Pole veel kindel, et tööle saan, aga igatahes ei maininud ma oma CV-s ja intervjuul last (peaaegu 5-aastane). Hakkasin alles nüüd selle peale mõtlema. Tegemist on muidugi ka suhteliselt juhtiva ning vastutusrikka kohaga. Aga intervjueerijad samuti ei küsinud perekonnaseisu kohta. Nüüd hakkas täiega kripeldama:(((
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )
Teema: Ei maininud CV-s ega intervjuul last
14.02.2012 19:39
14.02.2012 19:44
RE: Ei maininud CV-s ega intervjuul last
Miks kripeldab?
Kas lapse olemasolu on määrav sinu kui töötaja kvaliteedi suhtes?
Kavatsed kasutada last kõikvõimaliku ettekäändena mitte tööd teha?
Sul puudub tugivõrguustik st sina ja ainult sina hoolitsed lapse eest? Kas töötegemist segab miski lapsega seotu(n ei jõua õigeaegselt tööle kuna lasteaed avatakse hiljem või pead lahkuma varem sest lasteaed suletakse)?
Või oleks lapse olemasolu sinu puhul positiivne eelis(tegeled edaspidi n lastekaupade, -teenustega)?
Kui laps ei sega tööd ega anna sulle plusse siis milleks oma eraelust rääkida (ilmselt ei rääkinud sa ka abikaasa töökohast, oma automargist jms)?
14.02.2012 19:55
RE: Ei maininud CV-s ega intervjuul last
Minul on ligi 6aastane laps ausalt kirjas cv-s ja ikka vahel on tunne, et saadan neid kandideerimisi nagu musta auku, mingit tagasisidet ei saa. Samuti tundub, et kui laps kirjas, visatakse cv kohe kaugemale :S Samas minu arvates on see oluline info ja olen aus.
14.02.2012 19:56
RE: Ei maininud CV-s ega intervjuul last
Miks peaks viiest last mainima. Enamusel inimestest on ju lapsed. Mul on pooleteist aastane laps ja see on natuke pähkel, aga seda ma ka ei maininud. Kuna olen kogu aeg natuke edasi töötanud ka lapse kõrvalt, siis mul pole ka CV-s auku. Kuna meil on mehega kokkulepe, et lapse haiguste korral jääb tema lapsega koju ja ma ei kavatse ka lapsehoolduspuhkusele tagasi minna, siis ma arvan, et tööandja seisukohalt polegi see fakt kuigi oluline.
14.02.2012 20:46
RE: Ei maininud CV-s ega intervjuul last
ja mõtle, kas tööandja võiks hoopis rohkem muretseda selle üle, et – võtab tööle noore lastetu naise, kelle koolitamise ja sisse elamise peale läheb aega ja investeeringut, mida ei pruugi tagasi teenidagi, sest paari kuu-poole aasta pärast too lastetu soovib hoopis rasedaks jääda ja töölt pikaks ajaks lahkuda..
nii et ei ole see nii ühene midagi, et lapse pärast tööle ei saa, võib ka lastetuse pärast mitte saada 😉
tegelikult on ikkagi oluline Sinu enda sobivus. igasuguseid asju tuleb elus ette ja nende probleemide väljaselgitamiseks ongi katseaeg. lapsevanemaid, eriti emasid peetakse tihti ka palju vastutustundlikemaks töötajateks, sest nad peavad igapäevaselt vastutama mitte ainult enda kõhutäie eest, vaid ka hulgaliselt sots. kohustuste täitmise eest, nii et on oluliselt korralikumad töötajad loodetavasti..
ei tasu põdeda.
14.02.2012 21:34
RE: Ei maininud CV-s ega intervjuul last
mul on cv-s ausalt kirjas, et kolm last ja tööle võeti sellele vaatamata. Oma asi, palju oma eraelu avaldad, pole mõtet põdeda. Viiene laps ei ole küll mingi eriline põhjus mitte töölevõtmiseks.
14.02.2012 22:32
RE: Ei maininud CV-s ega intervjuul last
ihii, kahe viimase vastaja tuules meenus minu kogemus:
olin 33 a ja 2 last kenasti CV-s ka kirjas, vestlusel oli juttugi neist ja olen enam kui kindel, et tööandjal oli muuhulgas mõte, et võtame selle, sest ta vast ei lähe enam dekreeti (eelmine sama ametikoha töötaja oli läinud ja just teatanud, et ei tulegi lhp-lt enam neile tagasi, sest kolis teise linna).
Paraku pidi tööandja pettuma, 2 aasta pärast jäin rasedaks nii et vähe polnud, kaksikute + viienda lapsega veel 5 aastaks koju 😛
Ja lõpuks samuti ei läinud ikkagi sinna kohta tagasi, sest elu tõi kandikul kätte parema võimaluse. 🙂
Niisiis, teemaalgatajal küll põdeda ei tasu. Ki lapsest juttu ei tulnud, siis ei tulnud, sina küll ei pidanud seda teemat üles tõstma, kõik korras.
14.02.2012 23:07
RE: Ei maininud CV-s ega intervjuul last
ära muretse, küll tehakse struktuurimuudatus ja teadagi kes.
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
