ema aga on selline, kui tal mõte tuleb, siis peab seda kohe tegema tormama ja kui ei lähe tema tahtmise järgi kohe hommikul kell 9 neid peenraid rohima, siis tehakse etteheitvat nägu, ohitakse ja läheb ise tegema
Mingis muus teemas olen ma juba kirjeldanud, aga meil toimib kõige paremini, kui tööjuht (ehk mina) annab igaühele kätte töö ja ajaaugu. Muidugi arvestades kooliaegu jms koormust, puhkepäeviti:
Näiteks: “Paul – palun kassiliiv vahetada, oma tuba mopiga üle tõmmata, elutoa lilled kasta, kõik vähegi must pesu kasti. Tähtaeg – täna kl 17”
“Anneli: Amplid kasta. Esiku jalamatid kloppida. Esikud moppida. Kassidele panna värske vesi ja toit, Palun ära teha täna kl 16ks”
“Abikaasa: too palun keldrist kolm purki kurke, korja plafoonist laes kärbsed ja pese koera kaelarihm, Palun seda kl 17ks”
Ja siis nad saavad ise valida, millal nad seda teevad. Neid töid pole palju ja nad aitavad majas hiiglaslikult edasi. Ning pereliikmetel on vaba valik, mida nad edasi teevad. Koristuspäevi pole mitte kunagi, kuna 5-6 päeval nädalas kõik teevad midagi paarkümmend minutit.
Pärast 3 kuud praktikat eelistavad kõik niikuinii teha need asjad hommikul 20-35 minutiga. Minu kohus on siis neile mitte samaks päevaks uusi töid peale valada, sest nad said varem valmis. See oleks ebaõiglane. Ja no ma pean olema dispetšer. Samas kõik toimib ja lastele meeldib, et ema ei sõida kesk päeva sisse, et : tule kohe kartuleid koorima vms.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 31.08 11:35; 31.08 22:10; 02.09 12:46; 02.09 16:51;