Ainuke, kes siis klatshib oled sina, teemaalgataja. Jube lugeda. Eksnaine siin ja seal, koll ja paha.
Ja kusjuures ma ise olen ka “uus naine”, kes sugugi hästi ei saa oma mehe eksiga läbi. Aga noo selline halajutt on ikka üle mõistuse. Pealegi, mis naine sa oled, kui te olete mehega alles mingi napp aasta koos olnud?
Ma küll ei ütleks, et ta klatšib- ilmselt räägib nii, nagu on, ja loetu põhjal mind ka selle eksnaise käitumine häiriks. Tuleb lihtsalt üle olla ja end mitte häirida lasta ega välja näidata.
Kuidas on ühel eksnaisel nii palju võimu? Lihtne, läbi laste. Nad on ju ikkagi su mehe vanemate lapselapsed ja bla-bla-bla. Isegi kui saaksite ühise lapse, olid need lapsed ikkagi enne teie oma ja on tähtsamad. Kurb on see kärgperendusse sattunud laste elu, aga ega vanemad ju ei mõtle, nemad tegutsevad. Oma õnne ja krt seda teab, mille nimel.
Las see eksnaine särab ja esineb, pole sinu teema. Eks ole ennegi seda nähtud, kus mehe vanemate või õdede-vendadega ei kõlba suhelda, aga peale lahkuminekut kutsutakse külla ja sünnipäevadele jne ja demonstreeritakse oma toredat elu. Mina sinu asemel end laste sünnipäevadele kaasa ei sätiks. Las mees väisab, tuleb koju, ongi kõik selleks päevaks. Teil on oma elu ja pole vaja sul kaasa minna.
Kas lugesid teema algust? Kuhu ühisesse koju see mees tuleb, kui see neiu ei ela oma nn mehega kooski, vaid uhab mingi 100km kauguselt nädalavahetustel mehe juurde külla – just siis, kui mehel lapsed külas on.
Jajaa, tõsi, nüüd mingist postitusest leidsin selle 100 km koha ka. Aga siiski, las mees läheb laste sünnipäevale, teemaalgataja püsigu sel ajal mehe kodus ja oodaku selle kojujõudmist. Laste sünnipäevale ma igatahes ei roniks. Ja kuna pole otsest kooselu ka, siis mehe pere teda ilmselt ei tunnustagi. Tema on selline siia-sinna nende arvates, mehe eksnaine, laste ema, tema on ikkagi lapsed ilmale toonud ja sellest ka selle naise ülistamine.
Kui eksnaine ei taha enam olla see, kes lapsed mehe juurde sõidutab, siis nii suured lapsed saavad bussiga ka liigeldud. Kuna mees teeb nii palju tööd, sealhulgas nädalavahetustel, tema ja teemaalgataja elukohad on erinevates asulates, siis loomulikult on nende kokkusaamised limiteeritud. Kumb nagu olulisem peaks olema, uus elu või lapsed? Uus elu, arvan mina. Kuna eksnaine oli see, kes perekonna lõhkus, siis kandku välja. Mitte et mees peab end tööl segi rabama, et endise perekonna vajadusi katta ja endale midagigigi lubada ja eksnaise ja enamuse siinkirjutajate arvates tal eluga edasiminekuks õigusi justkui olla ei tohiks.
Juba sellist küsimust küsida on päris imelik, et kumb on olulisem, kas uus elu või lapsed.
Kui sul on lapsed, siis tuleb nad ära mahutada oma uue elu kõrvale. Ja hetkel mees seda nagu teeb ka minu arvates. Lihtsalt uuele tüdruksõbrale (või siis visiitsuhtele nagu ma aru saan) asi ei sobi. Ja siis ta nüüd kirub avalikult mehe eksnaist ja seda, et mehe sugulased ei ajagi kõik tuleharkidega eksnaist enam taga vaid püüavad laste nimel säilitada viisakat suhtlust. Normaalsed inimeses nii teevadki ja ma olen üsna kindel, et mingit eksi “ülistamist” ja “kummardamist” seal tegelikult ei toimu.
Kui mehel on oma uue “naisega” siiski tõsisem tulevikuplaan, siis korraldab ta asjad nii, et kõik saavad aru, mis plaan tal selle naisega on ja teeb tema nö staatuse perekonnale samuti selgeks.
Seni aga võiks teemaalgataja säilitada oma eneseväärikuse ja suhtuda asjadesse neutraalselt. Kui on teada, et lapsed tulevad ja talle ei sobi, siis lükkab oma kohtumise nädala võrra edasi mehega. Kui juhtub lastega ühes seltskonnas olema, siis peab ennast üleval viisakalt ja mitte nagu esimest korda elus kiimlev 15-aastane ja kindlasti ei räägi laste emast halvasti, eriti laste ees! See kui nad mehega isekeskis eksnaist seljataga kiruvad, noh olgu siis, aga mulle tundub, et mees niiväga ei tahagi midagi kiruda ega muuta, kui teemaalgaja siin peab kurtma.
