Mehega koos umbes aasta, ühiseid lapsi ei ole. Mehel eelmisest abielust 2 last. Mees läks eksist lahku umbes 2a tagasi. Eks leidis uue mehe ja lõhkus perekonna. Alguses mehe sugulased olid eksnaise peale pahased ja ei suhelnud. Kui aga eksnaine hakkas lastega manipuleerima, siis hakkasid ka mehe sugulased eksnaisega suhtlema, et lapselapsi näha. Eriti tihedalt suhtleb eksnaisega mehe ema ja mehe isa, vähem mehe vanavanemad ja mõni kaugem sugulane.
Mehe sugulastega kohtusin esimest korda detsembris ja pärast seda saan aru, et ma ei meeldi neile, eriti mehe emale, kes on nüüd endise minia lummuses. Mehe ema teeb etteheiteid, et küll ma ei hoolitse tema poja eest st mees käib viletśamalt riides kui enne, soeng pole selline nagu peab, korter on sassis (me ei ela koos, aga vaba aja veedan mehe korteris).Nüüd siis ka see teema, et mees ei veeda lastega piisavalt aega. Kooliajal jah on mees lastega vähem, sest ta on nv tööl ja nädala sees on lapsed koolis. Kohtub lastega korra kuus, aga nüüd suvel, puhkuse ajal on üks laps üle nädala 2 päeva mehe juures ja teine on kaks nädalavahetust isaga. Lastele ma ka väidetavalt ei meeldi ja lapsed ei taha isa juurde tulla. Mehe ema on mehe käest küsinud, et miks lapsed ei taha tulla, sest lapsed väidavad, et neil on ebamugav, sest me oleme liiga armunud. Kui lapsed on mehel külas, siis nad passivad peamiselt telefonis ja küll ei saa aru, et neil oleks ebamugav. Arvan, et eksnaine ässitab lapsi isa vastu. Vingub, et isa panustab vähem, aga samas kui tema panusest jutt on, siis hakkab kohe koonerdama. NT lapsele oli sandaale vaja. Eksnaine ütles, et kui mehel on aega, siis mingu lapsega koos proovima ja ostma, et tema maksab pool. Ostsime siis sandaalid ja laps ütles, et tal on veel t-särki ja pükse ja pusa vaja. Mees ostis need ära ja esitas eksnaisele pool arvest ja eksnaine keeldus seda maksmast, sest kokulepe oli sandaalide osas ja pealegi olevat lapsel kõik muud asjad olemas. Pärast kui mees tahtis elatist selle võrra vähem maksta, siis eksnaine polnud sellega nõus.
Eksnaisel on uus mees ja ühine laps ka juba tulemas, võiks nagu oma asjadega tegeleda ja minu kritiseerimise lõpetada. Näkku ta ei julge midagi öelda, aga siis mehe sugulastega klatšib. Lapse sünnipäeval ka mehe ema rääkis peamiselt eksnaisega ja minu jutu peale pööritas silmi. Eksnaine aga peab end teistest paremaks ja teeb head nägu ja mängib üllaste pereema ja kutsub kõik ühise laua taha, et kõik näeksid kui hea tema on.
Mees ise aga ei saa üldse aru, mis toimub. Põhjendab sugulaste kriitikat sellega, et nad on harjunud tema teise elustiiliga ja et ta nüüd muutubki ja pole minuga sama inimene, kes oli eksiga.
Kuidas saab ühel eksnaisel nii palju võimu olla?
Teema: Ei meeldi mehe sugulastele
Olukord on jama jah. Samas katsu lihtsalt pea püsti hoida ja naeratada. Ka ämmale ja eksile. Võid eksile soovitada, kui koos olete mingisuguseid sportimist rasedatele, ütle, et siis sul ei ole pärast sünnitust keha lodev, vmt. Selline pealtnäha sõbralik sapine käitumine. Või soovita mingit stilisti või juuksurite, ala, et mu sõbrannat aitas ta, ja nüüd näeb ta hea välja. Ma teeks täiega huumorit. See, kui sa oled üle tema õelusest, ajab kindlast teda veel rohkem närvi, aga see võiks sulle lõbu pakkuda. Lihtsalt hoia tappev naeratus näol. Varsti ta ehk väsib. Kui sa mehele halama hakkad, see vaid kaugendab teid ja ämm ning eks võidavad. Pea püsti! Ole kaval.
Nagu lasteaed. Eksnaine ei pruugi sugugi pahatahtlik olla ja sa ise mõtled vbl kõik pahatahtlikkused ise välja.
Kui lapsed ei taha teie juures olla, siis on ju vanaema poolt täiesti õigustatud küsimus. Eks tema ka muretseb lastelaste pärast ja soovib, et lapsed isast ei võõrduks.
