On ehk kellelgi olnud kindlustusjuhtumeid “korrast ära” dokumentatsiooniga hoonetega? Huvitab, kuidas kindlustused reaalsete juhtumite korral hüvitavad kahjusid sellistel puhkudel.
Lepingut sõlmides enamasti ju ikka kinnitavad, et puuduvatest lubadest olenemata ikka maksavad hüvitise välja kui juhtum aset leiab, aga tegelikkuses?
Oleks hea just elust näiteid kuulda.
Aitäh.
seadus ütleb, et kasutusluba on vaja vaid hoonetele, mis on ehitatud või oluliselt renoveeritud peale 1995a suve. muudel juhtudel piisas märkest ehitisregistrist, et selline ehitis on olemas.
mu enda maja on ehitatud 1950ndatel, on olemas 1953a tallinna rahvasaadikute täitevkomitees kinnitatud ehitusprojekti originaal ja see oligi tollal ehitamise seadustamise aluseks.
pole iial ühegi kindlustusega probleemi olnud sellepärast, et maja 40a enne kasutuslubade väljamõtlemist ehitatud on.
(kindlustusjuhtumiks on meil olnud nt üleujutus keldris, kui mõned elektrilised tööriistad said kahjustada seoses sellega, et oli meeletu padukas ja keldris oli veetase ca pool meetrit)
Meil on nö. paarismaja, millest pool on välja ehitamata. Ehk siis ehitusluba on olemas, aga kasutusluba mitte. Veeavarii tõttu tekkinud kahju ja muul põhjusel vigastada saanud koduse elektroonika maksis kindlustus silmagi pilgutamata kinni.
Minu teada oli siin paar aastat tagasi kindlustusjuhtum, kus If ei taastanud ega hüvitanud maha põlenud maja. Ja põhjus oli just korrast ära dokumentatsioon.
Niiet kui hakkad kindlustama, kindlasti anna teada kindlustusseltsile kirjalikult (taasesitatavas vormis) oma lubade puudumisest.
Oleneb kindlustusjuhtumist…
Sisuliselt kasutusloa puudumine iseenesest ei ole takistuseks hüvitamisel, vaid pigem see, kui on puudu elektrikontrollid, küttesüsteemikontrollid, ehituskontrollid… Ehk siis reaalselt pole kuidagipidi võimalik tõestada, et enne kindlustusjuhtumit oli asi kuidagipidi kvaliteetne ja maksimaalselt oli tehtud kõik, et juhtumit ära hoida.
See on ka põhjus, mis kasutusloata majadele pangad laenusid anda ei taha-kindlustus võib peal olla, aga reaalsuses ei hüvitata panga jaoks hävimisel suurt midagi.
Ja ei huvita kindlustust ka see, et sa “annad teada lubade puudumisest”, kui neil kasvõi pisikene kahtlus on, et korrast ära süsteem võis õnnetuse põhjustada, siis nad seda raha välja ei maksa.
See on ka põhjus, mis kasutusloata majadele pangad laenusid anda ei taha-kindlustus võib peal olla, aga reaalsuses ei hüvitata panga jaoks hävimisel suurt midagi.
Selle sama pooliku maja edasi ehitamiseks saime ka pangalt laenu ja pank teab väga hästi, et ka peale meie planeeritud ehitust ei saa maja veel täielikult valmis, st. võimalik on vaid osaline kasutusluba.
Kui kahju põhjustab otseselt puudus mille tõttu ei ole majal kasutusluba, siis kindlustus ei hüvita. Lepingu sõlmimisel ei küsi keegi kasutusluba vaid ikka kahju juhtumisel vaadatakse kõiki asjaolusid mis kahjuni viisid.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
