Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ehituse seadustik-kui suure maja võin ehitada?

Näitan 5 postitust - vahemik 1 kuni 5 (kokku 5 )

Teema: Ehituse seadustik-kui suure maja võin ehitada?

Postitas:
Kägu

Alles teen eeltööd ning uurin asju maja ehitusega seoses. Kuna plaanin ehitada uue maja siis on detailplaneeringut vaadates jäänud silma, et sellele krundile võin ehitada maja mille ehituslaune pind on 100ruutmeetrit. Kas see tähendab seda, et võin tellida projekti millel on maja suurus 100 ruutu või see tähendab, et n-ö tasapinda võib olla 100 ruutu aga lisaks peal teine korrus mis ka 100. Või siis kokku võib olla 100. Mulle meeldivad maja projekt on 120 ruutmeetrit.

Maja kõrgust pole planeeringus mainitud, seetõttu on segane see, et kas see ehitusalune pind on üks korrus või kokku.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehitusalune pind on maapind, mis jääb ehituse alla. Kui ei eksi, arvestatakse seda räästast räästani, mitte vundamendi servast. Samas tänapäeval on popid ka räästata katused, meil naabermajagi selline ja veel paar uut naabruskonnas – saab siis natuke suurema maja, ilma et räästad ruumi ära võtaksid. Algul on silmale harjumatud küll, aga kui sa terrassil suitsetamist ei harrast, siis ehk polegi oluline räästa olemasolu 😀 Vot nüüd täpselt ei tea, kuidas terrass arvesse läheb.

See, mitu korrust võib olla ehk kui kõrge maja, peaks olema ka detailplaneeringus eraldi sätestatud. Meie piirkonnas on nt 2 korrust lubatud.

Mida pead arvestama – ehitusalune maa on üldjuhul kõikide krundil asuvate ehitiste kohta. Nt kui soovid saunamaja eraldi ehitada vmt.

Kui sul on mingi firma, millelt projekti ostad, see peaks oskama selgitada – anna talle detailplaneeringu tingimused ette ja ütleb, kas vastab. Lisaks on sul nagunii vaja ehitusluba ja seda ka enne ei saa, kui projekt vastab detailplaneeringule. Kõikides küsimustes on mõistlik pöörduda ikka ka KOVi poole, kes teab täpselt, mis ja kuidas just selles vallas/linnas on.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Räästast räästani ehitusalast pinda arvestatakse – siinkohal peab tähelepanu pöörama ka sellele, mitmekorruselist maja on lubatud ehitada antud piirkonda. Tavaliselt on kahekordsed elamud muidugi lubatud, aga näiteks ei pruugi olla kolmekordsed (kelder ei lähe arvesse).
Kas terrassikatus läheb ehitusalase pinna alla vôi mitte, seda uuri piirkonna planeeringutingimustest. Meil näiteks ei lähe ehitusalase pinna alla majast madalamad abihooned. Ehk et kui maja on kahekordne ja ehitan maja külge ühekordse garaaži või kuuri või terrassi, siis neid loetakse abihooneteks ja need arvestusse ei lähe. Aga see on suurlinnades pigem erand, tavaliselt lähevad katusealused pinnad ehitusalase pinna arvestusse. Seepärast ongi nii palju terrasse ilma katuseta.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui nagunii plaanid ehitama hakata, siis küsi kohalikust omavalitsusest (läbi ehr.ee) projekteerimistingimused. Maksab vist u 25.-. Saad täpsed tingimused teada ja pole mingeid oletusi. 100m2 ehitusaluse pinnaga on ikka suht väike ehituse mõttes.. uuri üle.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastavalt määrusele “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”

§ 19.   Ehitisealune pind
(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind.

(2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

(3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal.

(4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal.

(5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal.

(6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:
1) vihmaveesüsteemi;
2) päikesekaitsevarjestust;
3) terrassi;
4) kaldteed ning treppi;
5) valguskasti;
6) vundamendi taldmikku;
7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;
8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;
9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

(7) Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal.

Lühidalt – kuni meetrilaiust räästast ehitusaluse pinna sisse ei arvestata.
Kui võid ehitada kaks korrust, siis võib sul olla 200 ruutmeetrit brutopinda, ehk kuni 180 ruutmeetrit kasulikku pinda võiks tehtav olla. Kui teist korrust ehitada ei tohi aga võid välja ehitada ka viilkatuse aluse katusekorruse, siis 120 ruutmeetrit kasulikku pinda peaks tehtav olema.

+1
0
Please wait...

Näitan 5 postitust - vahemik 1 kuni 5 (kokku 5 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ehituse seadustik-kui suure maja võin ehitada?