Aga muidu on see täiesti normaalne, et sina oled võõram, kui eksnaine, sest eksnaisega on ju rohkem harjutud ja koos oldud.
Nt mina ise lahutasin 4 aastat tagasi. Minu algatusel ja põhjuseks ei olnud ei minu, ega eksmehe poolt keegi teine.
Kohe hakkasin suhtlema ka mehega, kellega nüüd juba 3 aastat koos elan.
Minu ema ei ole temaga siiani harjunud. Tema jaoks on väimees ikka minu eksmees. Samuti ei pea mina oma ämmaks praeguse mehe ema. Minu jaoks on ja jäävad ämmaks-äiaks eksmehe vanemad.
Samuti minu eksmehe isa (ämm suri eelmisel aastal) peab oma miniaks ainult mind.
Käin ka äial ja mehe õel ikka külas – me oleme ikkagi nende aastate jooksul kokku kasvanud ja oleme üks pere. Samuti astub mu eksmees läbi minu ema juurest, kui juhtub sinnakanti sattuma.
Kärgperendus ongi keeruline.
Mehe ema teeb etteheiteid, et küll ma ei hoolitse tema poja eest st mees käib viletśamalt riides kui enne, soeng pole selline nagu peab
Kas see üldse on normaalne, et üks vanainimene sellist juttu TÄNAPÄEVAL suust välja ajab? Küsi ta käest, kas ta soovib teenust tellida või ehk on see “pojake” tal endal meheks kasvatamata jäänud vms.
Kui lapsed on mehel külas, siis nad passivad peamiselt telefonis ja küll ei saa aru, et neil oleks ebamugav.
MIKS sa sel ajal seal vahid? Ole kodus ja lase isal olla isa. (s.o. laste telefonis passimist valvav isa)
eksnaisele pool arvest ja eksnaine keeldus seda maksmast
Õigesti tegi. Inimesed räägivad omavahel.
Lapse sünnipäeval
Kes sind sina kutsus?
Või pressisid end ise, et meest kogu aeg silitada. Teiste ees ja et kõik näeksid…
Mees ise aga ei saa üldse aru, mis toimub.
Tulevane onu Heino.
………….
P.S. Sinust ja Heinost juba oli siin mingi eksnaise tehtud teema. Et käisid laste sünnipäeval selle mehega amelemas ja isa ei luba lapsi enam oma voodisse, sest seal oled alasti sina vms….
Aga sinu elu ei ole nagu lasteaia vanem rühm. Eluga oleks nagu teoreetiliselt edasi mindud aga ämmaks peetakse ikka eksmehe ema ja sinu ema peab oma väimeheks sinu eksmeest, kas see on päris normaalne? Võibolla oleksite siiski pidanud mitte lahku minema või siis uute suhetega ootama seni kuni enam minevikust kinni hoida ei taha. Ma saan aru, et sinu eksämm on sinu laste vanaema aga no ma ei tea, sa ei annagi nagu uuele mehele võimalust saada täisväärtuslikuks pereliikmeks, vaid kõigest talud tema ema. Kuidas sinu praegune elukaaslane end sellises olukorras tunneb? Loodan, et sa vähemalt näitled piisavalt hästi, et ta aru ei saa sellest kõigest. Sellise käitumise pärast ongi paljud mehed katkiste hingedega aga nad ei tule seda oma naisele ütlema, kui sinu huvi kaob selleks ajaks on mehel püsiv vaimne kahjustus ja hirm ajaloo kordumises, neid probleeme peab läbi hammustama hakkama juba järgmine naine, kes võibolla päriselt tahab temaga olla. Pehmelt öeldes sa pole oma eluga edasi läinud ja kasutad inimesi nii nagu sulle mugav on, vanasti öeldi sellise kohta tõbras.
Nagu lasteaed. Eksnaine ei pruugi sugugi pahatahtlik olla ja sa ise mõtled vbl kõik pahatahtlikkused ise välja.
Kui lapsed ei taha teie juures olla, siis on ju vanaema poolt täiesti õigustatud küsimus. Eks tema ka muretseb lastelaste pärast ja soovib, et lapsed isast ei võõrduks.
Aga muidu on see täiesti normaalne, et sina oled võõram, kui eksnaine, sest eksnaisega on ju rohkem harjutud ja koos oldud.
Nt mina ise lahutasin 4 aastat tagasi. Minu algatusel ja põhjuseks ei olnud ei minu, ega eksmehe poolt keegi teine.
Kohe hakkasin suhtlema ka mehega, kellega nüüd juba 3 aastat koos elan.
