Teema: Ei jõua nime osas kokkuleppele

Mina olin kunagi sama dilemma ees. Otsustasin siis nii, et vägikaigast ei hakka vedama, sest lõppudelõpuks oleks see kõige nõmedam põhjus pere lahku ajada ja mingit mõlemat poolt rahuldavat varianti siin olemas ei ole. Ma tunnen oma meest ka ja tean, et tema jaoks on see justkui uhkusetunde asi, et lapsed on tema nimega ja mehe ego on selline õrnake asi, mida ei saa hoolimatult katki teha… Vähemalt minu mehe ego.

#3579464:

#3578608:

#3578541:

#3578539:

Mul on sõbranna, kes kannab sidekriipsuga perenime (enda nimi + abikaasa nimi). Lapsed on kõik kahe perekonnanimega, nagu ema. Ca 20 aastat tagasi selliselt registreeritud, äkki siis oli mingi teine seadusepügal?

Sidekriipsuga variant on minu meelest veel kõige tobedam. Kui laps tulevikus abiellub, tahab ehk samuti pilli lõhki ajada ja oma nimed lisaks abikaasa nimele alles jätta ning lisab kolmandagi? Ja tema laps saaks siis omakorda olla Kristiina Mihkelsaar-Koppel-Kuusemets?

#3579464:

#3578539:

Kas kahte perekonnanime sidekriipsuga ei tohi panna lapsele?

ei

2. peatükkISIKUNIME ANDMINE LAPSELE
(2) Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb abiellumisel antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi.

See on küll väga huvitav. Mul on sõbranna, kes kannab sidekriipsuga perenime (enda nimi + abikaasa nimi). Lapsed on kõik kahe perekonnanimega, nagu ema. Ca 20 aastat tagasi selliselt registreeritud, äkki siis oli mingi teine seadusepügal?

Seaduses ei ole ju kirjas “ühe vanema abielueelne nimi”

Mina saan aru, et ema Kuusk-Mänd ja isa Mänd ei tohi panna lapse nimeks Kuusk-Mänd, aga ema Kuusk-Mänd ja isa Mänd-Kuusk saavad panna lapse nimeks Kuusk-Mänd või Mänd-Kuusk.

Kummaline lugeda üleskutset, et naised ärge laske endale pähe astuda ja kui ei sobi abielluda, siis ei sobi isa nimi ka lapsele.

Ma ei ei eelista ühte teisele, aga tahaks meeste kaitseks öelda, et olgu nad lapse emaga abielus või mitte, lapse isad on nad ikkagi. Neil on samasugune õigus soovida lapsele oma perenime kui naisel. Kuidas saab olla suhtumisega, et kui sa minuga ei abiellu, siis ma ei lase lapsele sinu nime panna. See ei kõla enam armastusena. Pigem kõlab see naistepoolse väljapressimise ja mingi suurema õiguse kasutamisena. Vanematel on siiski võrdsed õigused lapse suhtes.

Kuidas sina emana tunneksid kui laps saaks isa nime vastu sinu tahtmist. oleksid mehes pettunud ja põeksid seda kaua? Kuidas siis mees peab tundma kui vastu tema tahtmist pannakse lapsele ema nimi?

Mul on kaks last, üks on minu perekonnanimega ja teine oma isa perekonnanimega. Mul ei ole olnud mingeid probleeme asjaajamisel ei lasteaias, arstide juures ega mujal. See erineva nime probleem on üle paisutatud.

Minu ema tuli ükskord Inglismaalt Eestisse koos kahe lapselapsega. Kõigil kolmel olid erinevad perekonnanimed ja keegi ei küsinud ühtegi volitust. Üks lastest oli veel Inglismaa kodanik ja võõrapärase perekonnanimega. Pärst seda ma küll mõtlesin, et tänapäeval on väga kerge last röövida ja teise riiki viia.

#3579946:

Minu ema tuli ükskord Inglismaalt Eestisse koos kahe lapselapsega. Kõigil kolmel olid erinevad perekonnanimed ja keegi ei küsinud ühtegi volitust. Üks lastest oli veel Inglismaa kodanik ja võõrapärase perekonnanimega. Pärast seda ma küll mõtlesin, et tänapäeval on väga kerge last röövida ja teise riiki viia.

