Nagu öeldakse- esimene vasikas läheb ikka aia taha.. Aastatega on süvenenud arusaam, et olemasolev maja sai vale planeeringuga, vähe panipaiku jmt. Uue “lapsukese” peale mõeldes, minu ja mehe arusaamad aga põrkuvad. Olen vahepeal näinud teisi kodusid ja mõttes märkmeid teinud, missugune võiks olla ideaalne maja ja kuidas see krundil asetsema peaks. Mehe suhtumine on selline, et eks detailplaneeringu pealt paista, mida ja kuidas ehitada lubatakse. Üks krunt jäi juba sellepärast kõrvale, et sinna oli lubatud ainult valge “karpmaja”. Ma ei näe uue maja ehitusel üldse mingit mõtete kui mina seal kamandada ei saa 🙂 Merevaate eest niikuinii maksta ei jaksa, sooviks et vähemalt muus osas oleks enam-vähem..