Minu ema ei ole temaga siiani harjunud. Tema jaoks on väimees ikka minu eksmees. Samuti ei pea mina oma ämmaks praeguse mehe ema. Minu jaoks on ja jäävad ämmaks-äiaks eksmehe vanemad.
Samuti minu eksmehe isa (ämm suri eelmisel aastal) peab oma miniaks ainult mind.
Käin ka äial ja mehe õel ikka külas – me oleme ikkagi nende aastate jooksul kokku kasvanud ja oleme üks pere. Samuti astub mu eksmees läbi minu ema juurest, kui juhtub sinnakanti sattuma.
Kärgperendus ongi keeruline.
Aga sinu elu ei ole nagu lasteaia vanem rühm. Eluga oleks nagu teoreetiliselt edasi mindud aga ämmaks peetakse ikka eksmehe ema ja sinu ema peab oma väimeheks sinu eksmeest, kas see on päris normaalne? Võibolla oleksite siiski pidanud mitte lahku minema või siis uute suhetega ootama seni kuni enam minevikust kinni hoida ei taha. Ma saan aru, et sinu eksämm on sinu laste vanaema aga no ma ei tea, sa ei annagi nagu uuele mehele võimalust saada täisväärtuslikuks pereliikmeks, vaid kõigest talud tema ema. Kuidas sinu praegune elukaaslane end sellises olukorras tunneb? Loodan, et sa vähemalt näitled piisavalt hästi, et ta aru ei saa sellest kõigest. Sellise käitumise pärast ongi paljud mehed katkiste hingedega aga nad ei tule seda oma naisele ütlema, kui sinu huvi kaob selleks ajaks on mehel püsiv vaimne kahjustus ja hirm ajaloo kordumises, neid probleeme peab läbi hammustama hakkama juba järgmine naine, kes võibolla päriselt tahab temaga olla. Pehmelt öeldes sa pole oma eluga edasi läinud ja kasutad inimesi nii nagu sulle mugav on, vanasti öeldi sellise kohta tõbras.
NT lapsele oli sandaale vaja. Eksnaine ütles, et kui mehel on aega, siis mingu lapsega koos proovima ja ostma, et tema maksab pool. Ostsime siis sandaalid ja laps ütles, et tal on veel t-särki ja pükse ja pusa vaja. Mees ostis need ära ja esitas eksnaisele pool arvest ja eksnaine keeldus seda maksmast, sest kokulepe oli sandaalide osas ja pealegi olevat lapsel kõik muud asjad olemas. Pärast kui mees tahtis elatist selle võrra vähem maksta, siis eksnaine polnud sellega nõus.
Muus osas ei võta sõna, aga see on minu arvates täielikult normaalne käitumine lapse ema poolt ja täiesti pädevad argumendid. Kui laps näiteks oleks öelnud, et tal on peale sandaalide veel ka BMW uusimat mudelit vaja, ja isa oleks selle talle ostnud, kas siis ema oleks pidanud nurisemata pool välja maksma? Sandaalid olid kokku lepitud, kõik mis üle selle oli lapse (täiesti lapsepärane) manipulatsioon ja isa enda viga, et selle õnge läks. Võtnud siis toru ja helistanud eksile. Kui ei teinud kokkulepet, siis on see temapoolne kingitus.
Kärgperendus ongi keeruline.
Nii ta on jah. Paratamatus on see, et kui on lapselapsed, siis mehe ema-isa enamasti ikka suhtlevad endiselt ka nende emaga ja uue tulija suhtes ollakse umbusklikud. Kui hakkad omalt poolt vastu mossitama, ei muuda see olukorda karvavõrdki lihtsamaks. Sina ole ikka see, kes sa oled ja ela oma elu just nii, nagu õigeks pead. Küll vanemad ka harjuvad.
Lastega püüa olla lahke ja sõbralik, ärgita meest nendega midagi ikka ette võtma, kui nad teie juures, et ei peaks niisama istuma ja teie miilustamist pealt vaatama – sõltuvalt laste vanusest käige kusagil, kus neil huvitav, tehke midagi, mine ise ka kaasa, suhtle lastega. Muidugi võivad nad end ebamugavalt tunda isa uue naisega, kes esialgu ikka üsna võõras. Aga kui ema uue mehega on kohanenud, siis ikka suudavad ju võõra inimese oma ellu vastu võtta. Kui piisavalt suured lapsed ja tõrksust palju, siis ehk on abi, kui istute üheskoos maha ja räägite asjad läbi. Ilmselt nad seda ju ikka ka ei taha, et isa peaks eluajaks üksi jääma ja õnnetu olema. Selline ühine arupidamine võib õhu klaariks lüüa, ikka parem, kui et igaüks omaette oma mõtteid heietab.
lapsed väidavad, et neil on ebamugav, sest me oleme liiga armunud. Kui lapsed on mehel külas, siis nad passivad peamiselt telefonis ja küll ei saa aru, et neil oleks ebamugav.
