Teema: Ehistusest asja jagavaid inimesi ka liigub siin?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oleks vaja paari asja kohta küsida 🙂
OStsime paarismaja mis ehitatud 10a tagasi.
Seal vaja teha ka natuke renoveerimisttöid. Alustades põrandast, millel parkett vaja vahetada. Majal aga radikad seintel ja vannitoas elektripõrandaküte. Kas põrandale peale uue parketi on veel midagi vaja/võimalus lisada, et soojem oleks, aga samas põrand ei tõuseks? Naabrid kül ütlesid, et põrandad talvel igati ok, aga eks see selgu talvel siis.
Seina mis ühendab naabritega tahame lisada veel lisaks heliisolatsiooni, millist soovitada, mis tõesti summutaks ka muusikat?

Värvima ja tapeetima veel ei kiirusta, sest talvel tahame termopildi majale teha, et saaks teha veel parandusi seintes kus vaja. Ideaalis oleks tark parketivahetusega ka vist oodata see talv ära aga kuna vaja köögimööbel tellida siis pärast ei saa parketti vahetama sealt alt hakata enam :S

[/tsitaat]

Selgita palun, miks peab köögimööbli alt põrandakatet vahetama? Kas keegi hakkab kappe tõstma ja kontrollima, kas oled uue parketi pannud või panedki kapid jalgade peale, et näha jääks?
Heliisolatsiooni kohta võta raamatukogust raamat nimega Ehitusefüüsika ABC ja seal on konkreetsed seina ja vaheseina konstruktsioonid näidatud, millest ja kui paksust materjalist neid ehitada. Põhiline reegel on nagu ikka, mida tihedam materjal ja paksem seda vaiksem saab olema.

ma ei ole kyll mingi ehitusmees, aga kummalised, lihtsalt vaid targutavad vastused siin.
kui tahate midagi pöranda alla lisada, mis soojust hoiaks, siis kindlasti pörand töuseb. mingit muud imelahendit mina ei tea. kuna te nagunii juba parketi panete, siis materjalidest vast vist vaid kork on veel soojem jala all. aga kork on suht pehme ka isegi siis, kui on spets lakiga yle tömmatud.
mina raudselt paneks köögimööbli alla ka parketi. sest: aga kui ma tahan mööblit muuta? vöi kapi asukohtagi muuta möne aasta pärast?
no ja viimasele: köök ja pesuruumid ongi köige tähtsamad. tubades, esikus vöid kasvöi 10 a remonti nikerdada. lisaks: teemaalgataja ju mötlebki maja soojustamise peale ja selgelt on kirjas, et köögimööblit pole veel ära tellinud.
heliisolatsiooniga pole kokku puutunud. aga soovitan sul raamatu ostmise asemel hoopis ehituspoodidesse kysima minna. ehk satub möni teadjam myyja olema. vöi no loodame, et ehk keegi siit perekoolist siiski oskab ja raatsib väärt nöua anda.

helisummutuse materjalid on siin lehel : http://www.ecophon.com/et/ Kuna aga tegemist mitte eriti odava tootega, tasub enne nende spetsialistidega konsulteerida. Millist müra ja kuipalju plaanitakse summutada. Liigse summutamise tulemusel võib ruumis viibimine ja rääkimine ebameeldivaks muutuda, kui järelkaja üldse puudub.

Kõik soojustusmaterjalid põrandale tõstavad selle pinda. http://www.isover.ee/ lehel on erinevaid variante. Võib ka nende spetsialistidelt nõu küsida. Mis köögimööblisse puutub, siis enamik on jalgadel. Kappide ette , jalgade külge pannakse paneelid. Kuigi sinna taha tõesti ei näe, olen ise rahul ,kui ka kappide alune on korralik. Vahetevahel tuleb ka seda puhastada.

Enne renoveerimise-remondiga alustamist soovitaks teha ikka kindlaks selle vajadus, ehk siis elage üks talv sees ja tehke soovi korral termopilt. 10 aastat tagasi ehitatud maja ei pruugi olla nii kehvalt ja viletsalt soojustatud et kogu lisa soojustamine end ära tasuks – liiati kui tegu on paaris majaga siis seinasid saaksite soojustada ikka ainult koos naabriga tervel majal – kas ta seda soovib?
Kas praegu pole siis majas köögimööblit, et ei kannataks oodata uue tellimisega, kuni selgub kas põranda soojustamine on üldse vajalik?

