehhanism naise poolt.
Pisut liiga palju emotsioonivahtu.
Vaata asju ja elu pisut rahulikumalt, kindlasti pole ka Sa ise nii perfektne, aga Su kaasa ei tee sellest numbrit oma olemuses.
Päikest.
Aga proovi nii, et sa paar nädalat ei ütle mehele ühtegi asja – ei ütle et söök tuleb kööki viia, prill-laud alla lasta jne. Ära tema tagant korista, ära tema pesu pese, ära talle süüa tee. Kui ta sind juba nii iseenesestmõistetavana võtab, siis tuleb väike äratus mehele teha. 🙂
Näägutamine on ju tegelt suur suhtetapja – ma ei kujuta ette kui mingi kubjas mul pidevalt seljas elab, et mis sa magad siin, miks sa oma nõusid ära ei vii, võiksid ka vahel oma pesu triikida jne.
Proovi vabalt võtta, ehk muutub midagi. 🙂
Edu!
Vingumürgitus on kole asi. Naised ärge vinguge kogu aeg.
A ma toon teile veel ühe näite, olen kodus 2 väikse lapsega, meil on suur elamine aiaga ja veel suur koer.
Näiteks, eile koristasin maja, kraamisin, pesin pesu, riputasin pesu välja, tegin süüa lastele, käisin poes, jalutasin koera ja kraamisin garaazi ära tema sinna jäetust pappkarpidest .
Siis õhtul laekus mees koju ja ütleme kohe et ta ei tee füüsilist tööd vaid istub tagumendi peal, no see selleks, aga kui ma palusin prügi välja viia, väike ämber, ja kui ta ütles et ei viitsi siis ütlesin talle et issand nii laisk ka ei tohi ikka olla.
Vot kus plahvatas siis et mina teda laisaks kutsun ja jube tüli oli majas.
Aga ta on laisk lihtsalt.
Kohe loomuselt, ta ei viitsi midagi teha, ei kodus ega aias.
Istub parem arvuti või teleka taga.Jokutab kusagil aga midagi teha ei viitsi.
Majas ja aias kogu aeg midagi teha aga ta ei viitsi, ja nüüd siis olengi mina orja staatuses.
Kui mina ei korista siis elab s.ta sees lihtsalt.
Nüüd olen kodune aga kui tööl käisin oli sama lugu muide, peale tööd pidin lihtsalt tegema kõik asjad.
Näiteks need pappkarbid vedelesid garaazis juba nädalaid, keegi ei saanud asjadele ligi, laste jalgrattad mattusid pappkarpide alla.
Ootas et mina ära koristan.
Ma ei taha peret ka lõhkuda aga ütlen et mu kannatus on viimase piiril.
Nüüd siis on turris ja solvunud, jube töörügaja selline..ei kujuta ette et ta töö juures ka eriline tegija on.
Jaa…söögilauas minu mees ei peereta õnneks, aga muidu ikka laseb aeg-ajalt ja siis ütleb et oih, ma tahtsin tasekesi lasta, mis siis, et lühtrid värisevad. Ja siis ise ütleb et naised ei tohi ikka toas peeretada, see on rõve. Kurat, 1x teen selle asja ära, kui ta veel nii muus eas toas gaasi laseb ja mina pean vaikselt vetsu ronima. Panen kah sellise käraka, et lühter väriseb :D. Vaatame, mis siis kostab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jaa…söögilauas minu mees ei peereta õnneks, aga muidu ikka laseb aeg-ajalt ja siis ütleb et oih, ma tahtsin tasekesi lasta, mis siis, et lühtrid värisevad. Ja siis ise ütleb et naised ei tohi ikka toas peeretada, see on rõve. Kurat, 1x teen selle asja ära, kui ta veel nii muus eas toas gaasi laseb ja mina pean vaikselt vetsu ronima. Panen kah sellise käraka, et lühter väriseb :D. Vaatame, mis siis kostab.[/tsitaat]
Siis peeretategi varsti võidu :))
Kui juga juhtida ja prill-lauda alla lasta ei osata, kustakse istudes!
Ilge mees sul igatahes, südame ajab pahaks, eriti muidugi söögilauas peeretamine. Soovitaks tal tervisekontrolli minna, äkki midagi mädaneb sees.
Mina pole sellest prill-laua pärast vingumisest kunagi aru saanud. Naised tahavad, et prill-laud oleks all, meestel peab ta jälle üleval olema..miks siis naistel on õigus nõuda ja vinguda, et mehed PEAVAD prill-laua tagasi alla panema, aga meestel ei tule pähegi nõuda, et naised prill-laua nende jaoks tagasi üles tõstaks? Tegelikult oleks neil ju samasugune õigus nõuda, et naised ka prill-laua üles tõstaks nagu naistel see allalaskmise virin on, sest kumbalgi sugupoolel on erinevad vajadused kasutamiseks.
Kui ma vahel oma mehe töö juures käin (neil 100% meeskollektiiv) siis ma pärast wc-s käiku tõstangi enda järelt prill-laua alati üles, sest neil ta tavaliselt nii seal ongi.
mul on sügavalt savi, on see prill-laud all või üleval, peaasi, et potikaas oleks kinni!