Kui te koos ei ela, miks ometi sa oma nina siis selle mehe korterisse topid, kui ta oma lastega aega veedab? Las isa käib lastega kinos, loomaaias või kus iganes ja mängib kodus nendega lauamänge vms – kuidas sina sinna puutud? Ma saaks aru, kui sa elaksid pidevalt seal, siis sul poleks eriti kuskile selleks ajaks minna. Aga antud juhul – sina ei ole selle suhte osaline, mis on isal oma lastega on. Kohe mitte kuidagi.
Hoia eemale, lapsed ei vihka sind siis ja ka pole neil ebamugav. Miks sa ennast sinna vahele topid? Need mõned päevad ei saa siis nii oldud, et sa sinna mehe korterisse ei imbu. Et mehe lastega tutvust hoida ja samas mitte pealetükkiv “issi praegune tibu” olla, võite ju saada kuskil kohvikus kokku – mees lastega ja sina. Sööte, ajate juttu ja siis sa lähed oma asju ajama ja tema oma lastega aega veetma.
Kui lapsed on isa juures, siis on isa asi nendega tegeleda ja uus naine hoiab eemale. On lastega kena, lahke, vajadusel teeb mingeid sööke valmis (kui mehel käed tagumikust kasvavad) enne laste isa juurde tulekut. Aga ei mängi mingit ema ega perenaist – eriti kui ta pole selles korteris perenaine ega ka ilmselt (?) mitte abikaasa vaid lihtsalt üks issi suhe, võibolla pikem, võibolla lühem.
Hoia eemale sellest isa-laste suhtest ja kõik on õnnelikumad – lapsed, exnaine, selle mehe ema ja isa (äi ja ämm nad vist pole, sest te vist ei ole ju abielus?) ja lõppkokkuvõttes ka mees, sest siis saab rahus ja pingeteta lastega suhelda.
Ja kui mees ütleb, et ta ei oska lastega üldse midagi peale hakata, kuskil käia ega nendega suhelda ning isaga koos olemine tähendab, et lapsed peamiselt istuvad telefonis, siis mõtle – kas sinu lastele on sellist isa vaja, kes nendega suhelda ega midagi peale hakata ei oska.
/mina olen uus naine/
Muus osas ei võta sõna, aga see on minu arvates täielikult normaalne käitumine lapse ema poolt ja täiesti pädevad argumendid. Kui laps näiteks oleks öelnud, et tal on peale sandaalide veel ka BMW uusimat mudelit vaja, ja isa oleks selle talle ostnud, kas siis ema oleks pidanud nurisemata pool välja maksma? Sandaalid olid kokku lepitud, kõik mis üle selle oli lapse (täiesti lapsepärane) manipulatsioon ja isa enda viga, et selle õnge läks. Võtnud siis toru ja helistanud eksile. Kui ei teinud kokkulepet, siis on see temapoolne kingitus.
Jumal, kui õige. Kuni selle jutuni suutsin ma küll teemaalgataja murest aru saada, aga milline täie aruga inimene peab normaalseks, et keegi peaks maksma lambist kinni kulutusi, mida ta pole soovinud, millega arvestanud või mida üldse lubadagi ei saa. Ja siis veel nõutakse, et peaks sellevõrra elatist vähendama. Mingi nali või? Kui issi omaalgatuslikult laristama hakkas, siis teebki seda oma rahast.
Aga me ei peagi teistele meeldima. Teistele meeldimine ei ole inimõigus, et peab olema. Pigem on see tavaline, et me ei meeldi. Osad on lihtsalt nii viisakad, ei ei näita seda välja või on neil täiesti ükskõik ( mis võib ka mittemeeldimisena välja näha). Nii et ka nende jaoks, kellel on minust ükskõik, olen ma mittemeeldiv. Ja siis!!! Eks ma hindan siis eriliselt neid, kelle ma meeldin. Nii et soovitan keskenduda neile inimestele ja teha neist loend, kellele sa meeldid. Mehele meeldid, järelikult on see oluline. Jõuad sa kõiki märgata, kellele sa ei meeldi, neid on ju kordades rohkem nendest, kellele sa meeldid. Ja üks täiskasvanu inimese tunnus on, et suudab elada oma elu ja tal on ükskõik ,kas ta meeldib kellelegi või mitte.
Mehe ema on mehe käest küsinud, et miks lapsed ei taha tulla, sest lapsed väidavad, et neil on ebamugav, sest me oleme liiga armunud. Kui lapsed on mehel külas, siis nad passivad peamiselt telefonis ja küll ei saa aru, et neil oleks ebamugav.