Õhuke soojustusmaterjal on jah Triso super 10 http://www.cicainnovation.eu/ siin juttu ka paigaldusest, sõlmed jne. aga minu mäletamist mööda on tegu kalli materjaliga, nii et ilma karjuva vajaduseta seda küll kusagile paigaldada poleks mõttekas.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgataja olen, Aitäh kes vastasid, uurin ehituspoodidest veel asja.
See 204 ehitatud maja pole sellises seisuski, et vajaks mingit hullu remonti.
Enamus inimesed ei saa üldse aru, miks remonti tegema hakkame, et nii ilus ja nii korras seal kõik ju.Parketivahetus tuleb kuna mulle ei meeldi see hele laminaat seal põrandal, tahan korraliku tamme parketti, uksed samamoodi vahetusse, et sobiks põrandaga. Otseloomulikult vajab minu silmis muudatust ka siseviimistlus. Vannituba tuleb umber ehitada, sest ma ei taha sauna, vaid mullivanni lastele.
Algul mõtlesime oodata kõigi töödega peale termopilti, AGA sees elades pisikeste lastega kõiki neid töid tegema hakata on keerukas ja kööki oleks vaja ka kasutada ju kohe sissekolides.
Sellepärast teengi siin nimekirja, et mis on need asjad mida saaks teha juba enne ära, enne termopilti, et pärast sees elades oleks vähem tegemist. Sees elades lastega,pole väga keeruline seina värvida või tapeetida aga vannitoaremont seevastu on,kui pole pesemisvõimalust ja wc, lisaks see meeletu plaaditolm.
Naabrite sõnul see põrand väga külm polnud, nemad isegi susse ei kanna ja helisiolatsiooniga ka probleemi polevat, aga no igaks juhuks tahan seda heliisolatsioonseina, kui pärast problem siiski tekiks siis oleks päris kurb kiskuda seinast maha kallis disaintapeet.
Igaljuhul sean sammud ehituspoodi :)[/tsitaat]

Igaks juhuks ära ikka veel midagi ostma hakka, kui sa nii kõva tegija oled, et disaintapeeti lausa seina tõmbad. Mine kõgepealt ehitusinseneride või arhitketide juurde ja telli oma elamisele ehituskvaliteedi hinnang ning sinu vajadustele vastava rekonstruktsiooniprojekt. Muidu tuleb sul pärast disaintapeedi paigaldust seda veel kordi ja kordi taaspaigaldada ja kiruda, kui palju raha sul kulub, sest ei osanud kohe õigest otsast alustada.
Mul tuttavad leiavad, et eluruumi temp 20 kraadi sooja talvel on ka normaalne ja peale mõne aastast harjutamist on võimelised oma elamises ilma sussideta käima. Mina jällegi armastan soojemaid kliimatingimusi ja soovin oma eluruumi toatemp.-ks 22-23 kraadi sooja.Nii, et naabri jutt sussideta toas käimisest võib olla suhtkoht suhteline arusaam toasoojast.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]See on küll tõeline vedamine, kui ehituspoest head nõu saad, tavaliselt ei tea nad sedagi, mida klient eelnevalt teab. Ehitusinsener, arhitekt, akustik või siis vastava kauba maaletooja oleks asjalikumad.
Kui meeles on, siis katsun homme arvutada, kas tõesti 30mm Trisot vastab 150mm mingile muule villale (pinnasel põranda alla tavaliselt villa ei panda, pigem läheb mingi polüstüroolplaat).[/tsitaat]

Tõsi, ehituspoest sa tõenäoliselt ekspert-nõu ei saa.

Mida sa arvutad:) eriline “insener” tuli välja. Võrdled soojusjuhtivust(-takistust) ja materjali paksust. Jube arvutamine küll. Triso puhul on ikka põhiküsimus see, et kas uskuda BM TRADAt, kust tuleb soojusjuhtivuse number.
Aga ole hea, näita seda arvutust siin ka siis. Arvesta ilusasti Triso paigaldamisel ettenähtud erinevaid kihte, kõiki tekkivaid konvektsioone jne kihtide vahel. Ja sama siis villaga. Tahaks näha seda arvutust, “kui viitsid”.

Trisot põrandale küll ära pane. Triso paigaldamine on jebimine (õieti paigaldamine) ja läheb kalliks.

Aga – inimene räägib parketi vahetusest ja hakatakse rääkima pinnasele soojustamisest??? Vaevalt, et parkett pinnasel on ja nagu tema jutust selgub, ei plaanita kapitaalset ümberehitust, nii et laagideni/betoonini midagi lahti ei kakuta.