Jällegi. See, et see üks kord juhtub, ei tähenda, et see on ka reegel. Vahel õnnestub ka kohvritäis narkootikume üle piiri vedada. Vahel ei küsita piiril passi ka mitte, see ei tähenda, et reisimiseks pole seda vaja… Eks piirivalvurid on ka inimesed ja näevad/saavad aru, kui laps käitub endaga kaasas oleva täiskasvanuga mugavalt või on selgelt näha, et teda sunnitakse kaasa minema. Kummalise käitumisega inimestelt küsitakse ka dokumente suurema tõenäosusega. Miks siis muidu igasugu smuugeldajad oma pokerface-i nii hoolikalt harjutavad… 🙂

Kas mitte meil ei ole suhteliselt lihtne oma või lapse nime misiganes ajal muuta milleks iganes, v.a. mingid veidrused? See on toimiv trikk meie vahel imelike abiellumise ja lapse nimede piirangute üle kavaldamiseks: paned alul nime mis on lubatud ja kuu hiljem/varem muudad selleks mis iganes soovid.

See “ühise nimega on asjaajamine kergem” on mingi imelik visa müüt, keegi konkreetset näidet eriti ei suuda tuua selle koleda raskuse kohta (välja arvatud see, et esialgu ei saa keski aru lasteaialistis, kes on kelle ema, aga elame üle, nt meililistis on jah esialgu mõistlik tutvustada pigem selle kaudu, et kelle ema ma olen). Ja küllalt on öeldud, et erineva nimega pole nad mingit raskust kogenud.

Meil on peres kolm last ja terve pere ühise perekonnanimega ja siis ka on lennujaamas passikontrollis ametnik sügavalt 6a lapsele silma vaadanud ja küsinud “is this your Mommy?” no ja siis? 🙂

Mina arvan tegelikult sama, et kui mees pole märganud enne lapse sündi perekonda vormistada, siis võib laps samahästi ka ema nimega jääda. Kui näiteks abiellute, on väga lihtne vahetada nii sinu kui lapse nimi mehe nime vastu (teemaalgatajal vist ei olnud “haruldane ja ilusam” nimi, et ei tahagi mehe nime, lihtsalt erinevad)

Praegune nimeseadus ütleb küll selgelt, et sündivale lapsele ei saa panna liitnime, isegi kui ema abiellumisega on võtnud endale liitnime, tuleb valida neist üks. Sest kui laps kunagi abiellub ja tahab võtta liitnime, ei saaks talle äkki kolme perenimega lohet (muide, kui see laps on tüdruk, siis on see vaidlus kohe poole mõttetum, sest abieludes võib tema väga hästi nime vahetada ja “kestab” see perenimi sul ainult ca 30a).

#3578572:

#3578539:

Kas kahte perekonnanime sidekriipsuga ei tohi panna lapsele?

Minu teada tohib juhul, kui mõlemal vanemal on kaks perekonnanime sidekriipsuga. St kui vanemate perekonnanimi on Tamm-Kask (või kasvõi ühel vanemal Tamm-Kask ja teisel Kask-Tamm), siis võib lapsele ka lapsele panna Tamm-Kask, mitte ei pea panema ainult Tamm või ainult Kast (oleks päris veider ju ka). Aga kui üks on Tamm-Kask ja teine lihtsalt Tamm, siis peab panema Tamm.

Abiellumisel saadud liitnime puhul ei saa lapsele liitnime panna. Isegi siis, kui üks oli enne abiellumist Tamm ja teine Kask ja nüüd on mõlemad Tamm-Kased.

#3581032:

See “ühise nimega on asjaajamine kergem” on mingi imelik visa müüt, keegi konkreetset näidet eriti ei suuda tuua selle koleda raskuse kohta (välja arvatud see, et esialgu ei saa keski aru lasteaialistis, kes on kelle ema, aga elame üle).

Mis puudutab lasteaialiste, siis pärast uut andmekaitseseadust ei saa ees- ja perenimega rühmanimekirju enam kuskilt kätte. Need ei ripu garderoobis seinal nagu mu suuremate laste ajal. Oma noorima lapse rühmas tean kolmveerandi laste eesnimesid ja ainult paari perenime. Laps räägib kodus rühmakaaslastest eesnimedega. Nii et ka sama perenime puhul pean listis sõna võttes mõistlikuks kirjutada alla Kati (Mari ema).

#3581901:

#3578940:

Aga kuidas see nime panemine siis välja näeb, kui mees tahab ühte ja naine teist? Nagu eespool mainiti, siis seadus ütleb, et kui kokkulepet ei saavutata valib nime eeskosteasutus. Mida see endast kujutab? Olen esmarase seega ei kujuta ette kuidas see käib…

Mina oleksin võimeline minema üksi lapsele nime panema, paneksin ennast vallasemana kirja. Kui mees selle peale minema läheb, siis palju õnne mulle, et jobust lahti sain. Kui ei lähe, siis võib hiljem perbüroosse minna isadust tuvastama (isaduse omaksvõtt).

Mille poolest see vähem enesekeskne valik on, kui mehe soov lapsele oma nimi panna. Kooselu ei saa olla ju võidujooks, et kes enne öelda jõuab, selle soovi järgi tehakse.