Ma passiks ka telefonis kui ma oleks sunnitud olema kohas, kus mul on ebamugav. Väldiks suhtlust mulle ebameeldiva inimesega nii palju kui võimalik. Üleüldse, miks sa seal passid? Koos te ju ei ela ja lapsed näevad isa ikka väga harva ju. Kas tõesti on palju neile lubada isaga omaette olemise aega? Ja loomulikult on lastel ebamugav teie kudrutamist pealt vaadata.
Kas tõesti on palju neile lubada isaga omaette olemise aega? Ja loomulikult on lastel ebamugav teie kudrutamist pealt vaadata.
See läks teemaalgatajal ikka väga üle võlli küll.
Näen niigi harva isa ja siis ka me ei lähe koos, maitea, loomaaeda, vaid pean pealt vaatama, kuidas nad uue naisega üksteist lakuvad.
“staar” , kes arvas et ega ei peagi koos olema “kuni surm meid lahutab”,
Aga kas peab siis? Isegi kui ei meeldi enam ja ei talu tema varjugi, sest nii tema kui sina olete muutunud. Miks peaks paar, eriti lasteta või suurte lastega, olema koos, kui enam ei meeldi?
Ja ma ei räägi siin sellest, kui jäetakse maha rasedaid või haigestunud naisi, keda vähemalt läbi selle protsessi võiks toetada. Ma räägin kas lasteta või täisealiste lstega paaridest. Miks peaks 30-40-50 aastat veel elama inimesega, kes on muutunud sulle talumatuks, ehkki objektiivselt võttes ei pruugi tal midagi viga olla ja “probleem” võib olla sinus endas?
Kas need sandaalid olid 200 eurosed või? Et tõesti vanemad kahepeale peavad ostma??
Ma ei vaataks sellise mehe poolegi, kes oma lapsele ise sandaale ja paari riideeset ei jõua osta. Tundub ehtne kooner, kui lapse teil on…siis kapist sinki ja leiba tohivad võtta? Või esitab mees eksile arve või võtab hoopis alimentidest maha?
Minu arust tahad liiga ruttu, et sind omaks võetaks. Koos olete umbes aasta alles. Mehe pere on ilmselt endiselt tema perekonna lagunemisega harjumas. Ja lapsed on vanavanematele ikka tähtsamad, kui poja uus silmarõõm. Nii et suhtle mehega edasi, vaata, kuidas teil minema hakkab. Kui olete juba pikemalt koos, küll siis lõpuks ka mehe perekond harjub, et nüüd on nii. Seda, et lapsed sind võõrastavad, saab ju ka aru. Neil ei ole ei emaga ega ka isaga enam seda elu, mis oli varem. Emal uus kaaslane ja veel üks laps sündimas, isal mingi naine kõrval. Harjumine võtab aega.
See sandaalide raha pooleks tegemine on eriti kurvaks tegev. Sandaalid ja T-särk ei maksa ju nii palju, et seda eksnaisega pooleks saagima peab hakkama või mingi tasaarveldust tegema. Tundub, et käib üks paras kius ja jant teil seal ja puhas pole keegi.
Tahaks küsida, et kui noor sa, teemaalgataja, oled?
Tundub jälle selline klassikaline 20+ lastetu neiu ja 30+ mitmenda ringi mees teema olevat.
Selle peale öeldakse, et muuda oma suhtumist olukorda, teisi sa nagunii muuta ei saa.
Kui ei suuda kärgperenduse rõõmude ja muredega leppida, tuleb olukorrast lahkuda.
Ja tõesti – ei tea küll, kui vanad need lapsed on mehel, aga telefonis passivad nad sellepärast, et te pole mingisuguseid tegevusi-käike neile organiseerinud. Näitab veidi mehe suhtumist isarolli. Järgmisel korral, kui tulevad, võtke plaani, et see päev läheme sinna ja too päev läheme tänna. Küll neile siis rohkem meeldima hakkab. Ja laste nähes ei pea tõesti miilustama – täiskasvanud suudavad end reeglina kontrollida ikka!
Ja tegelikult ei kutsuks mina meesterahva, kellega ma koos ei ela, vaid olen vaid aasta nö deitinud, vanemaid ämmaks-äiaks. On ilmselge, et sina ei ole ka nende silmis minia, vaid lihtsalt poja sõbranna. Ja seda mitte halvas mõttes – miniaks saamine eeldab ikka koos elamist ja seda mitmeid aastaid, ideaalist ka abielu ja vähemalt ühte ühist last – vähemalt vanema põlvkonna arvates on see nii.
Nagu lasteaed. Eksnaine ei pruugi sugugi pahatahtlik olla ja sa ise mõtled vbl kõik pahatahtlikkused ise välja.