Heliisolatsioonist – ennast naabrite eest kaitsta on jube raske. Enamus lahendused toimivad vastupidi. St – sina teed ja maksad, aga summutad väljuvat heli. Naabrid on kindlasti rahul:). Miks – sest naabrite heli sinuni jõuab juba läbi konstruktsioonide – seina ja lakke millegi lisamine omab siin väga väikest mõju. Küll aga mõjutab sinu lisatu sinu poolt tekitatud helide jõudmist konstruktsioonidesse.

Kui ikka tõsine mure heliisolatsiooniga – siis ei aita tõesti muu, kui inseneri poole pöördumine. Aga toimiv lahendus on kallis ja nõuab kapitaalset ümberehitamist, mõnel juhul on võimatu toimivad lahendust isegi teostada. Küll sulle seal seletatakse. Aga point on – pead oma konstruktsiooni naabrite omast lahutama. Või väga massiivselt eraldama. Mõlemad on kallid lahendused.

Parketist ka – kui tahad lihtsalt ja odavalt natukene midagi ära teha – vaheta alusvaip parketivahetusel välja. Praeguse tõenäoliselt valge kile asemel kasuta puitkiud plaate, või kork-vaipa. Odav lahendus. Tõsi, kasutegur ka suhtelisel väike, aga midagi ikka.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ehitus-tarkpead siin. Kas äkki Triso asemel ja tõenäoliselt olemasoleva valge polüstüreen-aluskatte asemele/peale poleks hoopiski mõttekas mõnda muud metallkihiga ehk soojustpeegeldavat materjali panna? Ehituspoodides nagu olen näinud küll, aga nii täpselt ka ei tea. [/tsitaat]

See oli küll nüüd natuke “pärl”. Soojusliikumine pole päris valguskiirgus. See ei toimi nii, et peegeldame aga tagasi. Soojusliikumine toimub ikka nii, et soojemalt külmema poole, mitte et peegel vahele ma võit kodus. Põhimõtteliselt on sellisest materjalidest kasu ka, aga seda just siis, kui kasutatakse erinevate isolatsioonimaterjalidega koos (just Triso on hea näide), niisama maha laotada pole pointi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Kui meeles on, siis katsun homme arvutada, kas tõesti 30mm Trisot vastab 150mm mingile muule villale (pinnasel põranda alla tavaliselt villa ei panda, pigem läheb mingi polüstüroolplaat).[/tsitaat]

Heh, kust sa pinnasel põranda välja lugesid? Ja paigalduse allapoole? Triso käib otse põrandakatte alla, (tegu on rullmaterjaliga) olgu põrandakonstruktsiooniks alttuulutusega variant või muu. Meie renoveerisime põrandat, millele oli pandud ainult 15 cm kivivilla, sealjuures väga halvasti (osaliselt olid villapaanid kitsamad kui talade vahe, osaliselt oli materjal talada vahele surutud).
Kui on alttuulutusel põrand, siis on mõistlik liitekohad jätta piki talavahesid. See teadmine tuli meil töö käigus.
Peale läks laud, seega Trisole lõime peale laagid ja sinna peale paigaldasime laudpõranda.

Vastaja, kes arvab, et Triso paigaldamine on väga keeruline – ei ole. Liitekohad tuleb spetsiaalse teibiga teipida. Paigaldusjuhised on ka olemas ja omal ajal sai asjalikku nõu otse maaletoojalt.

Paari aasta pärast hakkan katust vahetama, ja siis on kindel plaan kasutada sama materjali katusealuse lisasoojustuseks, mis toimib ühtlasti ka aurutõkkena.

[small]evmv kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Pidasid mind silmas? Ei ole kuskil väitnud, et see on väga keeruline. Ütlesin, et see on parasjagu mässamist ja kallis. Ikka korralikult kallis kohe:)
Kõik oleneb inimese võimalustest – aga ega see Triso ka mingi imevahend ei ole, eriti kui sa sinna veel laagid peale lõid. Tont teab, vigastad kihti ja on imenumbritest ainult pool järel.
Kindlast – kui rahakott kannatab siis on see üks variant, mida võib kaaluda – aga see pole mingi imevahend. [/tsitaat]

Mina lõin laagid peale täpselt paigaldusjuhise järgi, ära sellepärast muretse. Vaata või netist pilte.

Aastal 2008 maksis rull kuskil 7000 kr. Praegu on Ehituse ABC-s soodushind 499 asemel 349 eurot (16 m2).

Olgu ka öeldud, et igasugused parketi aluskatted ei ole soojustus. Sama hästi võiks raha maha matta või veel parem – abivajajatele annetada.

🙂