Teil on mehega ema-laps suhe. Hakka teda kohtlema nagu täiskasvanut ja vaata, kas midagi muutub. Jätagi tema asjad vedelema. Või kui segavad, siis nt mustad riided pane tema mustapesukorvi hunnikusse, pappkarbid lükka lihtsalt oma asjadelt eest ära, prügikott tõsta esikusse ukse ette, nii et see lihtsalt talle ette jääb jne. Ja mehele ütle ka, et kallis mees, edaspidi pese palun ise oma pesu ning korista oma asjad ära. Ära vingu, vaid kui midagi palud, siis rahulikult. Ja kui kohe ei tee, siis mõne aja pärast ütle uuesti rahulikult. Ja kui ikka ei tee, siis tuleta jälla meelde.
Kui inimene just diivanile istub ja keegi ütleb, et vii prügi välja, siis ongi tihti esimene reaktsioon ei viitsi. Parem ongi siis sellega leppida ja paluda prügi veidi hiljem ära viia. Mis selle kotiga seal toas siis poole tunniga juhtub?
Ühesõnaga, olid ka meil sellised probleemid, aga meie saime nii asjad toimima. Leppisime kokku ülesanded ja mees ise valib aja, millal neid teha. Mitte mina ei käi virismas, kui ta telekat vaatab. Ma lihtsalt ei pese mehe pesu, ei korista tema tööriistu jms (tõstan lihtsalt ühte kohta eest ära), prügikoti panen ukse ette ja nõud palun ära pesta. Kui ta ei pese, siis pesen koos enda nõudega ega viitsi sellepärast tüli tõsta. Riietega alguses oli probleem, pesukorv täis, kapp tühi, aga siis ma tuletasin meelde, et mina hoolitsen enda ja laste riiete eest juba ning ma lihtsalt ei jõua. Nüüd osa riided viib keemilisse-pesumajja ja teised peseb ise. Suhted on läinud paremaks, sest ma ei tunne ennast enam mehe emana ega solvu-virise. Ega inimene ennast enne liigutada ei viitsi, kui vajadus tekib. Ja kui naine kõik ära teeb, siis polegi vajadust.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]A ma toon teile veel ühe näite, olen kodus 2 väikse lapsega, meil on suur elamine aiaga ja veel suur koer.
Näiteks, eile koristasin maja, kraamisin, pesin pesu, riputasin pesu välja, tegin süüa lastele, käisin poes, jalutasin koera ja kraamisin garaazi ära tema sinna jäetust pappkarpidest .
Siis õhtul laekus mees koju ja ütleme kohe et ta ei tee füüsilist tööd vaid istub tagumendi peal, no see selleks, aga kui ma palusin prügi välja viia, väike ämber, ja kui ta ütles et ei viitsi siis ütlesin talle et issand nii laisk ka ei tohi ikka olla.
Vot kus plahvatas siis et mina teda laisaks kutsun ja jube tüli oli majas.
Aga ta on laisk lihtsalt.
Kohe loomuselt, ta ei viitsi midagi teha, ei kodus ega aias.
Istub parem arvuti või teleka taga.Jokutab kusagil aga midagi teha ei viitsi.
Majas ja aias kogu aeg midagi teha aga ta ei viitsi, ja nüüd siis olengi mina orja staatuses.
Kui mina ei korista siis elab s.ta sees lihtsalt.
Nüüd olen kodune aga kui tööl käisin oli sama lugu muide, peale tööd pidin lihtsalt tegema kõik asjad.
Näiteks need pappkarbid vedelesid garaazis juba nädalaid, keegi ei saanud asjadele ligi, laste jalgrattad mattusid pappkarpide alla.
Ootas et mina ära koristan.
Ma ei taha peret ka lõhkuda aga ütlen et mu kannatus on viimase piiril.
Nüüd siis on turris ja solvunud, jube töörügaja selline..ei kujuta ette et ta töö juures ka eriline tegija on.
[/tsitaat]
Mõned inimesed ongi laisemad kui teised. Tegelikult on ju nii, et puhtus ei ole ellujäämiseks oluline komponent ja ei ole olemas suurt tõde, kui puhas eluase olema peaks. Mulle tundub, et sinu mees tegi valesti, kui nõustus elama majas, korter oleks talle sobivam olnud. Kõik inimesed lihtsalt ei naudi seda päevad läbi rügamist, mõnel teisel on see rügamine nagu eesmärk omaette. Palju lihtsam on siis kui naise ja mehe nägemus sellest, milline nende eluase välja peaks nägema ühtiks. Kui see ei ühti, siis üks peabki kogu aeg teise eest rügama ja teine peab vastumeelselt vaatamata nihveldamisele tegema ikka rohkem, kui ta vajalikuks peab. Täiskasvanud inimest ei muuda (kui ta just ise ei jõua veendumusele, et see muutus on vajalik).