Kui lapsed ei taha teie juures olla, siis on ju vanaema poolt täiesti õigustatud küsimus. Eks tema ka muretseb lastelaste pärast ja soovib, et lapsed isast ei võõrduks.
Aga muidu on see täiesti normaalne, et sina oled võõram, kui eksnaine, sest eksnaisega on ju rohkem harjutud ja koos oldud.
Nt mina ise lahutasin 4 aastat tagasi. Minu algatusel ja põhjuseks ei olnud ei minu, ega eksmehe poolt keegi teine.
Kohe hakkasin suhtlema ka mehega, kellega nüüd juba 3 aastat koos elan.
Minu ema ei ole temaga siiani harjunud. Tema jaoks on väimees ikka minu eksmees. Samuti ei pea mina oma ämmaks praeguse mehe ema. Minu jaoks on ja jäävad ämmaks-äiaks eksmehe vanemad.
Samuti minu eksmehe isa (ämm suri eelmisel aastal) peab oma miniaks ainult mind.
Käin ka äial ja mehe õel ikka külas – me oleme ikkagi nende aastate jooksul kokku kasvanud ja oleme üks pere. Samuti astub mu eksmees läbi minu ema juurest, kui juhtub sinnakanti sattuma.
Kärgperendus ongi keeruline.
Sama siin. Peale 20 aastat ja 3 last – no mina ütlen küll jätkuvalt ämm ja äi oma exi vanemate kohta – saame hästi läbi ja suhtleme tihedalt. Samuti exi õega.
Tegelikult nõustun veidi ka ühe teise kommenteerijaga – see hea suhtlemine mõnes mõttes segab edasi liikumist – mina olen näiteks nii laisk, et ma ei viitsi hakata jälle seda vanematega tutvumist ja mingeid võõraid suguseltse endale omaks tegema hakata. Olen juba vahepealsete suhetega sellest aru saanud, lahutusest 3 aastat mul möödas. Ja on ka exil olnud neid suhteid, kuid ei ole seni ükski püsima jäänud.
Nii et nüüd on jälle nii, et exiga ootamatult suhted juba mitu kuud soojemad ja kes teab, äkki läheme kokku jälle hoopis. On käidud ja nähtud küll ja aru saadud, et muru ei olegi mujal rohelisem.
Mees käib palju tööl, et ära elada ja korterilaenu maksta. Eksnaine sai varajagamisega kõik endale kuigi mees panustas ka. Nüüd tal.majas uus mees ja kahekesi ju on kergem. Mees teeb ületunde ja ei jäägi aega midagi organiseerida. Ise elan 100km kaugusel ja millegi pärast sobivad lastele alati need nädalavahetused isa juurde minekuks kui mina seal olen.
Me ei amele laste ees, aga ikka kallistame ja suudleme ja paitame. Mees võtab sülle ja niisama naudime lähedust. Lapsed ju.peavad nägema, et tunnete väljendamine on normaalne.
Lapsed on 13 ja 10.
Lastele riiete ostmisega on nii, et sandaalid olid mingi 40€ aga pusa oli.kallim ja kõik kokku läks u 200. Eksnaine maksiski mingi 20€. Aga samas ise vibgib, et mees maksab vähe elatist ning ei panusta. Nüüd siis mees ostis lapsele asju ja kui eksnaine ütles, et maksab sandaalidest pool, siis pusa ju.läks ka lapsele, see ju ühine kulu.
Täna teatas see eksnaine, et tema ei viitsi enam.lapsi isa juurde sõidutada. Mehel.pole lube, minul on ja varasemalt tõi
eksnaine lapsed siis mehe juurde. Elavad ühes linnas ja autoga max 15 min sõitu. Eksnaine teatas, et mees maksku takso kinni või siis mina tulgu järgi, ete tema koguaeg sõidab ja tema uus mees ka. Otsib mingeid pseudokohti. Samas räägib, et lastele on oluline isaga aega veeta. Nüüd aga ise takistab seda.
Lihtsalt eksnaine kontroolib ja dikteerib kõike.
Mehe ema peab ka mehele loenguid kuidas lastega käituda ja loeb moraali kuidas lapsi kasvatada.
Tead, kui sa ise oleks 10 või 13, ei tahaks sa ise ka näha, kuidas mingi naine su isa süles on. Nii et mõtle, kas te ise selle mehega ikkagi väga palju probleeme puhtalt enda käitumisega ei põhjusta. Kuidagi ikka annab sättida, kui lapsed tulevad külla, siis neil on aega oma isaga, mitte ei pea nad vaatama, kuidas “tundeid väljendatakse”. Kas sinule sobivad mehe juurde sõitmiseks ka ainult need nädalavahetused, kui lapsed seal on?
Ja võimalik, et enne sinu pildile tulekut mees pingutas rohkem oma laste jaoks. Nüüd on rihma lõdvaks lasknud, et midagi nagu elus jälle on, las siis eksnaine ja teised veavad lapsi, tema ise ei peagi midagi tegema.
Ja 200 euro eest riiete ostmine. Ma saan täitsa aru, et eksnaine on pahane. Kui kokku lepiti sandaalides ja pärast veel 160 eurot kulu otsa tuleb, mida jagada tahetakse, siis 80 eurot, mis mees tahtis, et tema kanda oleks, on suur raha. Ja kui muud riided olemas olid, siis mõttetult kulutatud raha. Sellisest asjast peaks nüüd õppust võtma, mitte kiunuma selle pärast. Ostud lepitakse kokku, mitte ei lajatata tšekkidega.
Me ei amele laste ees, aga ikka kallistame ja suudleme ja paitame. Mees võtab sülle ja niisama naudime lähedust. Lapsed ju.peavad nägema, et tunnete väljendamine on normaalne.
Lapsed on 13 ja 10.
See sinu kahepäevase tunde näitamine 10ne aastasele EI OLE NORMAALNE.
Tunne oma tunnet 10a ja näita siis 20ne aastasele, aga praegu jätke see amelemine (mida te ise nimetate süles istumiseks) küll kõrvale.
Praegu võid oma tunnet nii demonstreerida, et ei sega oma armsamat oma lastega tegelemast, nii vähe kui nad koos ongi.
Ka sellest tundeväljendusest saavad nad varsti aru. Ei pea meest lakkuma laste juuresolekul.
Mees käib palju tööl, et ära elada ja korterilaenu maksta. Eksnaine sai varajagamisega kõik endale kuigi mees panustas ka. Nüüd tal.majas uus mees ja kahekesi ju on kergem. Mees teeb ületunde ja ei jäägi aega midagi organiseerida. Ise elan 100km kaugusel ja millegi pärast sobivad lastele alati need nädalavahetused isa juurde minekuks kui mina seal olen.
Me ei amele laste ees, aga ikka kallistame ja suudleme ja paitame. Mees võtab sülle ja niisama naudime lähedust. Lapsed ju.peavad nägema, et tunnete väljendamine on normaalne.
Lapsed on 13 ja 10.
Lastele riiete ostmisega on nii, et sandaalid olid mingi 40€ aga pusa oli.kallim ja kõik kokku läks u 200. Eksnaine maksiski mingi 20€. Aga samas ise vibgib, et mees maksab vähe elatist ning ei panusta. Nüüd siis mees ostis lapsele asju ja kui eksnaine ütles, et maksab sandaalidest pool, siis pusa ju.läks ka lapsele, see ju ühine kulu.
Täna teatas see eksnaine, et tema ei viitsi enam.lapsi isa juurde sõidutada. Mehel.pole lube, minul on ja varasemalt tõi
eksnaine lapsed siis mehe juurde. Elavad ühes linnas ja autoga max 15 min sõitu. Eksnaine teatas, et mees maksku takso kinni või siis mina tulgu järgi, ete tema koguaeg sõidab ja tema uus mees ka. Otsib mingeid pseudokohti. Samas räägib, et lastele on oluline isaga aega veeta. Nüüd aga ise takistab seda.
Lihtsalt eksnaine kontroolib ja dikteerib kõike.
Mehe ema peab ka mehele loenguid kuidas lastega käituda ja loeb moraali kuidas lapsi kasvatada.
Mina jätkuvalt küsin, et kui vana sa, teemaalgataja, oled? Ma umbes pakuks, et kuni 27 ja mees on 35+ laste vanuseid arvestades.
Laste ees suudlemine ja paitamine ja sülle võtmine ei ole kindlasti okei – lapsed ei tule oma isa juurde seda vaatama. Ja kui see mees seal jaksab suudelda ja paitada, siis järelikult ei ole ta midagi nii väsinud, et ei jaksaks lastele midagi organiseerida. Lihtsalt prioriteedid on tüübil mujal!
Varajagamisega on ikka nii nagu seaduse ees paika on pandud, saab see, kelle oma oli eluase enne abielu. Kui koos on muretsetud abielus, siis läheb pooleks. Kui mees ei saanud midagi, siis järelikult oli exi kodu see.
Soovitan järgmine kord enne 100km sõitmist võtta telefonikõne ja uurida, kas lapsed on nvl isaga või ei. Kui on, mitte kohale sõita. Täiskasvanu saab ometi oma elu ja käike sättida.