Ja ära sunni meest kohe uksest astudes prügiämbrit välja viima. Mees tuleb koju, suur kergendus hinges, et saab nüüd hetkeks puhata, süüa, aeg maha võtta, aga kohe hakkad sina oma tahtmistega pinda käima. Palu tal see ämber reklaamipausi ajal välja viia, anna talle võimalus ise otsustada, millal ta seda teeb jne.
Prygikott tasub mehele pihku suruda siis, kui ta niikuinii hakkab välja minema, mitte siis, kui ta just väljast tuleb. Ise ju ka tahax kusagilt koju tulles kõigepealt natuke hinge tõmmata?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina pole sellest prill-laua pärast vingumisest kunagi aru saanud. Naised tahavad, et prill-laud oleks all, meestel peab ta jälle üleval olema..miks siis naistel on õigus nõuda ja vinguda, et mehed PEAVAD prill-laua tagasi alla panema, aga meestel ei tule pähegi nõuda, et naised prill-laua nende jaoks tagasi üles tõstaks? Tegelikult oleks neil ju samasugune õigus nõuda, et naised ka prill-laua üles tõstaks nagu naistel see allalaskmise virin on, sest kumbalgi sugupoolel on erinevad vajadused kasutamiseks.
Kui ma vahel oma mehe töö juures käin (neil 100% meeskollektiiv) siis ma pärast wc-s käiku tõstangi enda järelt prill-laua alati üles, sest neil ta tavaliselt nii seal ongi.[/tsitaat]
Vaata, kulla inimene. Miks peavad naised ja lapsed prill-lauda üldse puutuma, kui nad ei kasuta seda muuks kui istumiseks? See, kes kasutab, paneb oma koha peale tagasi ka. Mees läheb pissile, tõstab üles ja pärast laseb alla. Teised ei pea mehe eest seda tööd ära tegema. Nii on see igal pool ja igas elujuhtumis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina pole sellest prill-laua pärast vingumisest kunagi aru saanud. Naised tahavad, et prill-laud oleks all, meestel peab ta jälle üleval olema..miks siis naistel on õigus nõuda ja vinguda, et mehed PEAVAD prill-laua tagasi alla panema, aga meestel ei tule pähegi nõuda, et naised prill-laua nende jaoks tagasi üles tõstaks? Tegelikult oleks neil ju samasugune õigus nõuda, et naised ka prill-laua üles tõstaks nagu naistel see allalaskmise virin on, sest kumbalgi sugupoolel on erinevad vajadused kasutamiseks.
Kui ma vahel oma mehe töö juures käin (neil 100% meeskollektiiv) siis ma pärast wc-s käiku tõstangi enda järelt prill-laua alati üles, sest neil ta tavaliselt nii seal ongi.[/tsitaat]
See süsteem oleks õigustatud juhul, kui mees ise oma kusepritsmed potilt-põrandalt-seinalt igal ajal korralikult ära küüriks.
Aga sina küürid truult oma mehe uriini ja katsud oma kätega veel mehe kolleegide uriinipritsmeid ka, palju õnne!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
See süsteem oleks õigustatud juhul, kui mees ise oma kusepritsmed potilt-põrandalt-seinalt igal ajal korralikult ära küüriks.
Aga sina küürid truult oma mehe uriini ja katsud oma kätega veel mehe kolleegide uriinipritsmeid ka, palju õnne![/tsitaat]
Kas te olete siis kõik abielus mingite seniilsete vanaättidega või lasevad teie mehed kuhu juhtub? Et üldse peenist kinni ei hoia ega juga ei juhi? Lihtsalt till püksist välja ja las purskab?????? Ainus tuttav meesinimene, kellel vahel õnnestub mõned tilgad poti ette poetada, on mu 87a vanaisa, tal on eesnäärmega suured probleemid ja kogu pissimine võtab pea pool tundi aega. Minu mees ja teised meestuttavad suudavad küll nii wc-s käia, et potiäärelegi midagi ei tilgu …Sellepärast ei oska ma ettegi kujutada, mis põhjusel peaks lastama nii, et see lausa seintele pritsib.
Mina ütleks mehele, et hakka nüüd raha kõrvale panema – palkan koduabilise. Üksi ei jõua ja sina oled otsustanud mitte aidata, seega ei jää muud üle. Ja äkki ongi see lahendus.
Nagu ma aru saan, et sul on tütred? Kui ütlemise peale midagi ei muutu, siis liimiks prilllaua poti kõlge kinni ja jätaks sildi – kasutamiseks ainukt istudes. Käigu siis kasvõi põõsas!
Selle peeretamisega ei oskakski midagi teha. Ilmselt lasid õige aja (esimesel korral) mööda. Oleks pidanud ikka mingi väga korraliku kättemaksu korraldama. See on ikka väga rõve kui täiskasvanud mees toidulauas ‘nalja teeb’.
Üldiselt täie mõistusega inimesed, isegi meesterahvad, saavad jutust aru. Et kui kaaslasele mingi asi ikka üldse ei sobi, siis seda kodurahu huvides ei tehta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