Ja ausalt öeldes ei ole ükski mees seda väärt, et aga uhada 100km edasi-tagasi nvdel. Kui käiakse, siis kordamööda – st kui mehel on vaba nv, siis uhagu ise 100km sinu juurde, kasvõi bussiga, kui lube pole (muigan).
Suudlemine ja süles istumine on tõesti midagi, mida iga laps peab oma isa uue naisega tegemas nägema. Mul on endalgi täiskasvanud inimesena väga evamugav kui keegi mu nähes suudleb vms. Annaks jumal et mu eksmehele sinu sarnane kõrvale ei satuks. Peale su viimast vastust mõistan absoluutselt igat üht sealt perest kellele sa ei meeldi.
Minu meelest see pole üldse sinu asi, et mida mees, eksnaine ja lapsed omavahel arutavad ja teevad. Ilmselt oledki alles liiga noor, et viisakusest ei tea ka, et nokad koos pole viisakas ja tundub, et üritad ise mõmetseda, et laste ees vaja nii teha. Võistled ise eksiga, sest pind on sul silmas, mitte eks ei võistle sinuga. Oledki sissetungija ja pole veel omaks võetud, midagi pole teha. Tuleb see siis ajapikku või ei tule sinuga üldse. Mis sa seal mehe rahakotis sorid. Mehel on lapsed, keda peab rahaliselt toetama ja sinul ei ole tõesti selles osas otsustusõigust ega ei pea ka sinu arvamust keegi küsima.
Ma soovitan Sul selle suhte lõpetada, kui juba suhte alguses on nii palju probleeme, siis sellest midagi head ei tule. Ära riku oma elu ära, otsi omale keegi, kellel pole sellist pagasit.
NT lapsele oli sandaale vaja. Eksnaine ütles, et kui mehel on aega, siis mingu lapsega koos proovima ja ostma, et tema maksab pool. Ostsime siis sandaalid ja laps ütles, et tal on veel t-särki ja pükse ja pusa vaja.
Kusjuures mulle jäi see lause samuti silma, et OSTSIME sandaalid… no alleaa, sandaalide ostmisel jõlkusid ka kaasas, et nii täpselt tead hindu ja kõike asjasse puutuvat?
Kui mees ei suuda ilma oma uue pruudita teismelisele sandaale ka osta, siis see ütleb juba kõik tema kohta isana. Ausalt öeldes pole see üldse sinu asi, mis need sandaalid maksid ja muu träni ka – te ei ela koos ega ole ühes leivas.
Kas need lapsed on liikumispuudega või vaimupuudega, et isa juurde kõnnitud ega yhistransaga sõidetud ei saa? Mul käis kymneaastane kyll juba ise Talna kesklinnast Mustamäe vanaemal kylas, kui tuju tuli. Kooli nad ju ometigi jõuavad omal jõul või veetaxe sinna ka autoga?
Kas need lapsed on liikumispuudega või vaimupuudega, et isa juurde kõnnitud ega yhistransaga sõidetud ei saa? Mul käis kymneaastane kyll juba ise Talna kesklinnast Mustamäe vanaemal kylas, kui tuju tuli. Kooli nad ju ometigi jõuavad omal jõul või veetaxe sinna ka autoga?
Kusjuures ma imestan seda ka, sest kui sel isal ei ole lubasid ega autot, siis millega ta ise tööle-koju liigub? Kui bussiga, siis miks ta pole lastele õpetanud selgeks marsruuti kahe kodu vahel – ja oleks üks mure murtud (loe: exnaine ei saa manipuleerida).
aga, kui poeg on läinud lahku ja tahaks et vanemad tema uue naisega hästi läbi saaks…kas siis vanemad peavad tegema nii nagu ise tahavad/kui tahavad hoida eksnaise poole. või peavad kenasti suhtlema uue naisega?
ütleme nii, et mina olen see ämm. kumma naise poole pean ma hoidma? kas selle poole, kelle poole poeg ütleb?
aga, kui poeg on läinud lahku ja tahaks et vanemad tema uue naisega hästi läbi saaks…kas siis vanemad peavad tegema nii nagu ise tahavad/kui tahavad hoida eksnaise poole. või peavad kenasti suhtlema uue naisega?
ütleme nii, et mina olen see ämm. kumma naise poole pean ma hoidma? kas selle poole, kelle poole poeg ütleb?
Uus naine? Millisest hetkest peaks mehe ema hakkama teda uue naisena võtma?
See ei ole uus naine, kes käib 2x kuus nädavahetustel poja juures magamas. Jah, neutraalne peaks olema poja sõbranna suhtes, aga eks usaldus ja poolehoid tuleb ikka ajaga – ja kui on näha, et poeg on konkreetse naisega ikka juba aasta-paar koos elanud, mitte vaid nvdel aega veetnud.
